2-10-27078/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tsiviilasja nr 2-10-27078, A K avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks, avalduse menetlusse võtmisest.

2. Jätta A K taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

3. Tagastada avaldus koos lisadega A K.

4. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A K kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 08. juunil 2010 kohtule avalduse avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset, et olemasolevat olukorda ajutiselt (suve ajal) reguleerida ja lahendada vaidlus A K ja N D vahel laste huvides.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus tuvastas, et kohtule esitatud avalduselt ei ole tasutud riigilõivu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 475 lg 1 p 8 kohaselt, hagita asjad on hagita perekonnaasjad ning vastavalt TsMS § 550 lg 1 p 2, hagita menetluses lahendatakse järgmised perekonnaasjad: vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad).

Kohtuasja number 2-10-27078 Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A K avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: A K (IK XXX)

2(3)

Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 kohaselt, avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Avaldus esitamisel lapsega suhtlemise korraldamiseks tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni.

Vastavalt TsMS § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 147 lg 1 kohaselt, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Viru Maakohtu 14. juuni 2010 kohtumäärusega anti hagejatele riigilõivu tasumiseks tähtaeg, avaldaja kohtu määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud.

Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus koos lisadega tuleb tagastada avaldajale.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

Esialgne õiguskaitse

Avaldaja esitas koos lapsega suhtlemise korraldamise avaldusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset, et olemasolevat olukorda ajutiselt (suve ajal) reguleerida.

TsMS § 4771 lg 1 ja lg 2 kohaselt, esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

3(3)

Lähtuvalt TsMS § 551 lg 1, kohus võib hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid.

Vastavalt TsMS § 378 lg 3 p 2 ja p 7, abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka vanema suhtlemist lapsega; muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik.

Kohus tuvastas, et avaldaja taotlusest esialgse õiguskaitse rakendamiseks ei selgu, millisel eesmärgil on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida. Avaldaja on märkinud avalduses, et Narva linna sotsiaalabiameti otsusega on vanematele lapsega kohtumise ajad kindlaks määratud. Avaldaja leiab, et tema osas tuleks lapsega suhtlemiseks kokku lepitud aega suurendada põhjendusel, et pojad kasvavad ning seetõttu on neil vaja isaga kohtuda tihemini kui enne. Avaldaja on teinud vastava ettepaneku ka laste emale.

Kohus leiab, et avaldusest ega kohtule esitatud materjalidest ei selgu, milliseid abinõusid peaks kohus ajutise õiguskaitse korras kohaldama ning mis eesmärgil oleks vajalik olemasolevat olukorda esialgse õiguskaitse korras reguleerida. Põhjus, et avaldaja soovib lastega rohkem kohtuda, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna seda eesmärki on võimalik saavutada lastega suhtlemise korraldamise avalduse lahendamisega. Kohus ei tuvastanud, et laste elukorraldus käesoleval ajal või vanemate käitumine või muu asjaolu ohustaks või kahjustaks laste huve ning et oleks vajalik esialgse õiguskaitse meetmete kiire rakendamine.

Kohus andis avaldajale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse põhistamiseks. Avaldaja kohtule tähtaegselt ei vastanud ja taotlust ei põhistanud.

Avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Lõhmus Kohtunik