3-10-684/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-684 Otsuse kuupäev 30.06.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Igor Ostovi kaebus Viru Vangla direktori 21.01.2010 käskkirja nr 6.-3/141-D tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2010 menetluskonverentsil Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Igor Ostov Vastustaja Viru Vangla esindaja Kadi Alaküla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud, menetluse käik ning kaebuse taotlus

Viru Vangla 21.01.2010 käskkirjaga nr 6.-3/141-D määrati I. Ostovile vangistusseaduse (VangS) § 67 p-des 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra (Kodukord) p-des 8.1.1 ja 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest 8 ööpäeva kartserit. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kinnipeetava rikkumine selles, et ta ei allunud vanglateenistuse ametnike korduvatele seaduslikele korraldustele minna temale määratud kambrisse nr 8116, segades sellega vanglaametnike töökorralduste täitmist. Lisaks käitus kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt, kasutades solvavaid väljendeid.

26.01.2010 esitas I. Ostov vaide (nr 6-12/43), milles taotles 21.01.2010 käskkirja nr 6.-3/141-D kehtetuks tunnistamist..

11.03.2010 esitas I. Ostov Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles tuginedes HKMS §-le 98 palus Viru Vanglat oma kohustuste mittekohase täitmise ja seaduse rikkumise eest trahvida 100 000 krooniga ning taotles käskkirja nr 6.-3/141-D tühistamist. 16.03.2010 anti kaebus lahendamiseks üle Tartu kohtumajale.

Kohus jättis kaebuse 26.03.2010.a. määrusega käiguta. 16.04.2010.a. saabus kohtule I. Ostovi kaebuse täpsustus. Selles esitas kaebaja jätkuvalt taotlused määrata Viru Vanglale HKMS § 98 järgi trahv summas 100.000 krooni Riigikohtu ettekirjutuse täitmata jätmise eest ning kaebuse

2 täpsustusest võis välja lugeda, et I. Ostov taotleb ka jätkuvalt tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Viru Vangla 21.01.2010 käskkiri nr 6.-3/141-D (kaebaja viitab HKMS § 6 lg 2 p-le 1).

Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas Viru Vangla kohtule 31.03.2010.a. kirjaga, et 26.01.2010 on I. Ostov esitanud vanglale vaide, milles taotleb Vangla direktori 21.01.2010 käskkirja nr 6.- 3/141-D kehtetuks tunnistamist. Vaie on veel vangla menetluses.

26.04.2010 määrusega tagastas kohus Igor Ostovi kaebuse osaliselt HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt õigus pöörduda kohtusse Viru Vangla trahvimise nõudega. Kuna Viru Vangla ei lahendanud I. Ostovi vaiet Viru Vangla 21.01.2010 käskkirja nr 6-3/141-D kehtetuks tunnistamise nõudes tähtaegselt, võttis kohus 26.04.2010 määrusega menetlusse Igor Ostovi kaebuse Viru Vangla direktori 21.01.2010 käskkirja nr 6.- 3/141-D tühistamise nõudes.

Kaebuse täpsustuses ei osundanud I. Ostov konkreetsetele rikkumistele tema distsiplinaarkorras karistamisel, märkis üksnes üldsõnaliselt, et ta ei saa aru, mille alusel ja mis seadusenormide järgi jäeti teda ilma kinnipeetava vabadusest alates 21.02.2010.a., käskkirja talle ei tutvustatud, jäeti ilma võimalusest käskkirja vaidlustada, tulla kompromisslahenduseni. Viru Vangla julgeolekuosakond oli kohustatud andma käskkirja kirjalikult kontaktisikule ja tema oli kohustatud selle käskkirja kaebajale teatavaks tegema, tutvustama selle sisu kaebajale arusaadavas keeles ja võtma allkirja käskkirjaga tutvumise kohta, seda ei tehtud. Viru Vangla rikkus Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 14, kus öeldakse, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Viru Vangla on on kohustatud järgima seadusi ja seadusenorme, mitte tõlgendama seadust nii, et kitsendatakse inimõigusi ja pannakse sundvangistusse. Viru Vangla ei täida Riigikohtu ettekirjutust nr.3-3-1- 95-08, kus on öeldud, et kinnitatud soovitused ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud vanglareeglistik Rec(2006)2 on soovitusliku iseloomuga. Võimaluse korral tuleb Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel neist juhinduda.

Kohtuistungil jäi kaebaja vangla käskkirja tühistamise nõude juurde, nõudis, et talle näidataks seadust, kus on kirja, et karistusasutuse töötaja võib teda sundida kambrisse minema ning osundas täiendavalt sellele, et talle ei teatatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest õigeaegselt.

Viru Vangla vastuväited kaebusele

Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata.

Vastuseks kaebusele märgib vastustaja järgmist: 1. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt määrati I. Ostovile VangS-i § 67 p-des 1 ja 2 ning Kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest 8 ööpäeva kartserit. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kinnipeetava rikkumine selles, et ta ei allunud vanglateenistuse ametnike korduvatele seaduslikele korraldustele minna temale määratud kambrisse nr 8116, segades sellega vanglaametnike töökorralduste täitmist. Lisaks käitus kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt, kasutades solvavaid väljendeid.

2. Kinnipeetava rikkumine on tõendatud viienda üksuse valvuri A. Kangro 21.12.2009 koostatud ettekandega nr 5156 ja kinnipeetav I. Ostovi 21.12.2009 seletuskirjaga. Ettekandest tuleneb, et 21.12.2009 kella 13:15 paiku A. Kangro märkas, et kinnipeetav I. Ostov viibib väljaspool oma elukambrit. Nende kambri uks on päevasel ajal lahti, kuna kaaskinnipeetav omab õigust viibida väljaspool kambrit. A. Kangro läks ja andis kinnipeetav

3 I. Ostovile seadusliku korralduse minna kambrisse, kuid selle peale väljendus kinnipeetav ebatsensuurselt. Pärast mitmekordset korraldust läks kinnipeetav lõpuks oma kambrisse. Kinnipeetava seletuskirjast tuleneb, et tal oli vaja minna inspektor-kontaktisiku juurde, kuna ta soovis vangla kodukorda, kuid enne lõunat inspektor-kontaktisikut ei olnud. Valvur ütles talle, et ta peab minema kambrisse, kuid kinnipeetav lausus sellepeale ebatsensuursed sõnad (nimetatud käskkirjas, protokollis ja seletuskirjas). Eelpooltoodust tulenevalt on kinnipeetava süütegu leidnud piisavalt tõendamist.

3. VangS-i § 67 p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ning alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p-st 8.1.1 tuleneb kinnipeetavale kohustus täita VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluda vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Kuna kinnipeetav ei täitnud koheselt valvuri korraldust, minna kambrisse, siis rikkus kinnipeetav nimetatud sätetest tulenevaid nõudeid. Kodukorra p 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vanglateenistujatega, teiste kinni peetavate isikute ja vanglat külastavate isikutega viisakas, kuid kuna kinnipeetav kasutas valvuri juuresolekul ebatsensuurseid sõnu, siis ei käitunud ta viisakalt ning rikkus nimetatud sättest tulenevaid nõudeid. Oma eelpoolnimetatud tegevusega häiris kinnipeetav valvureid nende töökohustuste täitmisel ning rikkus sellega VangS-i § 67 p-st 2 tulenevaid nõudeid.

4. Kinnipeetav I. Ostov on 07.04.2009 tutvunud Kodukorraga, VSkE-ga ning VangS-iga, mistõttu oli kinnipeetav teadlik kohustustest alluda valvuri seaduslikule korraldusele, olla vanglateenistujatega viisakas ning keelust segada vanglateenistuse ametnikke nende töökohustuste täitmisel. Eelpooltoodust tulenevalt pani kinnipeetav rikkumised toime süüliselt, mistõttu võis teda karistada distsiplinaarkorras.

5. Kinnipeetava allumatus on vangla julgeolekut ohustav raske rikkumine. Vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldustele peab kinnipeetav alluma vastuvaidlemata ja viivitamata. Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS-i § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kohustust kellelgi täita. Samuti on Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Siinkohal on ka Riigikohus viidatud lahendis leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS-i § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavale antud korraldus minna kambrisse, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja ei vastanud HMS-i § 63 lg 2 sätestatud tunnustele, mistõttu oleks kinnipeetav pidanud korralduse viivitamatult täitma.

6. Vastustaja leiab, et kaebajale I. Ostovile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse

4 algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebaja on saanud anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.

7. Kaebuse esitaja on esitatud vaides selgitanud, et tema rikkumine avastati 21.12.2009 kell 13:15, kuid käskkirjaga sai ta tutvuda alles 21.01.2010 kell 14:30. Seega leidis I. Ostov, et karistus määrati talle 15 minutise hilinemisega, sest VangS-i § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates.

8. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud tähtaja arvestamist.

9. VangS-i § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas HMS-i § 33 lg 1 kohaselt tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid..

10. I. Ostovile määrati 21.01.2010 käskkirjaga nr 6.-3/141-D distsiplinaarkaristus rikkumise eest, mille I. Ostov pani toime 21.12.2009. Rikkumise kohta on 21.12.2009 koostatud ettekanne, mistõttu sai vangla rikkumisest teada samal päeval. Seega oli VangS-i § 64 lg 41 kohaselt õigus määrata distsiplinaarkaristus ühe kuu jooksul arvates 21.12.2009. Tähtaja kulgemine algas vastavalt TsÜS-i § 135 lg-le 1 järgmisest päevast s.o 22.12.2009. Kuna VangS-ist tulenevalt on tähtaeg määratud kuudes, siis vastavalt TsÜS-i § 136 lg-le 3 tähtpäev saabus viimase kuu vastaval päeval s.o 22.01.2010. TsÜS-i § 137 lg 1 sätestab päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtaja möödumise tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00. Seega möödus tähtaeg distsiplinaarkaristuse määramiseks 22.01.2010 kell 24.00. I. Ostovile tutvustati distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja 21.01.2010, mida tõendab ka käskkirjal olev I. Ostovi allkiri. Eelpooltoodust tulenevalt on distsiplinaarkaristus määratud ning käskkiri kinnipeetavale tutvustatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus jätab Igor Ostovi kaebuse rahuldamata.

Igor Ostov on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse 21.01.2010 käskkirja nr 6.-3/141-D tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga määrati I. Ostovile vangistusseaduse (VangS) § 67 p-des 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra (Kodukord) p-des 8.1.1 ja 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest 8 ööpäeva kartserit.

Kaevatud käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarüleastumine selles, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele minna temale määratud kambrisse nr 8116, segades sellega vanglaametniku töökorralduste täitmist. Lisaks käitus kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt, kasutades ebatsensuurseid väljendeid.

VangS-i § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Sama paragrahvi p 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorra eeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele

5 korraldustele. Kodukorra p 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vanglateenistujatega, teiste kinni peetavate isikute ja vanglat külastavate isikutega viisakas.

Kohus on seisukohal, et kinnipeetava allumatus on vangla julgeolekut ohustav raske rikkumine. Vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldustele peab kinnipeetav alluma vastuvaidlemata ja viivitamata. Kaebaja subjektiivne arusaam vangla sisekorrast ja kodukorrast ning suhtumine nende täitmisse ei vabasta kinnipeetavat vanglaametnike korralduste täitmisest. Seda põhimõtet on väljendanud Riigikohus 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06.

Riigikohtu halduskolleegium märgib 01.03.2007.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, et juhul, kui kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav ei rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu 07.03.2003. a määruse nr 3-3-1-21- 03 p-i 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

Kohus nõustub vastustaja selles, et kinnipeetavale antud korraldus minna kambrisse, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja ei vastanud HMS-i § 63 lg 2 sätestatud tunnustele, mistõttu oleks kinnipeetav pidanud korralduse viivitamatult täitma.

Kinnipeetava distsiplinaarsüütegu on antud juhul tõendatud viienda üksuse valvuri A. Kangro 21.12.2009 koostatud ettekandega nr 5156 ja kinnipeetav I. Ostovi enese poolt 21.12.2009 antud seletuskirjaga. I. Ostov on distsiplinaarüleastumise pannud toime süüliselt.

Distsiplinaarmenetlus on protokollitud ja kaebajale on antud võimalus omapoolse seletuse andmiseks kahel korral: esmakordselt vahetult peale distsipliinirikkumist 21.12.2009 valvur A. Kangro poolt ja teisel korral 20.01.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel. Viimasel korral I. Ostov keeldus seletuse andmisest.

VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Lähtudes VangS § 64 lg 2 teisest lausest saab asuda seisukohale, et kohese teavitamise nõue on sätestatud selleks, et tagada kinnipeetava õigus olla ärakuulatud andes talle võimaluse selgituste andmiseks. Kaebajat on seaduse nõuete kohaselt informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja antud talle korduvalt võimalus anda omapoolseid selgitusi. Kaebaja seisukoht, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti seadust, on seega põhjendamatu.

Vaidlusalune käskkiri on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Vangla otsus karistada I. Ostovit distsiplinaarkorras kaheksaks päevaks kartserisse paigutamisega on kaalutletud ja proportsioonis üleastumise raskusega.

Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning tuginedes HKMS § 26 lg 1 punktile 6 jätab kohus Igor Ostovi kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik