Legislator Case Law & Legislation
2-07-34550/24 AI generated

2-07-34550/24 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-07-34550/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-07-34550/24 · Tallinna Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
standing against building permit lack of standing of association declaratory legal interest hardship clause articulation of statutory grounds investigation of abuse of rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-07-34550

Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2010, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav ja Tiit Kollom

Kohtuasi Gatsby OÜ hagi OÜ Lamaran Grupp vastu 118 979.99 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Lamaran Grupp apellatsioonkaebus Menetlusosalised

Menetluse liik Hageja Gatsby OÜ (registrikood 10100978, asukoht Gonsiori t 32-1 Tallinnas), esindaja v/adv Siim Roode Kostja OÜ Lamaran Grupp (registrikood 11010740, asukoht Pärnu mnt 23-5 Tallinnas), esindaja juhatuse liige Leonid Jakerson

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Jätta OÜ Lamaran Grupp apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15.12.2009 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Tagastada koos käesoleva määrusega OÜ-le Lamaran Grupp apellatsioonkaebus. 4. Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

2

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, seal hulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja ringkonnakohtu seisukoht 1. 12.05.2010 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse OÜ Lamaran Grupp apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15.12.2009 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-07- 34550. Ringkonnakohus, tutvunud OÜ Lamaran Grupp apellatsioonkaebusega, leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta apellatsioonikohtu menetlusse võtmata põhjusel, et see on esitatud peale apellatsioonitähtaja lõppu. 2. Asja materjalidest nähtuvalt edastas Harju Maakohus kohtuotsuse hageja lepingulisele esindajale v/adv Siim Roodele ning kostja juhatuse liikmele Leonid Jakersonile e-posti teel 15.12.2009 ja palus kinnitada kohtuotsuse kättesaamist (t lk 166). Otsuse teatavaks tegemisest nimetatud kuupäeval oli menetlusosalisi teavitatud ka kohtuistungil 30.10.2009, kus osalesid mõlemad esindajad (protokoll t lk 152-157). Kostja juhatuse liige kohtuotsuse kättesaamist e-posti teel, hoolimata ka kohtu 13.01.2010 järelepärimisele (t lk 170), ei kinnitanud. 04.02.2010 ja 10.02.2010 on kostja esindaja keeldunud vastu võtmast kohtuotsust allkirja vastu postiasutuse töötajalt (t lk 171) ning 19.02.2010 keeldus kostja esindaja kohtuotsust vastu võtmast, kui seda püüdis temale üle anda hageja esindaja (t lk 172). Apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtule 12.05.2010 ja selles märgib apellant, et sai otsuse kätte „12.mail 2010 käsipostiga“. Maikuus otsuse saatmise kohta tsiviilasja toimikus märked puuduvad. Ka nähtub kostja esindaja 19.04.2010 pöördumisest maakohtu kantselei poole (t lk 173), et kostja ei väitnud, et ei olnud saanud kohtuotsust kätte. Kostja järelepärimine oli suunatud täpsustamaks kohtuotsuse jõustumise päeva, mitte aga ei vaidlustatud selles asjaolu, et otsus oli jõustunud. Ringkonnakohtu järelepärimisele 19.05.2010, milles paluti kostjal selgitada kohtuotsuse kättesaamise asjaolusid, kostja ei vastanud, edastades vaid kaebuse teksti digitaalselt allkirjastatuna. 3. Harju Maakohtu 15.12.2009 otsus tuleb lugeda kostja esindajale kätte toimetatuks TsMS § 325 alusel 19.02.2010, kui ta keeldus otsust vastu võtmast hageja esindajalt (asjaolu on kinnitanud ka v/adv M.Greinoman). Isegi juhul, kui oleks põhjust kahelda hageja esindaja toimingus nimetatud kuupäeval, tuleks otsus igal juhul lugeda kätte toimetatuks 10.02.2010, mil kostja esindaja keeldus sama dokumenti vastu võtmast postiasutuselt. TsMS § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse see kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Seaduslikke aluseid, millised oleksid andnud kostja juhatuse liikmele aluse keelduda Harju Maakohtu 15.12.2009 otsuse vastuvõtmisest, kolleegiumile teada ei ole.

3 4. Samuti on TsMS § 314 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt saaja üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile. Sama sätte lg 5 sätestab, et dokument loetakse elektrooniliselt käte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saaja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saaja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama sätte lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia ning lg 4 alusel on menetlusosaline kohustatud teatama kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. 5. E-posti aadressi leonid@ipsojure.ee, mille kaudu maakohus kostja esindajaga on suhelnud kogu menetluse vältel ja millele edastas nii kohtuotsuse kui järelepärimise, on kostja esindaja ise kohtule avaldanud. Kostja esindaja ei ole teatanud kohtule eposti aadressi muutumisest, ka ringkonnakohtuga suhtlemiseks (25.05.2010 saadetud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta ning apellatsioonkaebus digitaalse allkirjaga) on ta kasutanud sama aadressi. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kostja juhatuse liige on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt ja on venitanud menetluse käiku. 6. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00- ni. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks tähtajaks kostja jaoks 22.03.2010. Tallinna Ringkonnakohtule saabus kaebus 12.05.2010. Tulenevalt eeltoodust esitas hageja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega. 7. Kuna apellatsioonkaebus esitati pärast tähtaja möödumist, jätab ringkonnakohus kaebuse vastavalt TsMS § 637 lg 1 p-le 2 menetlusse võtmata ja tagastab selle.

Imbi Sidok Ande Tänav Tiit Kollom