Legislator Case Law & Legislation
2-09-6809/2 AI generated

2-09-6809/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-6809/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista HNlt 2 778 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni Välja mõista HNlt menetluskulu 1 850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend)

Legislator headnote

AI generated

2-09-6809/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista HNlt 2 778 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni Välja mõista HNlt menetluskulu 1 850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend)

Keywords

AI generated
notification of address change mobile antenna permit use of mobile phone driving telecommunications services misuse of a telecommunications installation late payment of fees
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-6809

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi HN vastu 2 778 krooni

saamiseks

Tsiviilasja hind

1 389,50 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants

Hageja lepinguline esindaja Silver E (OÜ Julianus Inkasso

)

Kostja HN(isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista HNlt 2 778 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni

Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta HN kanda.

2. Välja mõista HNlt menetluskulu 1 850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend)

krooni Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

Osaühing Aktiva Finants esitas 16.02.2009 hagi HN vastu 2 778 krooni saamiseks. Nõue

tuleneb EEAS-i (endise ärinimega RAS) ja kostja vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste

lepingust , mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Kohus on kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude edastanud hagiavalduses

näidatud aadressile, XXX, Tallinn. Nimetatud aadressil kostja ei ela. Kohus on teinud

päringuid ka Rahvastikuregistrisse, Maksu- ja Tolliametisse, Haigekassasse ning Politsei- ja

Piirivalveametisse. Kostja aadressi ja viibimiskohta ei ole kohtul mõistlike pingutustega

õnnestunud välja selgitada. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb

kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

EEAS-i (endise ärinimega RAS) ja kostja vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingust

ning teatisest EEAS-i ja Osaühingu Aktiva Finants vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta

nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab

kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

põhivõlgnevus 1 389,50 krooni ja viivised 1 388,50 krooni, kokku 2 778 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 2 850 krooni järgmiselt: 250

krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, 100

krooni teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning õigusabikulu summas

1 500,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 p 5 kohaselt on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu

asja läbivaatamise kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu

pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-5550 Osaühingu Aktiva Finants

maksekäsu kiirmenetluses HN vastu 2 778 krooni saamiseks, on kohus 02.01.2009 määrusega

jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud

määrus jõustus 16.01.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 16.02.2009,

seega ühe kuu jooksul.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 500 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 1 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas

on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul

ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks

õigusabikulude kandmist summas 1 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit,

kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni,

hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 100 krooni, kokku 1 850

krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Maie Seppo

kohtunik