Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-45880/4 AI generated

2-09-45880/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-09-45880/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale alates 15.04.2003 korteriomand asukohaga Xxx. Kostja kasutab korteri üürnikuna. Hageja esitas 22.07.2009 kostjale üürilepingu ülesültemise avalduse. Hageja esitas ülesütlemise avalduse ka 09.09.2009 teatades, et ütleb lepingu üles alates 17.09.2009. Hageja palub välja mõista kostja valdusest eluruum Xxx ning väljakolimisest keeldumise korral tõsta kostja eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata.

Legislator headnote

AI generated

2-09-45880/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja 2 omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Keywords

AI generated
cheque guarantee card fraudulent use of cheque cards notary paper mortgage certificate negotiable instrument reproduction and imitation of banknotes
AI generated
3-08-2602/98
1.V. K. ja I. J. kasutavad oma alaliste elukohtadena kortereid asukohaga vastavalt Xxxxxxx xxx xx-x ja Xxxxxxx xxx xx-x, mis on antud nende kasutusse vastavalt 1989.a. ja 1976.a. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel arvati Xxxxxxx xxx xx asuv elamu Eesti Vabariigi varaks ja määrati Siseministeeriumi haldusalas olevaks varaks. Vaatamata V. K.i ja I. J.i ning Politseiameti vahel asetleidnud kirjavahetusele kirjalikke üürilepinguid V. K.i ja I. J.iga mitmetel põhjustel sõlmitud ei ole,sealjuures on V. K. ja I. J. Politseiameti pakutud tingimustel üürilepingu sõlmimisest keeldunud. Mõlemad nimetatud isikud on 29.augustil 1995.a. Politseiametile esitatud kirjades käsitlenud üürilepinguga seonduvaid küsimusi, esitades oma vastuväited üürilepingu punktide kohta, millega nad ei nõustu ning selgitanud miks on tasumata elektrienergia ja kommunaalteenuste eest ja palunud sõlmida nende kasutuses olevate eluruumide kohta üürileping.Samades kirjades on kaebuse esitajad märkinud ”kuna olen eluruumi alaline elanik, soovin kas seda eluruumi või uut antavat eluruumi erastada” ning ” palun minuga sõlmida uus seadusele vastav eluruumi üürileping, mis annab mulle ka õiguse korteri erastamiseks” . Politseiamet on 08. ja 09.11.1995.a. vastuskirjades muuhulgas märkinud ”Te soovite sõlmida alalist üürilepingut ja Teie kasutuses olevat korterit erastada, kuid Politseiametil on vaja Xxxxxxx xxx xx asuvat maja tööandja eluruumideks.”. Siseministri 4.oktoobri 1999.a. käskkirjaga nr 292 otsustati Xxxxxxx xxx xx asuvate hoonete ja rajatiste alune ning seda teenindav maa jätta riigi omandisse. 26.oktoobril 2004.a. teavitas Politseiamet V. K.i ja I. J.i, et Xxxxxxx xxx xx asuv kinnistu on üle antud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS). 23.märtsil 2006.a. võõrandas RKAS mõttelise osa kinnistust OÜ-le Future kaubandus, kinnistusraamatusse kanti kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe. Viimatinimetatu võõrandas 27.aprillil 2006.a. omakorda enda kaasomandi osa OÜ-le Tagwerk. RKAS tegi 24.juulil 2008.a. V. K.ile ja I. J.ile ettepaneku nende kasutuses olevate korterite ostmiseks, millest V. K. ja I. J. keeldusid. 20.jaanuaril 2009 esitasid V. K. ja I. J. Tallinna Halduskohtule kaebuse erastamistoimingute tegemata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks.
2-05-15310/1
J A ja A A elasid, vastavalt Kohtla – Järve Linnakohtu 04.juuli 2001.a.
2-06-21280/19
Hageja nõue Hageja selgitab, et 26.03.1996.a.
3-05-1171/5
Kaebuse esitaja on alates 30.09.1966 üürnikuna registreeritud aadressile xxxxxxxxxx.
2-11-41540/1
oktoober 2011.a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-41540 Tsiviilasi B.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr: 2-09-45880

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2010. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-45880 Tsiviilasi AS’i hagi V S’i vastu vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS (isikukood: xxx, aadress: xxx) Kostja V S (isikukood: xxx, aadress: xxx). Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V S’i valdusest korteriomand asukohaga Xxx(reg osa nr xxx) AS’i valdusesse.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud V Si kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale alates 15.04.2003 korteriomand asukohaga Xxx. Kostja kasutab korteri üürnikuna. Hageja esitas 22.07.2009 kostjale üürilepingu ülesültemise avalduse. Hageja esitas ülesütlemise avalduse ka 09.09.2009 teatades, et ütleb lepingu üles alates 17.09.2009. Hageja palub välja mõista kostja valdusest eluruum Xxx ning väljakolimisest keeldumise korral tõsta kostja eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata.

Tsiviilasi nr: 2-09-45880

2(2) Hageja oma 30.04.2010 seisukohas leiab, et ei tunnista kostja vastuväiteid.

Kohtuistungil 24.05.2010 selgitas hageja, et korteri üüris hageja ja kostja isa, kuna keegi teine korterit erastada ei soovinud, siis tegi seda hageja. Hageja nõustus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kostja 25.02.2010 vastuse kohaselt puudub poolte vahel üürisuhe ning kostja on korteri mõttelise osa omanikuks. Kostja on tasunud kommunaalmakseid korteri kasutamise eest.

Kohtuistungil 24.05.2010 selgitas kostja, et on korteris elanud kogu elu alates 1975 aastast ja on andnud korteri erastamiseks oma kollased kaardid. Kostja soovis korterit erastada ühiselt, kuid et see ei olnud võimalik, siis soovis kostja korteri erastamata jätta. Kostja nõustus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kirjalikus menetluses laekus kohtule 31.05.2010 Tallinna notar Ragne Tehverilt korteri ostumüügileping xxx.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et korterit asukohaga Xxx on juba 1970ndatest kasutanud hageja ja kostja koos oma isa ja kolmanda vennaga. Käesoleval ajal elavad korteris hageja ja kostja. Hageja erastas korteri 09.06.1999 ning kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 15.04.2003. Käesoleval ajal elavad korteris hageja ja kostja. Hageja palub korter välja mõista kostja valdusest hageja valdusesse.

Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja 2 omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja väide, et ta on mõttelise osa korteriomandi omanik. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on omanikuks hageja. Ostu-müügilepingust xxxnähtub, et korteri omandas AS-lt E EEV hageja. Kuivõrd hageja on korteri omanikuks, kuid korterit kasutab kostja, tuleb korter välja mõista kostja valdusest hageja valdusesse. Kohus märgib, et puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks lepinguline suhe.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik