3-09-2859/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-09-2859 Haldusasi T.T kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx kinnipeetava individuaalse täitmiskava tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

14. juuni 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja T.T, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD T.T esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx kinnipeetava individuaalse täitmiskava tühistamiseks. Kaebaja märgib, et juhul, kui kohus leiab, et individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK) tühistamine täies ulatuses ei ole põhjendatud, siis kaebaja taotleb selle tühistamist osas, kus on märgitud “Kinnipeetav sooritas kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil“. Kaebaja leiab, et ITK on haldusakt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Kaebaja viitab HMS §-le 54, mille kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 59 sätestab ilmse ebatäpsuse parandamise korra haldusaktis. Kinnipeetava ITK koostatakse justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 alusel (edaspidi Määrus). Määruse § 1 lg 3 kohaselt peab täitmiskava sisaldama muuhulgas kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise üle koos elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti peab ITK sisaldama tegevusi riskide

3-09-2859

2 (6) maandamiseks ja tegevuste ajagraafikut ning kinnipeetava nõusolekut. Määruse § 4 lg 2 sätestab, et täitmiskava peab vastama muuhulgas nõudele, et konkreetsed sekkumised planeeritakse ühe aasta lõikes kalendrikuu täpsusega. Määruse § 5 lg 2 alusel on/oli inspektor- kontaktisik kohustatud kinnipeetavale selgitama riskihindamise tulemusi, samuti lg 7 alusel tegevuste eesmärke ja ajakava ning kaebaja vajaduste arvestamist. Kaebaja väitel koostati talle ITK Viru Vanglas. 13.07.2009 nõudis inspektor-kontaktisik ilma eelnevate selgitusteta, et kaebaja kirjutaks ITK viimasele lehele „Tutvunud“, kuupäeva ja allkirja. Kaebaja allus korraldusele ning leiab, et sõna „Tutvunud“ ei tähenda tema nõustumist ITK-s ülestähendatuga. Asudes lähemalt uurima kaebaja õigusi ja kohustusi puudutavat haldusakti, leidis kaebaja selles hulgaliselt ebatäpsuseid ja vigu, millistest ta koheselt samal päeval teavitas inspektor-kontaktisikut Viivika Nano´t, tehes seda suuliselt kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 22.1.1 ja HMS §-ga 14. Inspektor-kontaktisik lubas, et ta parandab kaebaja poolt näidatud vead (ebaõige lause kaebaja motiivide kohta kuriteo sooritamisel ja kuupäeva, mil kaebaja vabaneb ennetähtaegselt seoses elektroonilise järelevalve kohaldamisega, märkimata jätmine). Hilisemalt pöördus kaebaja analoogse taotlusega korduvalt inspektor- kontaktisiku poole, kes viitas suurele töökoormusele seoses asendustega suvepuhkuste ajal ja lubas pärast töökoormuse vähenemist vead parandada. Kaebaja märgib, et kui lähenes 13.08.2009, mil möödus 30 päeva päevast, mil kaebaja haldusaktiga tutvus, siis küsis ta inspektor-kontaktisikult, kas ta peaks esitama vaide, et viia sisse tema poolt taotletud parandused ITK-sse, kuid Viivika Nano vastas, et antud tähtaja möödumine ei ole oluline, sest tegemist on faktivigadega, milledele vaidlustamistähtaeg ei laiene. Arvestades hea halduse tavaga ei olnud kaebajal põhjust kahelda ametniku lubadustes. Saabus sügis, asenduste aeg lõppes ning taas kord samal teemal inspektor-kontaktisikuga vesteldes, avaldas ta vanglas väljakujunenud seisukoha, mille kohaselt vangla ei rahulda kaebaja taotlust ITK-s esinevate vigade parandamiseks. Kaebaja pöördus xx.xx.xxxx märgukirjaga vanglateenistuse poole, saamaks selgitusi ning viitamaks jätkuvatele vigadele kinnipeetava ITK-s. Vangla vastas xx.xx.xxxx kirjaga nr xx kaebajale, et vaidlusalune lause on lisatud tulenevalt riskihindamisest (mida kaebajale ei ole tutvustatud) ja et kalendrikuu täpsusega ei olevatki üldse võimalik sekkumiste graafikut koostada. Kaebaja esitas vaide vangla direktorile xx.xx.xxxx ja vaidlustas vangla tegevusetuse faktivea parandamisel ja taotles alternatiivselt ITK kehtetuks tunnistamist faktiviga puudutavas osas. Kaebajale on vaide saatus teadmata, sest vaideotsust ei ole kaebajale edastatud, samuti pole esitatud mingeid tähtaegu, millal kaebaja vaie läbi vaadatakse. Kaebaja leiab, et Viru Vanglas kehtiva kodukorra kohaselt on isikutel, kes kannavad karistust ja on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, olukord soodsam kui isikutel, kes taasühiskonnastava tegevusega hõivatud ei ole. Nimelt on teatud kinnipeetavatel kambri uks päevas avatud 5 tundi, teistel aga 8 tundi. Viru Vangla loeb taasühiskonnastavaks tegevuseks vaid neid tegevusi, mis on vangla poolt määratud, sh ITK-s kajastuvad tegevused, kuid näiteks individuaalne keeleõpe, kunsti- või draamaring ei ole vangla arvates taasühiskonnastav tegevus. Sellest tulenevalt on kaebaja pidanud kogu poolaasta jooksul kannatama ruumikitsikuse käes, olles ahistatud kambrisse, mille uks avatakse vaid viieks tunniks ööpäevas, sest vangla ei ole taganud kaebaja maksimaalset hõivatust. Veelgi enam, vangla ei ole pakkunud kaebajale võimalust osaleda mitte üheski sotsiaalprogrammis ega ka mitte nendes, mis on ülestähendatud kaebaja ITK-s. Kaebaja soovib osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, aga talle seda ei võimaldata, tuues ettekäändeks vastavate tegevuste puudumise kaebaja ITK-s, millega on kaebaja õigusi rikutud, sest selline tegevus ei soodusta kaebaja ümberkasvamist positiivses suunas ja mittekuritegulikule teele püsima jäämist. Euroopa Ebainimliku Kohtlemise ja Piinamise Tõkestamise Komitee (edaspidi CPT) on oma raporti nr 2 p-s 47 avaldanud, et kinnipeetavad peaksid veetma mõistliku hulga aega ööpäevas väljaspool oma kambrit isegi juhul, kui kambrites on head olmetingimused. Kaebaja leiab, et väljaspool kambrit peaks viibima 8

3-09-2859

3 (6) tundi või enam. Olukord, kus Viru Vangla on koostanud kaebajale ITK puudulikult ja vigadega ning isegi neid kahte nimetatud tegevust ei ole vangla suutnud kaebajale pakkuda poole aasta jooksul, siis sellega on kaebaja inimväärikust alandatud. Vangla on ignoreerinud kaebaja vaideid, sest tema poolt xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx esitatud vaietele pole vangla vastanud. Kaebaja arvates suhtub riigivõim tema õigustesse ükskõikselt, põhjustades sellega kaebajale muret ja kannatusi. Kaebaja arvates seoses asjaoluga, et ITK koostati valedest motiividest lähtuvalt, tuleb see täies ulatuses kehtetuks tunnistada ja koostada uus. Uue ITK täitmine ei pruugi kaebajal õnnestuda enne 27.12 2010, mil kaebajal avaneb võimalus taotleda ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve all ja selline olukord võib kohtuotsust kaebajale negatiivses suunas mõjutada. Kaebaja arvates on ITK-s vale lause, millest on võimalik teha järeldust nagu kaebaja oleks tegelenud narkootikumide müümisega kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu tõttu tuli kaebajal kogeda alandust, sest kaaskinnipeetavate suhtumine narkootikumidega kaubitsejatesse on negatiivne. Kaebaja palub, et kohus tuvastaks lähtudes uurimispõhimõtettest, miks tema ITK-s on väide, nagu oleks kaebaja sooritanud kuriteo kasu saamise eesmärgil. Samuti palub ta kohtusse kutsuda tunnistajad Viivika Nano, Viive Hommik ja Jevgeni Lebedev, kes osakavad anda selgitusi selle kohta, kuidas kaebaja riskihindamise tulemustesse sai Viru Vangla väitel lause, mille üle käib vaidlus. Viivika Nano ülekuulamine võib osutuda vajalikuks seoses kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud sündmuste tõestamisega. Kaebaja selgitab, et ta ei ole mitte kunagi väitnud ega tunnistanud, nagu oleks ta käidelnud narkootikume kasu saamise eesmärgil. Samuti ei ole sellisele tulemusele jõutud kohtuliku uurimise käigus. Vastustaja Viru Vangla xx.xx.xxxx vastusest nr.xx kaebusele nähtub, et kaebus on põhjendamatu. Oma seisukohta põhjendab vangla alljärgnevaga: kinnipeetav T.T ITK kinnitas Viru Vangla viienda üksuse peaspetsialist-üksuse juht xx.xx.xxxx. Kaebaja esitas xx.xx.xxxx vaide, milles taotles tema ITK-s esineva vea parandamist. Nimelt kaebaja ei olnud rahul, et tema ITK-s on märgitud, et ta sooritas kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 16 lg 1 kohaselt nähakse kinnipeetava ITK-s ette järgmised toimingud: kinnipeetava paigutamine vanglas, kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse, võimekus tööd teha ja kutseoskused, kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus, kinnipeetavale kohaldatavad soodustused, kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ja muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Kooskõlas VangS § 16 lg-ga 2 kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutatakse kinnipeetavaga ja sama seaduse lg 3 kohaselt kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Kinnipeetava täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 2 lg 1 kohaselt koosneb ITK koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest, täitmiskava koostamisest ning selle kinnitamisest ja kinnipeetava poolt allakirjutamisest. Kinnipeetava täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg 1 kohaselt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused. Kaebaja väitel koostati talle ITK ilma eelnevate selgitusteta ning talle anti korraldus aktiga tutvuda. Kaebaja arvates tema märge „Tutvunud“ ei tähenda, et ta oleks nõustunud ITK-s märgituga. Kaebaja leidis ITK-s vigu, millele ta pööras inspektor-kontaktisiku tähelepanu ning viimane lubas vead parandada. Vead seisnevad kaebaja arvates selles, et ITK-s on märgitud, et kaebaja pani kuriteo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, aga samuti ei ole ITK-s märgitud kuupäeva, millal avaneb kaebajal võimalus vabaneda vanglast tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve all. Samuti ei ole kaebaja rahul ITK-s märgitud tegevustega ning leiab, et vangla

3-09-2859

4 (6) ei ole taganud talle maksimaalset hõivatust. Vastustaja märgib, et kinnipeetava täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 5 lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Järelikult ei tulene õigusaktidest kohustust arvestada kinnipeetava ettepanekutega ning arvamustega ITK-sse märgitud tegevuste osas ja seetõttu ei peagi kinnipeetav ITK-ga alati nõustuma. Kinnipeetav ei ole ise pädev hindama, millised tegevused on talle vanglas vajalikud ja millised mittevajalikud ning selle jaoks on vanglas inspektor-kontaktisikud, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on võimelised hindama kinnipeetava iseloomuomadusi ja tema jaoks vajalikke tegevusi objektiivselt ja erinevatest aspektidest lähtudes. Eeltoodud hindamise tulemusena koostataksegi kinnipeetava ITK. Riskihindamise tulemuste tutvustamise kohustust vanglal ei ole, kuid kinnipeetava täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 5 lg 2 kohaselt tutvub inspektor-kontaktisik riskihindamiste tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Käesoleval juhul viisid riskihindamise läbi Tallinna Vangla teenistujad, kuna kaebaja viibis sel ajal Tallinna Vanglas. Riskihindamise tulemusena tehti muuhulgas ettepanek paigutada T.T Viru Vanglasse. Kaebaja ümberpaigutamisel Viru Vanglasse uut riskihindamist ei koostatud, vaid tugineti juba olemasolevale riskihindamisele ning koostati ITK, milles on märgitud, mille eest kaebaja karistust kannab ning kirjeldati kuriteo iseloomu. Kaebaja kannab karistust KarS § 184 alusel (otsus nr xx) narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. ITK-s on märgitud, et kinnipeetav sooritas kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. T.T käitles suures koguses erinevaid narkootilisi aineid ja selle tõttu pidi T.T saama paratamatult oma tegevusest materiaalset kasu, mistõttu vastab tegelikkusele vangla poolt antud hinnang, et kaebaja sooritas kuriteo kasu saamise eesmärgil. Riskihindamise tulemused tuginevad pädevate spetsialistide poolt antud hinnangule, mis kujuneb erinevaid kriteeriumeid arvesse võttes. Riskihindamise info on kinnipeetava kuritegeliku käitumise, praeguse kuriteo ja sotsiaalmajandusliku seisundi analüüs ning kaebaja ei saa taotleda hinnangu muutmist. Narkootikumide suures koguses käitlemine on kuritegu, millega kaasneb oht ühiskonnale, rahva tervisele ja elanike turvalisusele. Eeltoodust tuleneb, et tegemist on raske kuriteoga ning loomulikult iseloomustab kaebaja poolt toime pandud ühiskonnaohtlik tegu teda negatiivselt. T.T ITK-s ei ole märgitud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla võtmise aega, kuid see ei mõjuta ITK-d sisuliselt. Kinnipeetavat tutvustatakse allkirja vastu selle kohta, millal avaneb võimalus tema tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks ning kaebaja pidi olema sellest teadlik, olenemata sellest, kas see on tema ITK-s märgitud või mitte. Kaebajale on Tallinna Vanglas tutvustatud teatist, millest nähtuvalt võib kohus langetada otsuse kaebaja tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise kohta, millega kaasneb elektroonilise valve kohaldamine alates 27.12.2010. Kaebaja ei ole ka rahul sellega, et vangla ei ole võimaldanud talle taasühiskonnastavaid tegevusi ning ta saab väljaspool kambrit liikuda ainult viis tundi. Siinkohal kaebaja viitab Euroopa Ebainimliku Kohtlemise ja Piinamise Tõkestamise Komitee (CPT) raporti p-le 47, mille kohaselt peaksid kinnipeetavad veetma mõistliku hulga aega ööpäevas väljaspool oma kambrit. Seda isegi juhul, kui kambrites on head tingimused. Selliseks mõistlikuks ajaks (viibida väljaspool kambrit) on kaebaja arvates kaheksa või enam tundi. CPT seisukohad on soovitusliku iseloomuga, mistõttu on kaebaja viited CPT soovitustele asjakohatud, sest vanglal on kohustus lähtuda siseriiklikest õigusaktidest. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VsKE) § 8 lg 1 kohaselt kinnipeetav, v.a avavanglas või avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks ettenähtud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. VSKE-s ette nähtud aeg väljaspool kambrit on kaebajale tagatud ning võimalus viibida rohkem väljaspool kambrit avaneb kaebajale siis, kui ta kaasatakse mõnda taasühiskonnastavasse tegevusse.

3-09-2859

5 (6) Taasühiskonnastavad tegevused, milles kaebaja võiks osaleda, on sotsiaalprogramm „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“ ja sotsiaalprogrammid „Eluviisi treening“ või „Konviktus“. Seega on programmides osalemine soovituslik ning vangla ei ole endale võtnud kohustust võimaldada programmides osalemist, sest see sõltub vangla võimalustest. Ühtlasi märgib vastustaja, et kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ei ole põhjendatud, sest tunnistajate ülekuulamine ei ole vajalik. Samuti märgib vastustaja, et Viive Hommuk ja Jevgeni Lebedev, ei ole Viru Vangla, vaid Tallinna Vangla teenistujad. ITK-s märgitud tegevused riskide maandamiseks on planeeritud lähtuvalt asjaolust, et kaebaja pani toime narkootikumidega seonduva kuriteo ning ta on tarvitanud vabaduses olles alkoholi ja narkootikume, mistõttu on ITK-s peetud vajalikuks osaleda võimaluse korral erinevates sotsiaalprogrammides analüüsimaks narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamise tagajärgi, mis aitaksid vältida tulevikus keelatud ainete tarvitamist. KOHTU PÕHJENDUSED T.T ITK-st (kinnitatud xx.xx.xxxx) nähtub, et T.T-d on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. T.T pani toime kuriteo, mille eest karistati teda Harju Maakohus xx.xx.xxxx otsusega nr xx KarS § 184 alusel narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (t.lk 7-9). Kooskõlas VangS § 16 lg-ga 1 nähakse kinnipeetava ITK-s ette kinnipeetava paigutamine vanglas, kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse, kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused, kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus, kinnipeetavale kohaldatavad soodustused, kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ja muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Kooskõlas VangS § 16 lg-ga 2 kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutatakse kinnipeetavaga ja sama seaduse lg 3 kohaselt kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Kinnipeetava ITK koostamise ja rakendamise juhendi § 2 lg 1 kohaselt koosneb ITK koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest, täitmiskava koostamisest ning selle kinnitamisest ja kinnipeetava poolt allakirjutamisest. Kinnipeetava täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg 1 kohaselt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused. Kaebaja paneb vastustajale süüks, et tema ITK koostati ilma eelnevate selgitusteta ning talle võimaldati ainult aktiga tutvuda. Kaebaja arvates tema märge „Tutvunud“ ei tähenda veel, et ta oleks ITK-s märgituga nõustunud. Kaebaja väitel leidis ta ITK-st vigu, millele pööras inspektor-kontaktisiku tähelepanu, kes lubas vead parandada. Vea all peab kaebaja silmas ITK-s märgitut, mille kohaselt pani kaebaja kuriteo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Puudusena tõi kaebaja välja, et ITK-s ei ole märgitud kuupäeva, millal tal avaneb võimalus vabaneda vanglast tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaebajat ei rahulda ITK-s märgitud tegevused ning ta leiab, et vangla ei ole taganud talle maksimaalset hõivatust. Tulenevalt kinnipeetava täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 5 lg-st 6 võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta ka kinnipeetava ettepanekuid. Õigusaktidest ei tulene kohustust arvestada kinnipeetava ettepanekutega ning arvamustega ITK-sse märgitud tegevuste osas ja seetõttu ei peagi kinnipeetav ITK-ga alati nõustuma. Kinnipeetav ei ole pädev hindama, millised tegevused on talle vanglas vajalikud või mittevajalikud ning selle üle otsustavad inspektor-kontaktisikud, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on võimelised kinnipeetava isikut ja tema jaoks vajalikke tegevusi objektiivselt ja erinevatest aspektidest lähtudes hindama. Pädevate valdkondade spetsialistide hinnang kajastub riskihindamises, mille alusel koostatakse kinnipeetava ITK. Vanglal ei ole kohustust tutvustada kinnipeetavale

3-09-2859

6 (6) riskihindamise tulemusi, kuid kinnipeetava ITK koostamise ja rakendamise juhendi § 5 lg 2 kohaselt tutvub inspektor-kontaktisik riskihindamiste tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Viru Vangla andmetel viisid T.T riskihindamise läbi Tallinna Vangla teenistujad kuna ta viibis sel ajal Tallinna Vanglas. Läbiviidud riskihindamise tulemusena tehti ettepanek paigutada T.T Viru Vanglasse. Kaebaja ümberpaigutamisel Viru Vanglasse ei koostatud talle uut riskihindamist ning tugineti juba olemasolevale riskihindamisele, mille alusel koostati talle ITK. ITK-st nähtub, et kinnipeetav sooritas kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. T.T käitles suures koguses erinevaid narkootilisi aineid ja nende kogust arvestades pidi T.T saama paratamatult oma tegevusest materiaalset kasu. Seega vastab tegelikkusele ITK-s märgitu, et tegu sooritati kasu saamise eesmärgil. Riskihindamise info on sisuliselt kinnipeetava kuritegeliku käitumise, praeguse kuriteo ja sotsiaalmajandusliku seisundi analüüs ning kaebaja ei saa taotleda hinnangu muutmist. Narkootikumide suures koguses käitlemine on kuritegu, mis ohustab elanike turvalisust ja rahva tervist. Seega on tegemist raske kuriteoga. Kaebaja ITK-s ei ole märgitud tema tingimisi ennetähtaegselt vabanemise ja elektroonilise valve alla võtmise aega, kuid see ei mõjuta sisuliselt ITK-s toodut. Nimelt on kaebajale Tallinna Vanglas tutvustatud teatist, millest nähtuvalt võib kohus langetada otsuse kaebaja tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise kohta, millega kaasneb elektroonilise valve kohaldamine alates 27.12.2010. Kaebaja väidab, et isikutel, kes on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, on võimaldatud rohkem liikuda väljaspool kambrit, kuid tema saab liikuda väljaspool kambrit ainult 5 tundi. Siinkohal kaebaja viitab Euroopa Ebainimliku Kohtlemise ja Piinamise Tõkestamise Komitee (CPT) raporti p-le 47, mille kohaselt peaksid kinnipeetavad veetma mõistliku hulga aega ööpäevas (8 tundi või enam) väljaspool oma kambrit, vaatamata sellele, kui head tingimused neil kambrites on. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et vangla lähtub siseriiklikest õigusaktidest ning Vangla VsKE § 8 lg 1 kohaselt kinnipeetav, v.a avavanglas või avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks ettenähtud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. VSKE-s ette nähtud aeg väljaspool kambrit on kaebajale tagatud ning võimalus viibida rohkem väljaspool kambrit avaneb kaebajale siis, kui ta kaasatakse mõnda taasühiskonnastavasse tegevusse. Taasühiskonnastavad tegevused, milles kaebaja võiks osaleda, on sotsiaalprogrammid „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“, „Eluviisi treening“ või „Konviktus“. Seega on programmides osalemine soovituslik ning vangla ei ole endale võtnud kohustust võimaldada programmides osalemist, sest see sõltub vangla rahalistest võimalustest. Kohus nõustub vangla seisukohaga Viive Hommuk`i ja Jevgeni Lebedev´i kohtusse kutsumata jätmise osas, kuna nimetatud on Tallinna Vangla teenistujad. Kaebaja poolt toime pandud kuritegude iseloomu on võimalik hinnata tema poolt toimepandud süüdimõistvate kohtuotsuste põhjal. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6.

Mare Krull Kohtunik

3-09-2859

7 (6) Kohtuotsus jõustus 20.10.2011 Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2011 kohtuotsuse nr 3-09-2859 alusel, millega jäeti Tartu Halduskohtu 30.06.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata

Mare Krull kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE