2-10-9328/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9328 Tsiviilasi IBhagi LSvastu elatusraha suuruse muutmise nõudes Hagi hind 10 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IB(isikukood XXX, aadress XXX), Kostja: LS(isikukood XXX, aadress XXX) Menetlustoiming Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata. 2. Jätta Harju Maakohtu 22.10.2009.a kohtuotsusega I B ’ilt LS kasuks lapse E B ülapidamiseks väljamõistetud elatise suurus, 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) kuus, muutmata. 3. Menetluskulud jätta täies ulatuses IB kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja vähendada kohtuotsuse alusel kostja kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist. Hageja palub määrata igakuiseks elatise suuruseks 1 000 krooni kuus.

Kostja vastuväited

2 Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu hagiga ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja varanduslik seisund on hetkel parem kui kostjal, hagejal on võimalus müüa kinnistu ja sõiduki haagis, et täita oma kohustusi alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja võtab arvesse fakti, et hagejal on ka teine alaealine laps kes vajab igakuiselt rahalist ülalpidamist, kuid üksiku kostja majanduslik seisund ei võimalda anda lapsele majanduslikku tuge täies ulatuses. Samuti on vaja arvestada, et hageja teine laps on 10 kuune aga poolte ühine laps E on 4,5 aastane. Lastel on erinevad vajadused ja vanematel erinevad kulud nende ülalpidamisele. Hageja ei ole tõendanud, et teine laps on materiaalselt vähem kindlustatud võrreldes esimesega. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja hageja poolt tõendamata, sest hageja varaline seisund ei ole oluliselt muutunud. Hageja on esitanud vastuväited kostja vastusele. Hageja on märkinud, et oktoobris 2009.a oli ta nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 krooni, kuna ei teadnud ega võinud teada sellest, et alates 2010.a jaanuarist on ta töötu. Leides uue töö hakkab hageja vabatahtlikult maksma elatist suuremas summas. Kostja on esitanud seisukoha hageja vastuväidetele. Hagejal on tekkinud elatise võlgnevus, selline käitumine näitab, et hageja ei taha vabatahtlikult täita lapse ülalpidamiskohustust ning tema sõnad vabatahtlikust maksmisest on ainult paljasõnalised väited. Kostjale on esitatud teatis koondamisest, mille kohaselt on kostja töötu alates 31.07.2010.a. Kostja on märkinud, et hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja saab püsi-lisatulu metallimüügist. Kahe aasta pärast läheb laps kooli ja järgmisel sügisel hakkab tema käima eelkoolis ja seega kulutused lapse arendamiseks ja kasvatamiseks veelgi suurenevad. Juhul kui kohus otsustab hageja kasuks, jääb esimene laps vähem kindlustatuks kui täis perekonnas elav teine laps.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise suuruse muutmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 22.10.2009.a kohtuotsuse alusel on I B ’ilt väljamõistetud elatis lapse ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 175 krooni. Hageja palub väljamõistetud elatist vähendada, kuna tema varaline seisund on vahepealsel ajal olulisel määral halvenenud. Hageja on lisanud Eesti Töötukassa otsuse, mille kohaselt ta saab töötuskindlustushüvitist kuni 30.07.2010.a (alates 12.05.2010.a on hüvitise suuruseks kalendripäevas 88,89 krooni). Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale korteriomand ja kinnistu eramuga ning liiklusregistri andmetel sõiduk Volkswagen Golf ja kaks haagist. Kostjale kuulub korteriomand ja sõiduk Volkswagen Passat. Kohus leiab, et hageja varaline olukord on olenemata töötuks jäämisest võrreldes kostjaga jätkuvalt parem, mistõttu ei ole alust vähendada kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatist.

Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3 Vabariigi Valitsus kehtestanud kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 2 175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et niisuguses suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste rahuldamiseks ning et lapsest lahus elav vanem on suuteline seda ka maksma. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud mõjuvad põhjuseid, mis võimaldaksid lapsele ülapidamiseks väljamõistetud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud alammäära. Töötust ei saa iseenesest pidada põhjuseks, mille kohus võib tunnistada mõjuvaks põhjuseks vastavalt PKS § 61 lg. 6 punktile 3. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis on hageja teinud, selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita lapse ülalpidamise kohustust. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-08-87278 lahendis märkinud, et üldine majanduslangus ei saa iseenesest olla aluseks lastele väljamõistetava elatise miinimumsuuruse vähendamiseks, sest laste vajadused tasemel, mida elatise miinimumsuuruse kehtestamisel on silmas peetud, tuleb rahuldada ka üldise majanduslanguse ajal. Hageja on märkinud, et tema teine laps B B (sünd. XXX.a) osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kohustus pidada ülal last B B ’it oli hagejal samuti elatise väljamõistmise ajal, millise asjaoluga on kohus elatise väljamõistmisel arvestanud. Eeltoodust lähtudes ning võttes arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 22.10.2009.a otsusega väljamõistetud elatise suurus muutmata.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Koidula Laurisaar kohtunik