2-09-37014/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-37014

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juunil 2010. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-37014 Tsiviilasi KÜ XXXX hagi R.T. ja J.K. vastu 7 168,50 krooni väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind

7 168,50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ XXXX (registrikood XXXX; asukoht XXXX, seaduslik esindaja juhatuse liige M.L., lepinguline esindaja K.V.); Kostja R.T. (isikukood XXXX; elukoht XXXX); Kostja J.K. (isikukood XXXX; elukoht XXXX); Kostja J.K. lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; Ülikooli 4, 51003 Tartu); Kolmas isik H.M. (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX). Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija

16. juuni 2010.a. Istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

Rahuldada KÜ XXXX hagi R.T. ja J.K. vastu 7 168,50 krooni väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista R.T. ja J.K. solidaarselt 1082,20 krooni KÜ XXXX kasuks. Otsus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 85% ulatuses KÜ XXXX kanda ja 15% ulatuses solidaarselt R.T. ja J.K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 4-5). KÜ XXXX esitas hagi R.T. ja J.K. vastu 7 168,50 krooni väljamõistmiseks ning korteriomandi võõrandamiseks. Kohtuistungil loobus hageja korteriomandi võõrandamise nõudest.

Hagiavalduse kohaselt omandasid kostjad 18.04.2008.a XXXX aadressil XXXX asuva korteri nr XX, astudes sellega korteriühistu liikmeks, kes on kohustatud järgima hageja põhikirja ning tasuma sihtotstarbelisi ja kommunaalmakseid kehtestatud suuruses ja tähtajal. Hageja poolt on tagatud kommunaalteenuste osutamine, kuid perioodi eest 01.01.2009.a kuni 30.06.2009.a on hagejale XXXX-XX majandamiskulude ja osutatud teenuste eest (elamispinna remonditasu, hooldustasu, küte) tasumata 7 168,50 krooni. Vaatamata hageja poolsetele korduvatele suusõnalistele hoiatustele, ei ole kostjad võlga siiani tasunud.

Kuna tegemist on kostjate kaasomandis oleva korteriga ja osanik J.K. tasus perioodi 1.05.2008-31.12.2008.a eest võlgnevuse osaliselt 4 738,55 krooni, siis lõpetati kohtumäärusega nr 2-09-1780 menetlus J.K. suhtes. Siiski on siiani tasumata sama perioodi eest R.T. poolt võlgnevus summas 3 688,55 krooni. Lisaks on tasumata 1.01.2009-30.06.2009.a majanduskulude ja osutatud teenuste täies ulatuses. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 7 168,50 krooni hageja kasuks. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.

KOSTJA, R.T., VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 31-32). Kostja, R.T., ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja omandas mõttelise osa vaidlusalusest korterist notariaalse müügija isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga 18.04.2008. a. Nimetatud lepingu punktist 4.2 tuleneb, et kogu lepinguobjekt (XXXX-XX korter) jääb H.M. (endise omaniku) kasutusse ning viimane on kohustatud tasuma ka lepinguobjekti kasutamisega seotud kulud. Hageja on kõik kommunaalteenuste arved esitanud H.M. nimel. Kuigi lepinguga seati isiklik tasuta kasutusõigus tähtajaga 1 aasta, on H.M. peale tähtaja möödumist jätkanud korteriomandi kasutamist, mistõttu peaks tema jätkama ka majandamiskulude tasumist hagejale ning hagejal tuleb oma nõudega pöörduda H.M. poole.

KOSTJA, J.K., VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 37-44). Kostja, J.K., vaidleb hagile vastu. Kuna vaidlusalune korter on kostjate kaasomandis ja korteriühistu liikmeks saab olla vaid üks kaasomanikest, siis ei saa hageja kostja käest majandamiskulusid nõuda, sest kostja ei ole enda teada korteriühistu liige. Kostja hinnangul on hagi tõendamata, kuna raamatupidamise väljavõte ei ole algdokument ega näita mingite teenuste saamist või osutamist.

KOHTUISTUNG Hageja esindajate, K.V. ja M.L., seletuste kohaselt soovib hageja kostjatelt välja mõista 7 168.50 krooni, mis on võlgnevus kommunaalmaksete eest perioodil 1.01.2009 - 30.06.2009.a., ehk kui vaadata kasutuslepingut, siis perioodi jaanuarist 2009 kuni aprillini 2009.a tuleb võlg välja mõista H.M. ja alates 1.05.2009.a kuni 30.06.2009.a J.K. ja R.T.. Kostjad on sõlminud 18.04.2008.a ostumüügilepingu, millega K. ja T. on korteriomanikud. K. ja T. ei ole ühistule esitanud avaldust, ühistu liikmeks astumiseks, seega ei oska hageja öelda, kumb neist on ühistu liige. Ühistu liikmetel on kohustus tasuda kommunaalkulud ja ühistuga kaasnevad kulud. Korteriomandi võõrandamise nõudest hageja loobub. Võlasumma tuleneb esitatud arvetest, mis on esitatud M., K. ja T. nimele. R.T. esindaja, A.K., seletuste kohaselt R.T. hagi ei tunnista, kuna ta ei ole ühistu liige. J.K. esindaja, vandeadvokaat Rene Varul’i, poolt antud seletuste kohaselt J.K. hagi ei tunnista. Kostja vastuväide on, et kumbki kostja ei ole ühistu liige. Ühistu liige oleks tulnud välja selgitada kokkuleppel ja ka ühistu ei tea, kes on praegu ühistu liige. Korteriühistu oleks pidanud ise tarvitusele võtma mingeid meetmeid ühistu liikme selgeks tegemiseks, esitama näiteks tuvastushagi. Seega ei saa seda nõuet õiguslikult rahuldada. Kui kohus leiab, et J.K. peab vastutama, siis on J.K. nõus maksma perioodi 1.05.2009.a kuni 30.06.2009.a eest 1000 krooni.

3. isiku, H.M., seletuste kohaselt arved on tulnud tema nimele, kuid arvetel on ka J.K. ja R.T. nimed. Arvetel olevaid summasid ta ei vaidlusta.

KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesolevas asjas on hagejaks korteriühistu, mis korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lõike 1 kohaselt on korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lõige 1).

Korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva (KÜS § 5 lõige 2). Korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomandi võõrandajale kuulunud korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest (KÜS § 51). Kohtule on esitatud 18.04.2008. a müüja H.M. ja ostjate R.T. ja J.K. vahel sõlmitud notariaalne müügija isikliku kasutusõiguse seadmise leping (tl 6-12, millest nähtub, et ostjad kaasomanikena ostavad võrdsetes ½ suurustes mõttelistes osades XXXX aadressil XXXX asuva korteri number XX.

Seega kuulub korteriomand mitmele omanikule. Notariaalsest müügija isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu punktist 4 nähtub, et vaidlusalune korter koormatakse tähtaegse isikliku kasutusõigusega H.M. kasuks tähtajaga üks aasta alates lepingu sõlmimisest (punkt 4.1) ja et H.M. tasub korteri kasutamisega seotud kulud (korteriühistule, elektri eest jms) (punkt 4.2). Alles tähtaja möödumisel kohustub H.M. korteri vabastama ning otsese valduse üle andma (punkt 4.3). Seega on lepingupooled leppinud kokku, et perioodil, mil korter on koormatud isikliku kasutusõigusega H.M. kasuks, kannab korteri majandamiskulud ja muud maksed.

H.M. isiklik kasutusõigus lõppes 18.04.2009.a. Seega kuni aprill.2009.a oli H.M. kohustus tasuda korteri kasutamisega seotud kulud. Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväide selle kohta, et kuna nad ei ole esitanud avaldust KÜ liikmeks astumiseks, siis ei ole neil ka kohustust tasuda korteri kasutamisega seotud kulusid, ei ole asjakohane ja selline Korteriühistu seaduse § 5 lg 5 tõlgendamine on meelevaldne. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostjad olles XXXX-XX korteri kaasomanikud, kannavad kohustust võtta osa elamu majandamisest korteriühistu seaduse kohaselt.

Kohus on seisukohal, et korteriühistu seaduse §-i 5 lg 5, mis sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele, sisuks on esindusõiguse realiseerumine korteriühistus. Esindusõiguses saavad kokku leppida ainult korteri kaasomanikud. Kaasomanike kirjaliku kokkuleppe puudumine selle kohta, kumb neist astub ühistu liikmeks, ei vabasta korteri kaasomanikke kohustustest. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes 18.04.2009, siis kuulub hagi kostjate vastu rahuldamisele osaliselt ja kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele 1082,20 krooni, perioodi mai-juuni 2009.a eest.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 1082,20x100%/7168,50 = 15 % ulatuses solidaarselt R.T. ja J.K. kanda ja 85% ulatuses KÜ XXXX kanda.

Kohtunik