2-09-56592/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-56592

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2010 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi OÜ Koduliising hagi Kalju Heinsaar vastu 2 720 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1 851 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Koduliising, rk 10892531, asukoht Posti 30, Haapsalu, 90504 Läänemaa; hageja esindaja Erika Vanatalu, erika.vanatalu@liisi.ee kostja Kalju Heinsaar, Menetlus Kirjalik RESOLUTSIOON Välja mõista Kalju Heinsaarelt (Heinsaar) 2 720 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend) krooni OÜ Koduliising kasuks. OÜ Koduliising menetluskulud jäävad Kalju Heinsaare kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud 06.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 3290606017, mille alusel väljastas hageja laenuandjana kostjale laenu 2 289 krooni tagastamise tähtajaga 10. oktoober 2009 intressimääraga 22 % aastas. Kostja ei täitnud laenulepingut kohaselt, tasudes ainult ühe osamakse. Hageja nõudis kõigi kohustuste täitmist. Kostja ei teinud seda, mistõttu hageja esitas põhivõla, viivise, intressi ja kulude nõude maksekäsu kiirmenetluses. K. Heinsaar vaidles võlausaldaja nõudele osaliselt vastu, mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle hagimenetlusse.

2 Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlg 1 851 krooni, intressivõlgnevus 117 krooni, viivis 232 krooni ja menetluskulu nelja võlateatise saatmise eest 520 krooni, kokku 2 720 krooni. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kumbki pool esitanud seisukohti, tõendeid või taotlusi.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 07.06.2009 sõlmitud laenulepingu kohaselt sai kostja laenu 2 289 krooni. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt tunnistab K. Heinsaar hageja nõuet 1 852 krooni, so põhivõla ulatuses. Seega laenu saamise üle poolte vahel vaidlust ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. K. Heinsaarelt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 851 krooni. Laenulepingu nr 3290606017 p 3.7. kohaselt on pooled kokku leppinud laenu intressimäära 22 % aastas. Intress on tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 kohaselt Majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista intress hageja poolt arvutatud suuruses, so 117 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud intressi arvutust. Laenulepingu p 7. kohaselt on lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes lepingule ja seadusele mõistab kohus kostjalt välja viivise 232 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvutust. Laenulepingu lisaks olevate üldtingimuste p 1.3.4. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja laenuandja saadab selle tõttu laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmise kulu kuni 500 krooni. Hageja on saatnud kostjale neli teadet. 23.07.2009 saadetud teate eest nõuab hageja 50 krooni, 31.08.2009 teate eest 70 krooni, 22.09.2009 teate eest 150 krooni ja 13.10.2009 teate eest 250 krooni, kokku 520 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud sellist kulu arvestust. VÕS § 115 lg 1 näeb ette võlausaldaja õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus mõistab seaduse ja lepingu alusel kostjalt välja temale võlateadete saatmise kulude katteks 520 krooni hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

3