2-09-51037/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-51037

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-51037 Tsiviilasi AS MiniCredit hagi Alo Nikkineni vastu 6400 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn); - hageja esindaja jurist Vitali Jaroševitš (AS MiniCredit; postiaadress Viru väljak 2, 10111 Tallinn; e-post vitali@minicredit.ee); - kostja Alo Nikkinen

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Alo Nikkinenilt AS MiniCredit kasuks 09.04.2009 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud võlgnevus 6400 krooni, millest 3000 krooni on põhinõue, 590 krooni intressinõue, 2410 krooni viivisenõue perioodi eest 10.05.2009 kuni 06.10.2009 ja

400 krooni võlgnevuse menetlemise tasu.

3. Jätta rahuldamata AS MiniCredit nõue Alo Nikkinenilt lisanduva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega Jätta hageja menetluskuludest 90 % kostja kanda ja 10 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Välja mõista Alo Nikkinenilt AS MiniCredit kasuks menetluskulud 900 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist põhinõudelt seadusjärgses määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 06.10.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 6570 krooni, kuid hageja ise tegutsedes heas usus nõuab kostjalt sellest 2410 krooni, sidudes sedasi kõrvalnõuete (intressi ja viivise) suuruse põhinõude suurusega.

Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.

Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga 6570 krooni ja hageja nõuab sellest 2410 krooni, lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Arvestades hageja nõuete rahuldamise ulatust jätab kohus hageja menetluskuludest 90 % kostja kanda ja 10 % hageja enda kanda.

Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1000 krooni (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 750 krooni ja hagimenetluses tasutud

250 krooni) ning hageja esindaja õigusabi kulu 2000 krooni, kokku seega 3000 krooni. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv vastavalt TsMS § 138 lõikele 2) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud vastavalt TsMS

§ 144 punktile 1). Hageja on 06.10.2009 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu

750 krooni, mis arvati TsMS § 172 lõike 9 alusel asja edasise lahendamise tõttu hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 147 lõikest 5 tulenevalt tasus hageja 22.03.2010 täiendava riigilõivu

250 krooni, kuna hagilt hinnaga 3000 krooni tuli tasuda TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõigete 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 1000 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Kohtule on esitatud lepingulise esindaja kulusid tõendava dokumendina OÜ Credit Inkasso arve nr 90018 summas 2000 krooni, selgitusega õigusabi – konsultatsioon ja hagiavalduse koostamine Alo Nikkineni tsiviilasjas nr 2-09-51037. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja lepinguliseks esindajaks on AS MiniCredit jurist Vitali Jaroševitš ehk hageja töötaja (tööleping nr 10-2/2009) TsMS § 218 lõike 2 tähenduses. Kuivõrd hagejat esindas menetluses tema enda töötaja, mitte OÜ Credit Inkasso (registrikood 11561842; asukoht Toompuiestee 18, Tallinn), siis ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulusid summas 2000 krooni. Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 1000 krooni (riigilõiv). Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 90 % kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 900 krooni.

Kohtunik