2-09-44084/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-09-44084
Legislator headnote
AI generated2-09-44084/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-09-44084
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-09-44084
1(3)
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtuotsus
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
29. juuni 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-44084 Tsiviilasi J S hagi I L vastu laste põlvnemise tuvastamise ja lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I L (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 09.06.2010.a
Tsiviilasja hind 44150 krooni
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2. Lugeda tuvastatuks A S (isikukood XXX) ja M S (isikukood XXX) põlvnemine I L (isikukood XXX).
3. Välja mõista I L J S kasuks lapse A S (sündinud: XXX.) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 03.09.2009.a kuni A S täisealiseks saamiseni XXX.
4. Välja mõista I L J S kasuks lapse M Se (sündinud: XXX) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 03.09.2009.a kuni M S täisealiseks saamiseni XXX.
Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta kostja kanda.
6. Välja mõista I L J S kasuks menetluskulud (hageja õigusabikulu) 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) krooni.
2-09-44084
2(3)
7. Välja mõista I L riigituludesse riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2900072583. Selgitusse märkida: Ivan Ljapunov, asi nr 2-09-44084, riigilõiv. Riigilõivu täies ulatuses tähtaegselt tasumata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Jõustunud kohtuotsus saata 10 päeva jooksul jõustumisest alates perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (PKS § 42 lg 3).
Pärast jõustumist saata kohtuotsus riigilõivu väljamõismise osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 5).
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.
Asjaolud
Viru Maakohtu menetluses on J S hagi I L vastu laste põlvnemise tuvastamise ja lastele elatise nõudes. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
Hageja palub tuvastada laste A S (sündinud: XXX) ja M S (sündinud: XXX) põlvnemine kostjast I L ja välja mõista kostjalt elatis laste A S ja M S ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni kummalegi lapsele alates hagiavalduse esitamisest. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le
4 ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid antud asjaoludel puudub kohtul alus kahelda kostja tahtes nõuet tunnistada.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja
2-09-44084
3(3) alates elatisehagi esitamisest.
Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.
Kohus loeb tuvastatuks laste A S ja M S põlvnemise kostjast I L ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealiste laste A S ja M S ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni kummalegi lapsele alates hagi esitamisest, s.o 03.septembrist 2009.a. kuni laste täisealiseks saamiseni.
Hagihind
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1, 129 lg 2, 132 lg 1 ja 134 lg 1 sätestatust. Käesoleva hagi hinnaks on 44150 krooni (5 000 krooni lapse põlvnemise nõude hind + 39150 krooni elatise nõude hind).
Menetluskulud
TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise.
Hageja taotles õigusabikulu summas 1650 krooni väljamõistmist kostjalt ning kostja sellega nõustus. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab hageja menetluskulud kostjalt välja.
Viru Maakohus 17.11.2009.a määrusega rahuldas J S menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest.
Vastavalt TsMS § 190 lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 139 lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lähtudes loetakse põlvnemise tuvastamise hagi mittevaraliseks, mille punul eeldatakse, et hagihind on 25000 krooni. Viru Maakohus 17.09.2009.a määrusega määras lapse põlvnemise tuvastamise nõude puhul hagihinnaks 5000 krooni, millelt tulnuks hagejal tasuda riigilõivu summas 1000 krooni (riigilõivuseadus § 56 lg 1 p 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 1000 krooni riigituludesse.
Vastavalt TsMS § 179 lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
Edasikaebamine
Lähtuvalt TsMS § 630 lg 2, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.
Kohtuistungil avaldasid pooled, et loobuvad edasikaebamise õigusest.
Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.
2-09-44084
4(3) Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.
Geete Lahi Kohtunik