2-06-17651/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-17651

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2010. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-17651 Tsiviilasi AS EMT hagi VV (V) vastu 2 573.70 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS EMT Hageja lepinguline esindaja Raul F (Julianuse Inkasso OÜ ) Kostja VV (isikukood xxx, viibimiskoht Vangla ) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista VVlt põhivõlg 2 521.24 (kaks tuhat viissada kakskümmend üks krooni ja

24 senti) krooni ja viivis 52.46 krooni (viiskümmend kaks krooni ja 46 senti) krooni, kokku 2 573.70 (kaks tuhat viisada seitsekümmend kolm krooni ja 70 senti) krooni AS EMT kasuks.

3. Välja mõista VVlt menetluskulud: riigilõiv hagiavalduselt summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabi kulu summas 300 (kolmsada) krooni AS EMT kasuks.

4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VV kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Harju Maakohtu menetluses on AS EMT hagi VV vastu võlgnevuse 2 521.24 krooni ja viivise 52.46 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. 02.03.2004. a sõlmisid pooled ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni ostmiseks. Kostja kasutatud mobiilsideteenuste eest ega ka mobiiltelefoni osamakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista liitumislepingu(te) alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 2 521.24 krooni ja viivised summas 52.46 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt ka kohtukulud, sh riigilõiv 250 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 700 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja võttis 08.02.2007. a esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuid vaidles vastu hageja õigusabikulude nõudele, leides, et nimetatud kulud ei ole tõendatud ning neil puudub materiaalõiguslik alus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus TsMS § 444 lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust.

Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 521.24 krooni ja viivis summas 52.46 krooni.

4. TsMS § 174¹ lg 1 alusel määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1).

Kostja on palunud kohtul jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabi eest 700 krooni väljamõistmiseks põhjusel, et kuludokumendiks ei saa lugeda õigusabi eest tasumise kohustust ning et sellel nõudel puudub materiaalõiguslik alus.

Kohus selgitab, et tulenevalt Riigikohtu 01.10.2001. a lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kohtukulu kuludokumendiks olla lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja õigusabikulu summas 700 krooni. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud kostjalt õigusabikulu väljamõistmine 700 krooni ulatuses. Tegemist on lihtsa õigusvaidlusega ning selle läbivaatamine on toimunud kirjalikus menetluses ilma ühtegi kohtuistungit pidamata Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 250 krooni ja hageja õigusabikulud summas 300 krooni.

Kaija Kaijanen Kohtunik