2-09-30060/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-09-30060

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

2. juuli 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-09-30060

3 943 krooni Hagi ese Lõunalaenud OÜ hagi T. M. vastu 7 885 krooni nõudes. Pooled ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg hageja Lõunalaenud OÜ, registrikood 11232222, asukoht Jüri 39 Võru, esindaja Tanel Riivits; kostja T. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

15. juuni 2010 RESOLUTSIOON rahuldada Lõunalaenud OÜ hagi T. M. vastu. Välja mõista T. M. lt Lõunalaenud OÜ kasuks arvelduskontole nr 221031220625 AS–s Swedbank 7 885 (seitse tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Lõunalaenud OÜ menetluskulud jätta T. M. kanda. Välja mõista T. M. lt Lõunalaenud OÜ kasuks menetluskulu 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni. Edasikaebamise kord Lõunalaenud OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

T. M. võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

2 (3) kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse, kaja. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Kohtu eelistungile ei ole ilmunud kostjat. Kohus on kostjale teinud kohtukutsega teatavaks kohtuistungi toimumise aja ja koha, kusjuures kohtukutse on kostjale kätte toimetatud isiklikult 12. mail 2010 (tl 61-62). Kohtukutses on hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja ei ole kohtusse ilmunud. Hageja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 64). TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS §-s 413 lg 3 on sätestatud tingimused, kui kohus ei tee tagaseljaotsust. Kostja on teatanud kohtule vahetult enne istungit, et ta ei saa kohtusse ilmuda seoses keerulise majandusliku olukorraga (tl 63). Eelmisele kohtuistungile 10. mail 2010 jättis kostja ilmumata väidetavalt seoses tormist tingitud häiretega laevaliikluses, viidates soovile ise osaleda kohtuistungil (tl 57). Kohus leiab, et ei ole alust lugeda kostja viidet keerulisele majanduslikule olukorrale kohtuistungilt puudumise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 mõttes. Kirjalikus vastuses hagile on kostja kinnitanud, et ei ole nõus kirjaliku menetlusega ja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (tl 39). Kohus leiab, et ei esine TsMS §-s 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsusega asja lahendamist välistavaid tingimusi: kostja kutsumisel istungile on järgitud istungile kutsumise nõudeid, kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kostja ei ole nõustunud asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega ilma tema osavõtuta. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS §-s 413 lg 31 , 4 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega.

2. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohtul ei ole alust eeldada, et käesolev otsus kuuluks täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki ja kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes õigusliku põhjenduse märkimisega.

3. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud, ta on hagile vastanud (tl 38-39) ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev tarbijakrediidilepingust tulenev

3 (3) hageja nõue kostjalt võlgnevuse: laenu põhiosa, intresside ja viiviste väljamõistmiseks kokku summas 7 885 krooni seoses kostja poolt lepingu rikkumisega. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 7 885 krooni.

4. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb tunnistada tagaselja kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna seoses hagiavalduse esitamisega tasutud riigilõiv kokku 1 200 krooni ja postikulu 400 krooni (tl 15, 64). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS §-le 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades on hageja seoses hagiavalduse esitamisega tasunud riigilõivu kokku 1 200 krooni (tl 5, 16).

Vastavalt TsMS §-le 144 p 2 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste postikulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna postikulud 400 krooni. Kohus, arvestades TsMS §-s 144 p 2 sätestatut, loeb põhjendatuks hageja postikulu summas 400 krooni.

Kuna kohtuotsusega jäetakse hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja, arvestades TsMS §-des 139 lg 2 p 1; § 144 p 2 sätestatut, kohtukuluna riigilõivu 1 200 krooni ja postikulu 400 krooni, kokku seega menetluskulu 1 600 krooni.

Kohtunik: