3-09-2758/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2758

Haldusasi

Ajalevi OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 29.10.2009 tagatise määramise otsuse nr 8-

4/021583 ja 12.11.2009 tagatise määramise otsuse nr 8-

4/22743 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 09. juunil 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Ajalevi OÜ;

Lepinguline esindaja: Jürgen Kirsis;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus,

Esindaja: Sven Veltmann.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) 29.10.2009 tagatise

määramise otsusega nr 8-4/21583 määrati OÜ-le Ajalevi tollideklaratsiooni alusel kauba võimaliku

kontrolli järgselt tekkiva maksukohustuse tagatissummaks 46 735 krooni. 12.11.2009 tagatise

määramise otsusega nr 8-4/22743 määrati tollideklaratsiooni alusel kauba võimaliku kontrolli

järgselt tekkiva maksukohustuse tagatissummaks 37 330 krooni. Otsuste kohaselt on tagatissumma

määratud seetõttu, et tolliväärtuse määramisel ÜTS artikli 29 järgi tuleb imporditud kauba eest

tegelikult makstud või makstavale hinnale lisada vastavalt ÜTS artiklile 32, punkt 1 lg c autori- ja

litsentsitasu, mis on seotud selle kaubaga, mille väärtust määratakse, ja mida ostja peab selle kauba

müügi tingimusena otseselt või kaudselt maksma, kui selline tasu ei ole arvestatud tegelikult

makstud või makstava hinna sisse. Tollile on esitatud License Agreement 26.10.2005 ning selle

muudatus, Amendment 17.10.2007, mille alusel kauba saajal on kohustus seoses imporditud

kaubaga maksta litsentsitasu. Deklareeritud tolliväärtusesse kaebaja litsentsitasu arvestanud ei ole.

Otsuste kohaselt võib sellest tulenevalt olla tolliväärtuse lõplikul määramisel tasumisele kuuluda

võiv maksusumma suurem kui deklareeritud tolliväärtuse alusel määratud maksusumma.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

2. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on vaidlustatud otsustes põhjendamatult hinnanud kauba

tolliväärtuse kõrgemaks kui see faktiliselt on ning selle tulemusel alusetult määratud tagatissumma.

Kaebuse leiab, et haldusorgan rikub vaidlustatava haldusaktiga tema õigust tasuda riiklikke makse

vastavalt faktilisele kauba väärtusele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haldusorgan on tõlgendanud

valesti kaebuse esitaja poolt talle esitatud dokumente ning teinud neist ebaõigeid järeldusi.

Haldusorgani poolt arvestatud tolliväärtus on ekslik ning ei arvesta kaebuse esitaja poolt sõlmitud

lepinguid. Haldusorgani poolt viidatud License Agreement 26.10.2005 ja selle muudatus,

Amendment 17.10.2007, on sõlmitud OÜ Sonatiin ja Sony Pictures Home Entertainment Inc

(edaspidi SPHE) vahel. Ajalevi OÜ ei ole nimetatud lepingus osapooleks ning Ajalevi OÜ-le ei saa

tekkida nimetatud lepingust õigusi ega kohustusi. Samas on haldusorgan võtnud otsuse tegemisel

aluseks just nimetatud lepingu ja selle lisa.

3. Ajalevi OÜ ja OÜ Sonatiin vahel on 03.07.2009 sõlmitud litsentsikokkulepe nr 26, mille punkti

1.3 kohaselt annab OÜ Sonatiin kui autori varaliste õiguste valdaja Ajalevi OÜ-le üle ainult õiguse

valmistada DVD formaadis koopiad OÜ-le Sontiin kuuluvate varaliste autoriõiguste raames.

Nimetatud kokkuleppe sisuks on, et Ajalevi OÜ organiseerib DVD filmide tiražeerimise ning

annab siis need DVD-d OÜ-le Sonatiin üle. OÜ Sonatiin pakendab need ning müüb edasi hulgi- ja

jaekaubanduses. Seega on Ajalevi OÜ-l eeltoodud kokkuleppe kohaselt kohustus anda valmistatud

DVD koopiad üle OÜ-le Sonatiin. Eeltoodust tulenevalt ei maksa Ajalevi OÜ OÜ-le Sonatiin

autoriõiguste kasutamise eest tasu (litsentsitasu), kuna saab vastavalt lepingule kasutada neid filme

ainult DVD koopiate valmistamiseks ning sellest tulenevalt ei ole litsentsitasu arvestatud ka sisse

pooltevahelistes tehingutes.

4. Kaebaja lisab, et Ajalevi OÜ on sõlminud ka OOO-ga August litsentsikokkuleppe, mille

kohaselt annab Ajalevi OÜ OOO-le August õigused DVD koopiate tegemiseks. OOO August

tegeleb koopiate valmistamisega. Edasi antakse samuti ainult õigus DVD plaatide koopiate

valmistamiseks, kohustusega anda tehtud koopiad üle Ajalevi OÜ-le. Vastavalt OÜ Sonatiin ning

SPHE vahel sõlmitud lepingule ja selle muudatustele, tasub OÜ Sonatiin SPHE-le litsentsitasu

vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Poolte vahel on määratletud igakuine minimaalne

litsentsitasu suurus, mille OÜ Sonatiin on kohustatud SPHE-le sõltumata varaliste õiguste

kasutamise ulatusest tasuma. Lepingust tulenevad erinevad litsentsitasu suurused sõltuvad

konkreetsest filmist ning selle täpne suurus lepitakse kokku eraldi. Litsentsitasu on arvestatud toote

hinna sees selle müügil tarbijatele/ettevõtetele, millelt OÜ Sonatiin tasub käibemaksu vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

5. Kaebaja lisab, et vastustaja ei ole käesoleval juhul süvenenud Ajalevi OÜ poolt esitatud

dokumentidesse ning selgitanud haldusakti andes välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Maksuhaldur on suhtunud oma kohustustesse pealiskaudselt ning jõudnud sellest tulenevalt talle

esitatud dokumentide analüüsil väärate järeldusteni. Kaebaja leiab, et haldusorgan on vaidlustatud

haldusakte andes rikkunud HMS § 4 lõiget 2 ja § 54 ja § 56. Faktilised ja õiguslikud alused on

esitatud seosetult ning heitlikult, jättes välja toomata arusaadavad põhjendused. Sisuliselt puuduvad

viited õigusnormidele ja faktilistele alustele, mille kohaselt kaebajal tollivõlg üldse tekib. Samuti ei

nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt on haldusorgan võtnud haldusakti tegemisel aluseks

kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingu ja selle muudatuse.

6. Vastustaja on viidanud haldusaktis tolliseaduse (edaspidi TS) § 60 lg 3 alusel kehtestatud

rahandusministri 30.06.2006 määruse nr 42 „Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise kord

ning tagatise suuruse määramise ja arvutamise alusel“ § 27 lg 1, mille kohaselt on tagatise suurus

importimisel kaubalt tasumisele kuuluda võiva kogutava maksusumma ja esialgselt deklareeritud

kogutava maksusumma vahe. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatakse tolliväärtuse määramise

edasilükkamisel tasumisele kuuluda võiv importimisel kogutav maksusumma tollideklaratsioonide

elektroonilise

töötlemise

süsteemi

Complex

koondandmebaasis

oleva

kauba

tariifse

klassifikatsiooni ühikuhinnast või muudest tollile kättesaadavatest usaldusväärsetest andmetest

lähtudes. Kaebaja leiab, et haldusaktis ei ole selgitatud ega täpsustatud, missugusel informatsioonil

põhineb otsuses tehtud arvestus. Otsuse lisalehes nr 1 on võetud arvestuse aluseks 26.10.2005

License Agreement-ist tulenevad litsentsitasud. Haldusaktis ega ka lisas ei ole selgitatud,

missugustel alustel on tagatise summa arvestamisel võetud aluseks just sellest lepingust tulenevad

litsentsitasud.

7. Kaebaja leiab, et vastustaja on vääralt hinnanud DVD tolliväärtust. Tolliväärtus on imporditava

kauba väärtus, mille alusel määratakse deklareeritavale kaubale väärtuse järgi arvestatavad maksud.

Kaebaja on tollideklaratsiooni nr 09EE1310EE91551294 28/10/2009 (mille üheks kaubaks oli

8300 DVD plaati) ja tollideklaratsiooni 09EE1310EE91636245 11/11/2009 (mille üheks kaubaks

oli 13 400 DVD plaati) täitmisel võtnud aluseks ühenduse tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) artiklis

29 sätestatud kauba tolliväärtuse. Vastustaja ei ole põhjendatud, miks ta ei loe tehinguväärtust

tolliväärtuseks. Kuna faktiliselt on vaidlustatud haldusaktide andmise aluseks tolliväärtuse

hindamise küsimus ja deklarandi poolt kauba tolliväärtuse vastustajast erinev hindamine, siis selle

põhistamine ja selgitamine haldusaktis on olulise tähtsusega. Kaebaja leiab, et kõne alla ei tule ka

ÜTS artikkel 30 alusel tolliväärtuse määramine. Vaidlustatud otsuste aluseks olevate DVD plaatide

väärtust ei ole võimalik määrata identse kauba tehinguväärtusega, sest tavapäraste tehingute

objektiks on DVD plaadid koos litsentsitasudega ehk siis turukõlblikud DVD filmid. Käesoleval

juhul on tegemist vaid DVD plaatidega, mille levitamiseks Ajalevi OÜ-l õigus puudub. Seega ei ole

tolliväärtuse arvutamisel võimalik juhinduda nimetatud artiklist, vaid juhinduda saab ainult

tehinguväärtusest.

8. Kaebuse esitaja leiab, et haldusorgan ei ole põhistanud, mis alusel on kaebuse esitaja kohustatud

tasuma autori- ja litsentsitasu. Otsustes on viidatud ka käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 13

lõikele 1, mille alusel moodustavad imporditava kauba maksustatava väärtuse ÜTS kohane kauba

tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud ning muud kauba sihtkohta

toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja

kindlustuskulud kuni esimese sihtkohane Eesti territooriumil. Kaebaja on seisukohal, et ta on

määratlenud tollideklaratsioonis kauba tolliväärtuse ÜTS-ist tulenevalt.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksuhaldur selgitab esiteks,

et oma sisult peavad tagatise määramise otsused formaalsest ja materiaalsest küljest vastama

maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46 sätestatud nõuetele. MKS § 46 lg 2, 3 ja 4 sätestavad

raamistiku, millele maksuhalduri antavad haldusaktid peavad vastama. Analüüsides tagatiste

määramiste otsuste vastavust MKS §-le 46, saab üheselt asuda seisukohale, et formaalsest küljest

on need kehtestatud menetlusõigusnormidega kooskõlas. Vastustaja lisab, et paika ei pea ka

kaebaja väide materiaalõiguse rikkumise kohta, sest vaidlustatud haldusaktis sisaldub nii andmise

faktiline kui õiguslik alus. Põhjendatud on kahtlust, mis on tinginud OÜ-le Ajalevi üksiktagatise

otsuste koostamise, samuti on esitatud õigusaktides sätestatud õiguslikud põhjendused.

10. Vastustaja on teiseks seisukohal, et otsustes ei ole maksuhaldurile edastatud dokumente valesti

tõlgendatud. Kui vaadata litsentsilepingutes esitatut tervikliku kogumina, siis nähtub üheselt

asjaolu, et litsentsitasud on seotud imporditavate DVD-plaatidega ning kohustusega maksta

intellektuaalse omandi õigust omavale isikule (Sony Pictures Home Entertainment) seejuures tasu.

Maksuhaldurile jääb selgusetuks kaebuses esitatav seisukoht, millega püütakse välistada OÜ

Sonatiin ja OÜ Ajalevi vahelise kokkuleppega litsentsitasude kajastamine tolliväärtuses. Vastustaja

rõhutab, et selline lähenemine ei ole Euroopa Ühenduse õiguse valguses võimalik. ÜTS art 32 lõike

1 punkti c kohaselt arvestatakse tolliväärtusesse autori- ja litsentsitasu, mis on seotud selle kaubaga,

mille väärtust määratakse ja mida ostja peab selle kauba müügi tingimusena otseselt või kaudselt

maksma, kui selline tasu ei ole arvestatud tegelikult makstud või makstava hinna sisse. Täiendavalt

märgib vastustaja, et eelnevat tuleb mõista lahutamatus koosmõjus ÜTS RS artikli 157 lg

kolmandas taandes käsitletuga, mille kohaselt seadustiku artikli 32 lg 1 punkti c kohaldamisel

mõistetakse kasutus- ja litsentsitasude all eelkõige tasu selliste õiguste kasutamise eest, mis on

seotud

imporditud

kauba

kasutamise

või

edasimüümisega

(eelkõige

autoriõigus

või

valmistamisprotsessid, mis on imporditud kauba lahutamatu osa). Euroopa Kohus on käsitlenud

ÜTS art 32 lg 1 punkti b ja c-ga seonduvat kohtuasja C-306/04 Compaq Computer Internation

Corporation vs Inpecteur der Belastingdienst – Douanesdistrict te Amsterdam punktides 28-31 ja

36-38, mis omavad tähtsust ka käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt.

11. Vastustaja selgitab kolmandaks, et ei nõustu kaebaja seisukohaga otsuste piisava põhjendatuse

puudumise kohta. Mõlemas otsuses on selge viide kahtlusele tolliväärtuse õigsuses, mis on tinginud

tagatise otsuste väljaandmise. Arvestades tagatise määramise otsustes viidatud litsentsilepinguid

ning nendes kajastatut, on selge, et tollideklaratsioonidel kajastatud tolliväärtus vajab kontrolli. OÜ

Ajalevi on importinud DVD plaadid riiki, kuid mingit kommertsalast väärtust OÜ Ajalevi nende

suhtes ei oma. Hilisemalt lähevad kaubad OÜ Sonatiin valdusesse ning omandisse, kes SPHE-ga

sõlmitud litsentsilepingutega teenib nende pealt tulu ning osa selle tulust ka SPHE-le edastab.

Tolliväärtuse sätete osas ei ole selle valguses vaidlust, et tolliväärtus kui selline on seotud kaubaga,

mitte importija isikuga. Maksuhaldur peab vajalikuks viidata analoogia korras tolliõiguses kehtivale

kaubasaaja ja tollideklarandi suhtele. Selle suhte puhul saab väita, et tollideklarant on üksnes

vahendaja, kuid seos isikute vahel tekib deklaratsiooni ja sellega seotud kauba alusel. Nii vastutavad

maksukohustuse eest tollideklarant kui ka kaubasaaja. Maksustamisväärtuse seisukohalt ei oma

tähtsust asjaolu, et tollideklarant on vahendaja - tähtis on asjaolu, et kõik tolliväärtust mõjutavad

asjaolud peavad olema korrektselt kajastatud, ka need, mis hinda edasiselt ühenduse

tolliterritooriumil mõjutavad.

12. Vastustaja lisab, kuivõrd tegemist on kahtlusega, mis vajab edasist kontrolli, siis on tagatise

määramine üksnes vahend. See võimaldab isikul teha kahtlusaluse kaubaga edasiseid toiminguid,

samas on tagatud ja kindlustatud maksusummade laekumine. Kahtlust kui sellist on võimalik

põhjendada üksnes objektiivsete kriteeriumite pinnalt ja hüpoteetiliste konstruktsioonide loomine

nimetatud olukorras pole võimalik. See oleks vastuolus ka haldusakti faktilise ja objektiivse

motiveerimise nõudega. Eelneva pinnalt on üheselt selge, et kahtlus kui selline on esitatud

objektiivselt tagatise määramise otsustes teisel leheküljel tooduga ning motiveeritud nõutavas

mahus. Maksuhaldur rõhutab, et käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolus, et tagatis on määratud

ning isikule vaidlusalune kaup vabastatud. Vaidlust ei ole ka selles, et üksiktagatiste otsustes

kirjeldatud kahtluse osas on kontroll pooleli. Vastustaja palub eeltoodust tulenevalt jätta kaebus

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

14. Vaidlust ei ole selle, et EÜ Nõukogu määrusega 2913/92/EMÜ kehtestatud ühenduse

tolliseadustiku (ÜTS) art 189 lg 1 annab maksuhaldurile pädevuse määrata tollivõla kahtlusel

tasumiseks tagatis, enne kui kaup vabasse ringlusse lubatakse. Sama pädevuse annab MKS § 120 lg

11 . Tagatise määramise täpsemad alused on määratletud rahandusministri 30.06.2006 määrusega nr

42 „Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise kord ning tagatise suuruse määramise ja

arvutamise alused“. Kohus leiab, et vastustaja on määranud vaidlustatud haldusaktidega tagatised

eelnimetatud õigusnormidega kooskõlas.

15. Tagatise määramise otsuse näol on tegemist kohustuse täitmise tagamise vahendiga. Tagatise

määramise otsusega ei määrata isikule deklareeritust suuremat tollimaksu, seda saab teha alles

järelkontrollimenetluses. Maksu- ja Tolliametil (MTA) on alust määrata tagatis, kui on põhjendatud

kahtlusi õige tollimaksu määra deklareerimise osas. Seega peab tulenema tagatise määramise

otsusest, kas sellisteks kahtlusteks on ratsionaalne alus. Kohus saab kontrollida, kas ei esine tagatise

määramist välistavaid asjaolusid ning kas otsustes märgitud põhjendused on piisavad.

16. Kohus leiab, et MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.10.2009 üksiktagatise määramise otsuses

nr 8-4/21583 ning 12.11.2009 nr 8-4/22743 üksiktagatise määramise otsuses nr 8-4/22743 on

need põhjendused piisavad, tagatise määramise otsuse tegemist välistavaid asjaolusid aga ei esine.

Vaidlustatud haldusaktides on olemas adekvaatsed ja piisavad faktilised ja õiguslikud põhjendused.

Kuna tegemist ei ole veel tollimaksu määra üle tehtud haldusaktiga, vaid pelgalt kohustuse tagamise

vahendi määramisega, siis tuleneb sellest iseenesest ka vähesem põhjendamiskohustus. Et mõlema

vaidlustatud haldusakti põhjendused kattuvad, ei hakka kohus neid eraldi välja tooma. Õigusliku

alusena on tagatise määramise otsustes viidatud ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduse

(EÜ) nõukogu määrus 2913/92/EMÜ, EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1-50; edaspidi ÜTS) art 32 lõike

1 punktile c toodule – tolliväärtusesse arvestatakse autori- ja litsentsitasu, mis on seotud selle

kaubaga, mille väärtust määratakse ja mida ostja peab selle kauba müügi tingimusena otseselt või

kaudselt maksma, kui selline tasu ei ole arvestatud tegelikult makstud või makstava hinna sisse.

Kohus leiab, et vastustaja argumendid autori-ja litsentsitasude arvestamiseks tollimaksu määra baasi

sisse on veenvad. Maksuhaldur on 29.10.2009 üksiktagatise määramise otsuse nr 8-4/21583 teisel

leheküljel kolmandas lõigus põhistanud oma kahtlust. Samal viisil on toimitud 12.11.2009 nr 8-

4/22743 üksiktagatise määramise otsuse nr 8-4/22743 teisel lehekülje kolmandas lõigus.

Nimetatud lõikudes on selge viide kahtlusele (kahtlus tolliväärtuse õigsuses), mis on tagatise otsuste

väljaandmise tinginud. Arvestades tagatise määramise otsustes viidatud litsentsilepinguid ning

nendes kajastatut on selge, et tollideklaratsioonidel kajastatud tolliväärtus vajab kontrolli. Vastustaja

on väitnud, et tolliväärtus kui selline on seotud kaubaga, mitte importija isikuga. Nimetatud asjaolu

täpsem analüüs aga ei ole käesolevas haldusasjas vajalik, kuna sellised küsimused tehakse kindlaks

järelkontrolli lõpetavas haldusaktis ja sellele järgnevas võimalikus kohtumenetluses.

17. Tagatise määramise otsus ei ole eelhaldusakt hilisemalt järelkontrolli raames tehtavale otsusele

tollimaksu määra kohta. MTA ei ole hilisemas järelkontrollimenetluses kuidagi seotud tagatise

määramise otsuses tehtud järeldustega ega otsuse resolutsiooniga. Tegemist on vaid maksu

laekumist tagava vahendiga. Kui täiendavat tollimaksu ei määrata, puudub ka tagatiseks vajadus ja

sellisel juhul on MTA-l kohustus määratud tagatis tagastada. Tagatise määramine ei too tingimata

kaasa järelkontrolli raames täiendava tollimaksu määramist.

18. Mis puutub kaebuse esitaja etteheidetesse, et poole aasta jooksul ei ole MTA veel võtnud

seisukohta tollimaksu määra osas, leiab kohus, et see ei too käesoleval juhul kaasa tagatise

määramise otsuste õigusvastasust. Vaidlust ei ole selles, et MTA viib hetkel järelkontrollimenetlust

läbi, so menetlus on pooleli. Järelkontrollimenetluses on sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg,

mis käesoleval hetkel ei ole lõppenud. Siiski märgib kohus, et õigustamatud viivitused tollimaksu

osas seisukoha võtmisel on lubamatud ja MTA peab vastava menetluse läbi viima võimalikult

kiiresti. Kiire ja efektiivne menetlus tagab õigusselguse ja on isiku huvides ka juhul, kui tehakse

tema suhtes ebasoodne otsus. Kuna aga MTA on järelkontrollimenetlust alustanud ja

menetlustoiminguid läbi viinud ning aegumistähtaega maksu määramiseks saabunud ei ole, ei ole

tagatise määramise otsuste tühistamiseks maksu määramise menetluse viibimise argumentidel alust.

19. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik