2-09-67635/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-67635 Tsiviilasi GG hagiavaldus AS ME vastu töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise ja töölepingu lõpetamise nõudes Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: GG(isikukood XXX, XXX); Kostja: MEAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Karin Vahtra ( Heli Raidve Tööõigusabi AS, Gonsiori 25-12, 10147 Tallinn, e-post: info@toooigusabi.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Lk (8) 2 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Hageja GG pöördus 21.07.2009.a Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi: töövaidluskomisjon) poole avaldusega tunnistada tühiseks tema ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine, lõpetada tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping alates 03.07.2009.a ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas

144 525 krooni.

2. Töövaidluskomisjon jättis oma 05.11.2009.a avaldusega hageja avalduse rahuldamata. Otsus tehti hagejale teatavaks 13.11.2009.a.

3. 14.12.2009.a pöördus hageja hagiavaldusega kohtusse töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise ja töölepingu lõpetamise nõudes. Harju Maakohtu 22.12.2009.a määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

Hageja nõuded ja nende põhjendused

4. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 01.12.2003.a kostja juures raamatupidaja ja arvestusteenuse spetsialisti ametikohal. 03.07.2009.a esitas kostja hagejale teate töölepingu ülesütlemise kohta koondamise tõttu. Üleütlemise teate järgi oli kostja töö lähtuvalt vajadustest ja majanduslikust otstarbekusest kujundatud ümber selliselt, et likvideeriti raamatupidaja ja arvestusteenuse spetsialisti ametikoht. Kostjale oli majanduslikest huvidest lähtuvalt otstarbekam hageja ametikoht likvideerida ja raamatupidamistöid teenusena sisse osa. Ülesütlemisteate kohaselt ei olnud kostjal hagejale teist tööd pakkuda.

5. Hageja palus hagiavalduses tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks ja lõpetada tema tööleping alates 03.07.2009.a. Hageja põhjendas oma nõudeid alljärgnevalt.

6. Kostja tõi töölepingu ülesütlemise ettekäändeks töö ümberkorraldused. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja peamiseks tegevusalaks on soojusenergia ja vee mõõte-/jaotusseadmete müük ja paigaldus, samuti hooldusning arvestusteenuse teostamine. Hageja peamisteks tööülesanneteks oli andmete sisestamine ning arvestusteenuse osutamine. Hageja täitis töölepingu kohaselt ka raamatupidaja ülesandeid, oli töölepingu väliselt kostja juures vastutavaks spetsialistiks ehitusseaduse tähenduses ning tegeles ka kostja poolt pakutavate seadmete müügiga. Hinnanguliselt 80% hageja tööülesannetest oli seatud arvestusteenuse spetsialisti ametikohaga. Seega leidis hageja, et töölepingu ülesütlemine oli tühine. Tegelikkuses ei koondatud arvestusspetsialist või andmesisestaja ametkohta.

7. Hageja viitas hagiavalduses ka töölepingu seaduse eelnõu nr 299SE seletuskirjale, mille järgi ei tähenda tööle jäämise eelisõiguse regulatsiooni kaotamine seda, et tööandja võiks koondatavaid töötajaid selekteerida absoluutse suvaotsuse alusel. Tööandjal tuleb järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja leidis, et temaga on tööleping üles öeldud ilma, et oleks võrreldud hageja ja tööle jäänud töötajate tööalaseid näitajaid. Hagejal oli spetsialisti pikaajaline töökogemus ja soojusenergeetiku kõrgharidus ning hageja on juurutanud kostja juures soojusenergia arvestusprogrammi. Tööle jäeti inimesed, kellel vastavat haridust ei ole ja kelle töökogemus on minimaalne.

Lk (8) 3

8. Hageja kahtles, kas raamatupidamise teenuse sisseostmisest kostja majanduslikku kasu üldse sai. Kostja oleks ka võinud koondada raamatupidaja ametikoha ning jätta ülejäänud osas töölepingu hagejaga kehtivaks. Seega leidis hageja, et ülesütlemine oli töölepingu seaduse (TLS ) § 104 lg 1 alusel tühine.

9. Hageja tugines hagiavalduses ka TLS § 107 lõikele 1, mille kohaselt juhul, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lõikele 2 lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja soovis oma töölepingu lõpetamist alates 03.07.2009.a ehk päevast, mil kostja esitas avaldajale teate töölepingu ülesütlemise kohta. Hageja ei pidanud töösuhte jätkamist võimalikuks.

10. Hageja märkis oma hagiavalduses, et soovib asja menetlemist kirjalikus menetluses. Hageja palus tunnistada tühiseks tema ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine. Samuti palus hageja lõpetada tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping alates 03.07.2009.a ning mõista menetluskulud välja kostjalt.

11. 09.02.2010.a esitas hageja kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad. Hageja ei pidanud vajalikuks käsitleda kostja selgitusi tema majandusliku olukorra kohta. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, mille kohaselt oli hageja põhiliseks tööülesandeks raamatupidamise korraldamine. Hageja jäi oma varasema vastuväite juurde, mille kohaselt oli 70% tema tööülesannetest seotud soojusarvestusteenuse osutamisega.

12. Hageja viitas, et töötaja LK töötas kostja juures üksnes osalise tööajaga. Nimetatud isiku võttis kostja põhikohaga tööle alles 2009. septembrist. Hagejale jäi arusaamatuks, miks just tema osutus koondatuks. Hageja esitas ühtlasi enda ja teiste töötajate töölepingust tulenevate ja andmeteenustega seotud tööülesannete võrdluse ning väljavõtted töölepingutest.

13. Vastusena kohtu pöördumisele esitas hageja 12.05.2010.a oma täiendavad kirjalikud seisukohad. Hageja selgitas, et loeb töölepingu ülesütlemist tühiseks ülesütlemise eelduseks olevate materiaalsete põhjuste puudumise või tõendamatuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud koondamisvajaduse olemasolu ning kui see ka oli, ei ole kostja järginud võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja leidis, et kostja ei ole tõendanud koondamisvajadust hageja kui arvestusteenuse spetsialisti ametikoha osas. Kui selline koondamisvajadus esines, oleks kostja olnud kohustatud võrdlema hageja tööalaseid näitajaid teiste töötajate omadega. Hageja märkis, et koostas varasemalt kohtule esitatud andmete võrdlustabeli ise, tuginedes töötajate ametijuhenditele. Hageja märkis, et ta osutas kostja nimel arvestusteenust enam kui 100-le korterelamu valitsejale Tallinnas.

14. Hageja 17.06.2010.a kirjalikes seisukohtades pidas hageja kostja vastuväiteid ebajärjepidevateks. Hageja leidis, et kostja järelikult nõustub hageja väitega, mille kohaselt oleks kostja pidanud võrdlema võrreldavate tööülesannetega töötajate koondamisel nende tööalaseid näitajaid. Hageja leidis, et kostja ei ole esitanud enda väiteid tõendavaid dokumente hageja töömahu suuruse kohta. Kostja ettevõte oli väike ning raamatupidamise töö ei olnud ajamahukas. Muus osas jäi hageja oma seniste väidete ja esitatud nõuete juurde.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused

Lk (8) 4

15. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus võtta töövaidluskomisjoni menetluses esitatud tõendid tõenditena kohtu toimikusse.

16. Kostja selgitas, et 2009.a juulis otsustas kostja juhatus, arvestades majanduslikke põhjuseid ja kaaludes äriühingu vajadusi, korraldada äriühingu töö ümber selliselt, et likvideeritakse raamatupidaja ja arvestusteenuse spetsialisti ametikoht ning edaspidi toimub raamatupidamisteenuse sisseostmine. Kostja leidis, et hageja töölepingu ülesütlemine 03.07.2009.a oli õiguspärane ja kehtiv.

17. TLS § 89 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokku lepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu. Töö ümberkorraldamine on tööandja otsustada ning ümberkorraldamise vajalikkust või otstarbekust ei saa töötaja hinnata ega vaidlustada.

18. Kostja tegevusvaldkonnaks on küttekulujaoturite kasutamise propageerimine, müümine ja hiljem arvestusteenuse osutamine. Kostja töö maht on seoses majanduskriisiga oluliselt vähenenud, kuna seadmete soetamine nõuab olulist investeeringut. Kuni 2008.a kostjal Eestis antud valdkonnas konkurente ei olnud, 2009.a tekkis konkurents. Kostja oli sunnitud vähendama arvestusteenuse hindasid ka olemasolevatel objektidel, mis on mõjutanud oluliselt kostja majandustulemusi. Konkurentsis püsimine on sundinud kostja juhatust kulude kokkuhoiuks ning püsikulude vähendamiseks. Kostja juhatus otsustas eeltoodust lähtudes hakata tellima raamatupidamise teenust väljastpoolt. Sellega kaasnes hageja ametikoha likvideerimise vajadus.

19. 03.07.2009.a sõlmiti OFOÜ-ga raamatupidamisteenuste osutamise leping. Teenuse ostmine on kordades vähem kulukam, kui pidada tööl raamatupidajat. Teist tööd kostjal hagejale pakkuda ei olnud. Hagejale maksti hüvitist kogusummas 84 515,27 krooni.

20. Hageja põhitöö on olnud raamatupidamise korraldamine, selle kõrvalt vähemal määral arvestusteenuste osutamine. Seega pidas kostja ebaõigeteks ja eksitavateks hageja väiteid. Kostja ei ole loonud omalt poolt ühtegi uut töökohta ega võtnud tööle ühtegi uut töötajat, kuna majanduslikult ei ole see vajalik ega võimalik.

21. Kostja leidis, et ta ei ole ka rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise seaduse § 3 lg 1 järgi tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et ei esineks diskrimineerimist sama seaduse §-s 1 toodud tunnuste alusel ehk rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puuduse või seksuaalse sättumuse alusel. Eeltoodud diskrimineerimist ei ole esinenud ja hageja ei ole nimetatud tunnuste alusel diskrimineerimist väitnud ega põhjendanud. Kostja leidis, et hageja arusaam võrdsest kohtlemisest on ilmselt ebaõige.

22. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et raamatupidamise teenuse sisseostmisest tingitult oleks tööandja pidanud võrdlema omavahel erinevaid ametikohti: tarbimisandmete kogumise ja töötlemise spetsialisti (pr Š ), andmesisestajat (pr K ) ja hagejat raamatupidajaarvestusspetsialistina. Töötaja J Š töötas tarbimisandmete kogumise ja töötlemise spetsialisti ametikohal ja tegeles soojusenergiaga seotud tarbimisandmete kogumisega. Töötaja LK töötas andmesisestaja ametikohal ning tegeles soojusenergia arvestamisega seotud uute objektide andmete sisestamise ja kontrollimisega. Kumbki nimetatud töötajatest ei tegelenud kostja raamatupidamisega seotud ülesannetega.

Lk (8) 5

23. Kostja pidas pahatahtlikuks hageja viidet teiste töötajate vähesele haridusele. Viidatud ametikohad ei eelda kõrgema hariduse olemasolu. Kostja pidas arusaamatuks hageja viidet oma soojusenergeetika alasele kõrgharidusele, kuna sellel ametikohal hageja kostja juures ei töötanud. Hageja ei ole ka kostja juures programme juurutanud, kuna küttekulude jaotuse süsteem on kostja emaettevõtte poolt välja töötatud Saksamaal juba 1974. aastal. Kostja märkis, et hageja poolt viidatud teised töötajad täidavad ka selliseid tööülesandeid, mida hageja ei täitnud (tegelesid klientidega objektidel, käisid objektidel mõõtmisi teostamas vms). Hageja töö erines kostja poolt viidatud spetsialistide tööst.

24. Hageja tööülesanded olid kostja vastuse kohaselt järgmised:

1) tööandja raamatupidamisarvestuse korraldamine; 2) tööandja majandustehingute dokumenteerimine; 3) bilansi koostamine; 4) suhtlemine riiklike ametitega (sh Haigekassa, Maksuja Tolliamet jne); 5) riigi poolt kehtestatud maksude täpne arvestamine ja õigeaegne ülekandmine; 6) majandus-, esindusja lähetusrahade, bensiini-, sidekulude jms arvestuse pidamine; 7) suhtlemine pankadega, pangadokumentide koostamine jne; 8) rahaliste laekumiste ja kulutuste üle arvestuse pidamine, laekumist kontrollimine jne; 9) andmete sisestamine arvutisse; 10) lepinguliste väljamaksete, tellimuste ja arvete tasumise arvestamine; 11) majandusaasta aruande koostamine nõuetekohaselt ja tähtaegselt; 12) klientidele teenuste eest arvete koostamine ja väljastamine; 13) töötajate palkade, puhkustasude, lõpparvete jms arvestamine; 14) töövõimetuslehtede edastamine Haigekassale; 15) laoarvestuse pidamine, inventuuride aruandluse tegemine jne.

25. Kostja leidis, et eeltoodust tulenevalt olid hagejal raamatupidaja ülesanded. Kostja pidas ebamõistlikuks hageja arusaama tema töölepingu osadeks jagamisest ja osalisest koondamisest. Tööleping on kostja hinnangul üks tervik ning ametikoha likvideerimisel lõpeb leping tervikuna. Kostja majanduslik otsus oli hakata tellima raamatupidamise teenust väljastpoolt ning need ülesanded olid varem ainult hageja töölepingu järgsed ülesanded. Hageja viidatud teised töötajad raamatupidamise ülesannetega ei tegelenud.

26. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ning mõista menetluskulud välja hagejalt. Kostja teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

27. Kostja täiendavas kirjalikus vastuses 09.03.2010.a märkis kostja, et töötaja LK töötab kostja juures alates 21.11.2008.a osalise ajaga ning töötab siiani osalise tööajaga. Samuti leidis kostja, et ta ei oleks saanud nimetatud töötajat hageja asemel koondada pelgalt seetõttu, et ta töötas osalise tööajaga. Kostja leidis, et hageja arvestusteenuste seotud ülesandeid oli raamatupidamisega seotud ülesannetest vähem ning hageja esitatud korteriühistute kirjad ei tõenda hageja vastupidiseid väiteid.

28. Vastusena hageja esitatud täiendavatele seisukohtadele ja tõenditele esitas kostja 02.06.2010.a oma täiendavad vastuväited. Kostja rõhutas, et hageja oli ainus, kes töötas kostja juures raamatupidaja ja arvestusteenuse spetsialisti ametikohal. Kostja leidis endiselt, et ei ole hagejat ebavõrdselt kohelnud. Hageja on kostja hinnangul ise kohtule kinnitanud, et tema ülesanneteks olid ka raamatupidaja ülesanded, mida ühelgi teisel töötajal ei olnud. Kostja ei nõustunud, et hageja poolt esitatud nimekiri kajastaks hageja tööd arvestusteenuse osutamisel.

Lk (8) 6 Nimekirjas on märgitud ühistute nimed perioodil algusega 2003.a ehk olulises ulatuses töölepingu ülesütlemisele eelnenud perioodist. Kostja juhtis tähelepanu, et äriühingu raamatupidamise korraldamine on ajamahukas töö, mis kinnitab, et selle kõrvalt sai hageja arvestusteenustega tegeleda väheses mahus. Kostja pidas asjasse puutumatuks hageja esitatud müügiinseneri töökuulutust, kuna vajadus nimetatud töötaja järele tekkis 2010.a märtsis ehk 9 kuud pärast töölepingu ülesütlemist.

Kohtuotsuse põhjendused

29. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

30. Hageja on oma hagiavalduses tuginenud TLS § 104 lõikele 1 ning § 107 lõikele 1. Hageja leidis, et tema peamisteks tööülesanneteks kostja juures oli andmete sisestamine ning arvestusteenuse osutamine. Hageja nõustus oma hagiavalduses, et ta täitis töölepingu kohaselt ka raamatupidaja ülesandeid, kuid hageja leidis, et hinnanguliselt 70-80% tema tööülesannetest oli seotud arvestusteenuse spetsialisti ametikohaga. Hageja oli seisukohal, et tegelikkuses arvestusspetsialist või andmesisestaja ametkohta ei koondatud, mistõttu töölepingu ülesütlemine oli tühine. Hageja kahtles, kas raamatupidamise teenuse sisseostmisest kostja majanduslikku kasu üldse sai. Kostja oleks ka võinud koondada raamatupidaja ametikoha ning jätta ülejäänud osas töölepingu hagejaga kehtivaks. Samuti väitis hageja, et kostja rikkus tema koondamisel võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kostja oleks pidanud võrdlema koondamisel hageja ning tööle jäetud töötajate (J Štšemeleva ja Liina Krivonogova) tööalaseid näitajaid, kelle haridustase oli hageja omast madalam ning töökogemus väiksem.

31. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja on omaks võtnud kostjaga sõlmitud töölepingust nr 1 (töövaidluskomisjoni toimiku lk 15-17, toimiku lk 36-38) ja selle lisast (töövaidluskomisjoni toimiku lk 12-13) tuleneva asjaolu, et hageja töötas ka raamatupidaja ametikohal. Töölepingu nr 1 ja selle lisa § 3 ja punkti 3 kohaselt oli hageja kui raamatupidaja tööülesanneteks OÜ ME, MPEja M LE raamatupidamise korraldamine vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele ja ettevõttesisestele raamatupidamiseeskirjadele. Tööleping nr 1 ja selle lisa sisaldavad märkimisväärselt pikka loetelu hageja kui raamatupidaja tööülesannetest. Sama loetelu esitas kostja hageja kui raamatupidaja tööülesannete loeteluna ning hageja ei ole loetelule vastu vaielnud, mistõttu on hageja kostja väited TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaks võtnud. Kuigi samast töölepingust, selle lisast ning hageja kui arvestusteenuse spetsialisti ametijuhendist (toimiku lk 56-58) nähtub, et hagejal olid ka arvestusteenuse spetsialisti ametiülesanded, ei ole hageja tõendanud, et täitis nimelt arvestusteenuse spetsialisti ametiülesandeid märkimisväärselt suuremas osas ehk 70-80% oma töömahust. Kohus nõustub siinkohal kostja väitega, mille kohaselt on ettevõtte korrektne raamatupidamise korraldamine iseenesest kaunis töömahukas.

32. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja oli oma töölepingu kohaselt kohustatud täitma raamatupidaja ametiülesandeid. Kohus ei loe tõendatuks, et hageja tööülesannetest moodustasid 70-80% arvestusteenuse spetsialisti ametiülesanded. Hageja nimetatud tööülesannete mahtu ei tõenda hageja esitatud korteriühistute kirjad (toimiku lk 45 ja 47) ega hageja esitatud loetelu kõigist korteriühistutest, kellele hageja oma töölepingu kehtivuse ajal arvestusteenuseid osutas (toimiku lk 60-61), kuna nimetatud tõenditest ei nähtu, millise osa oma tööajast oli hageja sunnitud tegelema nimelt arvestusteenuse osutamisega.

Lk (8) 7

33. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Eeltoodust tuleneb, et kehtiva töölepingu ülesütlemise puhul peavad esinema ülesütlemist seaduse kohaselt võimaldavad asjaolud ning ülesütlemine peab vastama seaduse formaalsetele nõuetele. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus ülesütlemise vastavuse üle seaduse formaalsetele nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid ülesütlemist võimaldavad seaduses sätestatud asjaolud.

34. TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muu töö lõppemise juhul. Samuti sätestab TLS § 89 lg 4, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.

35. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et arvestades majanduslikke põhjuseid ja kaaludes äriühingu vajadusi, otsustati kostja töö ümber korraldada selliselt, et likvideeritakse raamatupidaja ja arvestusteenuse spetsialisti ametikoht ning edaspidi toimub raamatupidamisteenuse sisseostmine. OFOÜ raamatupidamisalasest teeninduslepingust nr 36 (töövaidluskomisjoni toimiku lk 45-46) nähtub, et alates 03.07.2009.a osutas kostjale raamatupidamise alaseid teenused nimetatud ettevõte. Raamatupidamise teenuste eest tuli kostjal kooskõlas lepingu punktiga 2.2. maksta 1500 krooni kuus (millisele summale lisandus käibemaks). Täiendavalt tuli tasuda 300 krooni bilansi koostamise ning 1000 krooni majandusaasta aruande koostamise eest. Eeltoodust nähtuvalt on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja korraldas oma majandustegevuse ümber ning asus raamatupidamise teenust sisse ostma väljastpoolt ettevõtet. Raamatupidamise teenuse sisseostmine kujunes kostja jaoks majanduslikult oluliselt soodsamaks võrreldes hagejale palga maksmisega (hageja töötasu oli töölepingu nr 1 lisa 2 kohaselt 17580 krooni; töövaidluskomisjoni toimiku lk 14). Kuivõrd kostja korraldas oma töö ümber, oli olemas alus töötaja koondamiseks TLS § 89 lg 1 järgi, mistõttu töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine.

36. Kohus märgib, et TLS § 89 lõikes 1 toodud aluse olemasolu ei välista asjaolu, et hageja täitis lisaks raamatupidaja tööülesannetele ka arvestusteenuse spetsialisti ametikohustusi. Hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et ükski teine töötaja oleks kostja juures samuti täitnud raamatupidaja ülesandeid. Hageja ametiülesanded arvestusteenuse spetsialistina (ametijuhend, toimiku lk 56-58) sarnanevad osaliselt raamatupidaja ülesannetega (n kohustus koostada kommunaalkuluarveid jne). Hageja enda koostatud võrdlusandmed (toimiku lk 35 ja 59) näitavad, et hageja tööülesanded arvestusteenuse spetsialistina erinesid teiste töötajate (J Š , kelle tööleping on toimiku lk 22-24 ning L K , kelle tööleping on toimiku lk 19-21) tööülesannetest. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja väiteid, et hagejaga sõlmitud tööleping öeldi erakorraliselt üles töö ümberkorraldamise tõttu, kuna kostja töömaht üldiselt vähenes ning raamatupidamise teenust hakati ostma sisse. Kohus märgib siinkohal, et töölepingu seadus ei näe ette osalise koondamise regulatsiooni ega kohustanud kostjat koondama ülalkirjeldatud asjaoludel hageja üksnes ühelt töölepingus fikseeritud ametikohalt. Kostjal oli õigus vastavalt oma majanduslikele kaalutlustele valida, millise töötaja koondamist ta vajalikuks peab.

37. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3 sätestab, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kohus leiab, et töölepingu seaduse eesmärki on muuhulgas võimalik kindlaks teha lähtuvalt seaduse eelnõust nr 299 SE I (eelnõu on kättesaadav Riigikogu veebilehel www.riigikogu.ee). Nimetatud eelnõu seletuskirjas on märgitud, et uue seaduse eesmärgiks on turvalise paindlikkuse kontseptsioon, mis tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhte, mis

Lk (8) 8 arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. TLS § 89 osas on eelnõu seletuskirjas märgitud, et uues seaduses on loobutud senisest regulatsioonist, mis kohustas tööandjat tööle jäämisel eelistama neid töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad. Uue seadusega on tööandjale antud otsustusõigus ning võimalus jätta tööle eelkõige töötajad, keda ta peab vajalikuks. Töötajate valimisel on esikohal tööandja majanduslikud huvid.

38. Eeltoodust ja ka TLS § 89 sõnastusest nähtub, et tööandja ei ole kohustatud töötajate koondamisel võrdlema enam koondavata töötaja tööalaseid näitajaid nende töötajate omadega, kes tööle jäetakse. Sellist võrdlemise kohustust ei tulene ka TLS § 89 lõikest 4, mis sätestab võrdse kohtlemise arvestamise põhimõtte. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille järgi on hageja võrdse kohtlemise põhimõtet ebaõigesti mõistnud. Nimelt sätestab TLS § 3, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

39. Võrdse kohtlemise seaduse § 1 lg 1 järgi on nimetatud seaduse eesmärgiks tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumise alusel. Kooskõlas sama seaduse § 3 lõikega 1 tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et ei esine diskrimineerimist nimetatud seaduse § 1 lõikes 1 toodud tunnuse alusel.

40. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 3 lg 1 p 1 näeb ette, et sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Sama seaduse § 3 lg 1 p 2 järgi on naise ja meeste võrdne kohtlemine otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise puudumine.

41. Hageja ei ole käesolevas asjas väitnud ega ka tõendanud, et teda oleks ebavõrdselt koheldud tema soolise kuuluvuse, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumise alusel. Seega ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja oleks tema töölepingu erakorralisel ülesütlemisel rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

42. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

43. Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Anu Uritam Kohtunik