3-10-1539/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS K a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-10-1539 Määruse kuupäev 01.juuli 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergei Jerini kaebus Viru Vangla kohustamiseks tutvustada talle 05.03.10 akti arusaadavas keeles ja arusaadaval viisil. Asja läbivaatamise kuupäev 01.07.2010 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Sergei Jerin’i kaebus haldusasjas nr 3-10-1539 (HKMS § 11 lg 31 p 1);

2. Saata määruse koopia koos tõlkega vene keelde kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 14.06.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Sergei Jerini kaebus, milles S.Jerin märgib, et Viru Vangla ei andnud talle 05.03.10 haldusakti nr 1.1.-1/51 kätte kooskõlas HKMS nõuetega ja ei teavitatud akti arusaadavas keeles ja arusaadaval viisil. Sellega on rikutud tema õigusi edasi kaebamiseks. S.Jerin taotleb toimingu lõpetamist – kohustada Viru Vanglat tutvustama talle 05.03.2010 akti arusaadavas keeles ja arusaadaval viisil, samuti akti toime peatamist, kuni antakse võimalus edasi kaevata. Kahju hüvitamise taotluse lubab S.Jerin määrata hiljem, siis kui on kindlaks tehtud kahju suurus. Samuti palub kaebaja tema riigilõivu tasumisest vabastada, kuna vahendid vanglasisesel arvel puuduvad ning vastata talle vene keeles.

Kohtu seisukoht

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

2. S.Jerini kaebuse puhul on tegemist kohustamiskaebusega – kohustada Viru Vanglat tutvustama talle 05.03.2010 akti arusaadavas keeles ja arusaadaval viisil.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega saab halduskohtusse vangla toimingule esitada kaebust ainult tingimusel, kui on eelnevalt läbitud kohtueelne kohustuslik kord. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 tulenevalt on vaidega võimalik taotleda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks.

3. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et tal oleks läbitud Vangistusseaduses ette nähtud kohtueelne menetlus või et ta on vanglale vaide esitanud. Kohus on seisukohal, et vastavad tõendid kohtueelse menetluse läbimise kohta tuleb kaebuse esitajal endal kohtule esitada. S.Jerin on pidev halduskohtusse kaebuste esitaja, seejuures on talle kohtumäärustes mitmetel kordadel selgitatud kohtusse kaebuse esitamise nõudeid (haldusasjad nr 3-10-785, 3- 10-786, 3-10-679). Seetõttu on ta ka teadlik kohtueelse kohustusliku menetluse läbimise nõudest.

Lisaks sellele, et pole tõendatud kohtueelse menetluse läbimise korda, ei ole kaebus vormistatud vastavalt nõuetele – kaebus tuleb esitada vähemalt kahes eksemplaris, kaebusele ei ole lisatud ühtegi kaebaja väiteid tõendavat tõendit ega pole selgitatud, miks seda teha ei saa, samuti pole esitatud tõendeid, et kaebaja on maksujõetu. Kohus ei ole kohustatud puudulikult esitatud kaebust viima nõuetekohaseks, ka mitte kinnipeetava kaebust. Kuna S.Jerinile on kohtu poolt erinevates haldusasjades tehtud selgeks, milliste taotlustega saab kaebust halduskohtusse esitada ning millistele nõuetele peab kaebus vastama, ei pea kohus põhjendatuks kaebust käiguta jätta. S.Jerini kaebusest (kaebustest) võib aru saada, et tema tegelikuks sooviks ei ole oma rikutud õiguste kaitse, vaid otsitud põhjustel halduskohtule kaebuste esitamine. Akti toime peatamise nõude osas märgib kohus, et esialgse õiguskaitse korras on haldusakti täitmise peatamine võimalik juhul, kui on vastav haldusakt kohtus vaidlustatud, antud juhul seda tehtud ei ole.

4. Kuna puuduvad tõendid, et S.Jerin on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuulub antud kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastamisele. Kaebuse esitajal on HKMS § 11 lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Eda Muts kohtunik