2-09-70399/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1. Kohtla-Järve linna avaldus rahuldada.

2. Võtta M.K.´lt ja O.B.´ilt ära vanema õigused alaealise lapse K.K. (IK xxx, sünniakt nr xxx koostatud 05.septembril 1995 Ida-Viru Perekonnaseisuametis) suhtes.

3. Jätta K.K. (IK xxx) elu eestkosteasutuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldada.

4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

5. Saata kohtulahend 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

6. Lugeda kohtumäärus puudutatud isikutele M.K.´le ja O.B.´ile kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlukud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-09-70399 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus M.K.´lt ja O.B.´ilt vanema õiguste äravõtmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 16.juuni 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu; RK 75001017, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla- Järve)

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus Maarika Tarum (volikirja alusel)

M.K. (IK xxx)

O.B. (IK xxx)

2(4)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse M.K.´lt ja O.B.´ilt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise tütre K.K. suhtes. Avalduse kohaselt määrati Kohtla-Järve Linnakohtu 17.02.1998 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-38/1998 alaealise K.K. eestkostjaks tema vanaema A. K.. Eestkoste määramine oli vajalik, kuna alaealine laps oli jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Lapse vanemate M.K. ja O.B.´i elukoht on teadmata, nad on 1996.aastal lahkunud Eesti Vabariigist. Alates sellest ajast ei ole vanemad oma lapse vastu huvi tundnud. Puudutatud isikud ei ole kunagi osa võtnud lapse kasvatamisest, ei ole tema eest hoolitsenud ega toetanud teda materiaalselt.

Avaldaja palub ära võtta M.K.´lt ja O.B.´ilt vanema õigused alaealise lapse K.K. suhtes.

Kohtuistung

Kohtuistungil 16.juuni 2010 toetas avaldaja esindaja avaldust, selgitades, et A. K. kasvatas last alates viimase sünnist, kuna vanematel oli probleeme alkoholiga. Alates 1996.aastast pole vanemad lapse vastu mingit huvi tundnud. Kuna vanaema tingituna ealistest iseärasustest ei tule eestkostja kohustustega toime, on laps paigutatud Narva-Jõesuu Lastekodusse ning tema eestkostjaks on Kohtla-Järve linn.

Puudutatud isikud M.K. ja O.B. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli neile teatud kohtukutsega, mis oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.04.2010. Puudutatud isikud kohut kohtuistungile ilmumist takistanud asjaoludest teavitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja esindaja ja alaealise lapse seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et K.K. on sündinud 21.augustil 1995 (tl. 5-6). Lapse isana on sünniakti kantud O.B. ja emana M. K..

Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks M.K.´lt ja O.B.´ilt alaealise lapse K.K. suhtes, kuna puudutatud isikud ei ole alates 1996.aastast osalenud lapse kasvatamises, nad ei hoolitse lapse eest ega toeta teda materiaalselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides.

PkS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

3(4) Kohtule esitatud kirjalike tõenditega (tl 4-9, 37-39) on piisavalt tõendatud see, et M.K. ja O.B. ei ole pikemat aega tegelnud lapse kasvatamise ja tema hooldamisega. Samuti ei ole puudutatud isikud mingilgi moel huvi tundnud lapse käekäigu vastu. Last on alates 1996.aastast kasvatanud

A. K..

Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib vallavõi linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.

Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse, kuna avaldaja arvamus kattub eestkosteasutuse arvamusega.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset.

Puudutatud isikud M.K. ja O.B. kohtuistungile ei ilmunud. Kohus ei pea puudutatud isikute ärakuulamist vajalikuks, kuna nende laps oli antud eestkoste alla ning ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita (TsMS § 558 lg 2).

TsMS § 5521 kohaselt kohus kuulab last puudutava asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus kuulas alaealise K.K. ära 17.juunil 2010. Alaealine K.K. selgitas, et oma ema ei mäleta ta üldse, kuna ema kadus ära. Kui ta oli 5-aastane, käis isa neil vanaema juures külas. Peale seda ei tema ega vanaema isast midagi. Teda kasvatas vanaema. Ta ei ole vastu, et vanematelt vanema õigused ära võetakse.

Arvestades, et M.K. ja O.B. ei ole pikemat aega osalenud lapse kasvatamises ning hooldamises, samuti ei ole nad mingilgi moel tundnud huvi lapse vastu, leiab kohus lapse huvidest lähtudes, et M.K.´lt ja O.B.´ilt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud.

Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju ning lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

PKS § 53 lg 3 kohaselt kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Seega jääb K.K. eestkosteasutuse hooldada.

PkS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele kus laps asub.

Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 50 lg 1, 54, 58, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465,

558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

4(4)

Helgi Vinni Kohtunik