2-09-33245/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-33245

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-33245 Tsiviilasi AS MiniCredit hagi OT(registris T ) vastu võlgnevuse saamiseks Tsiviilasja hind 4500 krooni Asja läbivaatamise kuupäev 02.07.2010, kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS MiniCredit lepinguline esindaja Martin G (XXX) Kostja OT(T ), isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OT`lt (T ) võlgnevus 5490 (viis tuhat nelisada üheksakümmend) krooni AS-i MiniCredit kasuks.

3. Välja mõista OT`lt (T ) viivis 5490 (viis tuhat nelisada üheksakümmend) krooni ja viivis hagi esitamisest 07.07.2009 1,5 % päevas võlgnetavalt laenusummalt kuni nõude täieliku rahuldamiseni AS-i MiniCredit kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

5. Välja mõista OT`lt (T ) menetluskulud summas 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni AS-i MiniCredit kasuks.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada otsusele kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 Swedbank AS-is, märkides viitenumber 3100057358.

2-09-33245

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

10 980 krooni (sh laenusumma 3000 krooni, intress 590 krooni, meeldetuletuse tasu nõue 400 krooni, leppetrahv 1500 krooni ja viivis 5490 krooni), viivis hagi esitamisest 07.07.2009 1,5 % päevas võlgnetavalt laenusummalt kuni nõude täieliku rahuldamiseni, ning menetluskulud.

Menetluse käik Kohus toimetas kostjatele menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 06.05.2010. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS §

397 lg 1 alusel majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Menetluskulud

2-09-33245

Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1200 krooni, õigusabikulud 2000 krooni, avaliku kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv 200 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 4 leiab kohus, et ebaõiglane oleks õigusabikulude summas 2000 krooni väljamõistmine kostjalt tervikuna. Kohus juhib tähelepanu, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas, seega ei ole ka ajakulult mahukas. Hageja jaoks tüüpilise hagiga, milles vajalik vahetada nimesid ja summasid. Käesolevas asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, samuti ei ole pidanud esitama vastuväiteid kostja vastusele, kuna kostja ei ole midagi esitatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on olnud seoses käesoleva asjaga kohtueelseid kulusid. Kohus peab mõistlikuks jätta osa õigusabi kulu hageja enda kanda ja õigusabi kulud summas 1000 krooni välja mõista kostjalt. Ülejäänud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 2400 krooni. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maire Lukk Kohtunik