2-10-15189/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2010., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-10-15189 Kohtuasi

RR avaldus J Rlt vanema õiguste äravõtmiseks S R ja S R suhtes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja- RR isikukood xxx elukoht: xxx Esindaja: vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob Puudutatud isikud: J R isikukood xxx elukoht: xxx S R Isikukood xxx Elukoht: xxx S R Isikukood xxx Elukoht: xxx S R ja S R määratud esindaja: vandeadvokaat Helen Tomberg Eestkosteasutus: Tallinna linn läbi Põhja Tallinna Valitsuse Esindaja: Marit Pauk Eestkosteasutus: Tallinna Linn läbi Kristiine Linnaosa Valitsuse Esindaja: Anne Sundja

Resolutsioon Võtta ära vanema õigused J Rlt, isikukood xxx laste, S R (isikukood xxx) ja S R (isikukood xxx), suhtes.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kooskõlas TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigus puudub

Avalduse aluseks olevad asjaolud Rja J R abielu sõlmiti . Enne poolte abielu xxx. sündis poolte ühine poeg S R ja abielust sündis xxx. tütar S R. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 10.06.2008. otsusega. Sama kohtuotsusega määrati laste elukohaks avaldaja elukoht ja mõisteti J Rlt välja igakuuline elatisraha kuni laste täiealiseks saamiseni – 2753 krooni Si ülalpidamiseks ja 2753 krooni S ülalpidamiseks. J R ei ole elatisraha laste ülalpidamiseks maksnud. Käesolevaks ajaks on elatisraha võlgnevus 182 204 krooni. RR on lapsi alates sünnist kasvatanud üksinda, ilma J R abita.

Avaldajal oli varasemast suhtest alaealised tütred G ja G –J L , kes kasvasid ema juures. RR töötas palju, J R ei töötanud – vahetas töökohti, kuna tööandjad vallandasid ta alkoholiprobleemide tõttu. J R elas avaldaja kulul ja lasi ennast üleval pidada. Avaldaja ehmatuseks selgus 2005. aastal, et J R oli alates 1999. aastast kasutanud ära avaldaja vanema tütre GLlapseealisusest tingitud abitut seisundit ja rahuldas oma sugulist kirge ebaloomulikul viisil, katsudes G suguelundit ja hoides lapse kätt oma suguelundil. J R kasutas Gt ebaloomulikul viisil oma sugukire rahuldamiseks pikaajaliselt ja süstemaatiliselt ajavahemikus 1999 kuni 2005, mil G julges seda emale ja politseile rääkida.

Varasemalt oli G väike ja kartis J R ähvardusi ema või G ära tappa, kui asi välja tuleb. Samuti selgus, et J R peksis ja väärkohtles füüsiliselt ajavahemikus 2002 – 2005 korduvalt alaealisi väikelapsi S ja S Rt ning GJL: peksis neid korduvalt kätega ja rihmaga, tekitades lastele füüsilist valu. Neil asjaoludel mõisteti J R Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2007 otsusega süüdi KarS § 115`lg 2, § 121 ja § 146 järgi ning mõisteti kogumis 2 aastat 3 kuud vangistust. Pärast karistuse kandmist 2009 otsis J R üles avaldaja ja lapsed S ja Si.

G elab eraldi. Avaldajale on teada, et J R otsib intensiivselt Gt. G kardab, tunneb reaalset hirmu ja sama tunneb ka avaldaja. J R ähvardab avaldajat, GJ, St ning Sit füüsilise ja seksuaalse vägivallaga, tuleb ette teatamata avaldaja koju, hirmutab ja heidutab lapsi ja avaldajat, praalib, mõnitab ja alandab neid. Lisaks ähvardab J R, et tema ja ta sõbrad tulevad ja klaarivad avaldaja ning lastega arved selle eest, et J Rt karistati. Avaldaja ja lapsed elavad pideva hirmu ja ähvarduste all. RR on teinud politseile avalduse J R suhtes. S on raske puudega laps, kes elab J R käitumist ja ähvardusi eriti raskelt üle.

Poiss ei käi õues ja vajab puudest tingituna katkematult kõrvalabi liikumisel ja suhtlemisel ning pidevat juhendamist ja järelevalvet. S õpib 4. klassis, sest tavakoolis laps toime ei tule. J R käib poega ähvardamas ja hirmutamas kodus. Pärast J R külaskäiku on Sil epilepsia-, nutuja hirmuhood, hingamisraskused ja muid rasked tervisehäired. S on veel väike , õpib I klassis ega mõista täielikult J R poolt toimepandud varasemate kuritegude olemust. S on aga avaldajale rääkinud, et J R otsib ta üles, kui laps õues teiste lastega mängib, jälgib teda ja kutsub last endaga kaasa.

Seni ei ole S isaga kaasa läinud, kuid avaldaja hindab väga reaalseks võimalust, et J R kutsubki S endaga kaasa ning paneb lapse suhtes toime uusi võikaid kuritegusid. Avaldaja on seisukohal, et J Rlt vanema õiguste äravõtmine on Si ja S huvides. Seda on vaja, et kaitsta lapsi J R poolt tuleneva ohu ja lapsi kahjustava mõju eest. J R ei täida laste ülalpidamiskohustust, isikul puudub vanemlik vastutus ja armastus, isiku suhtumine lastesse on ebaloomulik ja väärastunud. J R on julm ja väärastunud seksuaalsättumusega isik, mida näitab tema poolt toimepandud kuritegude register.

Isegi kui J Rl peaks kunagi tekkima soov kui lapsevanem suhelda oma lastega, on avaldaja arvates kontaktid isa ja laste vahel pigem lapsi kahjustavad ja lastele ohtlikud, mida avaldaja soovib igal juhul välistada.

Puudutatud isikute S R ja S R määratud esindaja seisukoht S R ja S R määratud esindaja on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele. J.R poolt alkoholi kuritarvitamist kinnitavad ka lapsed. Vaidlust ei ole selles, et isa ei ole võimeline lapsi kasvatama.

Lapseealise seksuaalset väärkohtlemist põhjustav pedofiilia on häire, millele on omane kõrge retsidiivsuse aste, s.t. pedofiiliat iseloomustab pedofiilse käitumise korduv iseloom. Puudub kindlus, et juhul, kui isale säilitada vanemaõigused S suhtes, ei võiks isa edaspidi, omamata ligipääsu Gle, hakata väärkohtlema St. Mõneaastase lapse löömine ja peksmine aastates mõõdetava pikema aja vältel tõendab ümberlükkamatult S R ja S R julma kohtlemist J R poolt. J.R ei ole aru saanud oma käitumise ohtlikkusest.

Eestkosteasutus Tallinna linn läbi Põhja Tallinna Valitsuse arvamus Vestluses J R Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonnas selgus, et J R ei osale laste kasvatamises. J R kinnitas, et on oma lastest võõrdunud ja et ta ise ei ole püüdnud lastega regulaarselt suhelda ja nende kasvatamises osaleda. Ta on teadlik sellest, et temalt on kohtu kaudu välja mõistetud elatis laste ülalpidamiseks, aga ta ei maksa. Elatise mittemaksmist ta põhjendada ei osanud. Eestkosteasutus toetab avaldust ja leiab, et vanema õiguste äravõtmine J Rlt on põhjendatud ning ei kahjusta alaealiste laste huve.

Eestkosteasutus Tallinna linn läbi Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamus Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajad on RR perega tegelnud alates 2004. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta jaanuarini. Laste isa J R ei ole peret praktiliselt toetanud. Ta tarvitas sageli alkoholi, mistõttu oli sunnitud tihti töökohti vahetama. J R käitumise ja tegevuse tõttu on lapsed kannatanud füüsilist ja seksuaalset vägivalda ning neid on aastate jooksul nõustanud nii psühholoogid kui ka psühhiaatrid. Peale vanglast vabanemist ei asunud J.R elama pere juurde ning hoidis eemale vanemakohustuste täitmisest. Ta ei ole lapsi materiaalselt toetanud, vaid on naiselt raha nõudnud ja pere hirmutanud. J.R on kasutütar Gt endiselt ahistanud, teda jälitanud ja temaga kontakti otsinud. Kuna J.R on kuritarvitanud oma vanemlikke õigusi, ei ole välistatud, et ta ka edaspidi võib avaldada lastele kahjulikku mõju või olla neile ohtlik. Eestkosteasutus on seisukohal, et RR avaldus J Rlt vanema õiguste äravõtmiseks laste S R ja S R suhtes on põhjendatud ja laste huvides.

Puudutatud isiku J R arvamus Kirjalikku vastust avaldusele puudutatud isik J R kohtule ei esitanud.17.05.2010.a. toimunud kohtuistungil ei vaidle J R avaldusele vastu ja on nõus , et temalt võetakse vanema õigused ära. Tal on see ükskõik.

Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 50 lg.1 sätete kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Perekonnaseaduse § 50 lg.2 sätete kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Perekonnaseaduse § 54 lg.1 p.1 kohaselt võib kohus ühe vanema nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Perekonnaseaduse § 54 lg1 p. 2 ,3 ja 4alusel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus juhindub avalduse lahendamisel eelkõige lapse huvidest nagu näeb ette lastekaitseseaduse § 3.

Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et Harju Maakohtu 29.12.2006 .a. otsusega mõisteti J R süüdi lapseealise kasutütre GLseksuaalse puutumatuse rikkumisega seotud kuritegude eest 1999.a. ja perioodil 2002.-2005.a. Sama otsusega mõisteti J.R süüdi S , GJja Sle käe või rihmaga peksmisega süstemaatiliselt füüsilise valu tekitamise eest perioodil 2002-2005.a. Tallinna Ringkonnakohtu 2.03.2007.a. otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Kuritegude kogumi eest mõisteti J Rle 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Pärast vabanemist jätkub laste suhtes emotsionaalne ja verbaalne vägivald. Pärast J R külakäike on Sil epilepsia-, nutuja hirmuhood, hingamisraskused ja muud rasked tervisehäired. Enne J R vahistamist 2005.a. kuritarvitas J.R pidevalt ja süstemaatiliselt alkoholi, vahetas töökohti ega taganud perele stabiilset elukorraldust. Pärast karistuse kandmisest vabanemist 2008.a. jaanuaris J.R endine elukorraldus jätkub. Harju Maakohtu 30.06.2008.a. otsusega on temalt välja mõistetud Si ja S ülalpidamiseks elatis, kuid Tallinna kohtutäituri E.Vilippuse 6.08.2009. tõendist täiteasjas 022/2009/194 nähtub, et J R elatist ei ole maksnud. Politseija Piirivalve Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo 22.02.2010.a. teatisest nr. 10.2-03/12135 nähtub, et 11.02.2010.a. on J R suhtes alustatud elatise maksmisest kõrvalehoidmise eest ka kriminaalasi. Mõjuvad põhjused elatise maksmisest kõrvalhoidmiseks puuduvad. Alalises pinges ja ohus elamine ei taga lastele arenguks vajalikku stabiilsust ning on seatud ohtu laste julgeolek. Ohustatud on laste psüühiline tervis ja takistatud laste normaalne emotsionaalne areng. J R ei vaidle vastu vanema õiguste äravõtmisele., talle ei lähe see korda. J Rl puudub vanemlik vastutus ja armastus laste vastu. Laste huvidest lähtuvalt peab kohus vajalikuks võtta J Rlt vanema õigused alaealiste laste S R ja S R suhtes.

Maie Seppo kohtunik