DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-08-33309/38

2-08-33309/38 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2010-06-28

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 (16) 2-08-33309 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i ja tõlk Viiu Astel`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 28.06.2010.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-33309 Tsiviilasi OÜ Bannerton hagi S.E.S.`i vastu kahju 412 972.15 krooni, viivise 24.03.2010...

(16) 2-08-33309

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i ja tõlk Viiu Astel`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 28.06.2010.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-33309 Tsiviilasi OÜ Bannerton hagi S.E.S.`i vastu kahju 412 972.15 krooni, viivise 24.03.2010.a. seisuga 73 176.74 krooni ja edasise viivise nõudes Tsiviilasja hind 412 972.15 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja : OÜ Bannerton, reg.kood 10657936, asukoht: Uus tn.3a-2, Pärnu, lepinguline esindaja Mihkel Leesment Kostja S.E.S., lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kohtuistungi aeg 02.06.2010.a. avalik kohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes VÕS § 82 lg.3; § 94 lg.1; § 113 lg.1; § 127 lg.1,5; § 128 lg.1,2,4; § 132 lg.1,3; § 271; § 334 lg.2, § 338 lg.1; TsÜS § 167 lg.1,2 ja TsMS § 163 lg.1; § 233 lg.1; § 434-436; § 438; § 442 ; § 445 lg.1 ja § 630-633 Rahuldada OÜ Bannerton hagi osaliselt. Välja mõista S.E.S.`ilt OÜ Bannerton kasuks kahju summas 329 200.46 (kolmsada kakskümmend üheksa tuhat kakssada krooni ja 46 senti) krooni ja viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 28.06.2010.a. summas 65 285.13 ( kuuskümmend viis tuhat kakssada kaheksakümmend viis krooni ja 13 senti) krooni.

Välja mõista S.E.S.`ilt OÜ Bannerton kasuks viivis alates 29.06.2010.a. VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras ( poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1 . jaanuari ja 1.juulit ,millele lisandub 7% aastas) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Määrata kostja S.E.S.`ile kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 30 päeva otsuse

(16) jõustumisest. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 20 % hageja OÜ Bannerton kanda ja 80 % kostja S.E.S.`i kanda.

Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt 2007. a novembris peatus külalisena Pärnus Xxxxxxxxx xx asuvas OÜ Bannerton ja Pärnu Linna kaasomandis olevas korteris Norra kodanik S.E.S.. 14.11.07 toimus Xxxxxxxxx xx asuvas hoones tulekahju, mille tagajärjel hävis II korrusel asuv korter, ülejäänud hoones tekkisid suitsu- ja veekahjustused. 20.12.07. a õiendiga nr 7-16/934 teatas Lääne-Eesti Päästekeskus, et kõige tõenäolisemalt sai tulekahju alguse lahtise tule kasutamisest (st suitsetamisest) voodi piirkonnas Norrast pärit meesterahva S.S. poolt, kes viibis II korruse korteris ka tuletõrje väljakutse ajal. Süüd põlengu ja sellega kaasnenud kahju tekitamises on tunnistanud kostja oma e-kirjades OÜ Bannerton seaduslikule esindajale Bo Källeniusele: 16.01.08. a e-kirjas ütleb kostja muuhulgas järgmist: “Ma esitan sinu nõude oma kindlustusfirmale, kuna on võimalik – kui ma tõlgendasin lepingutingimusi õigesti -, et reisikindlustus katab reisi käigus juhtunud õnnetustega kaasneva vastutuse”. 24.04.08. a e-kirjas märgib kostja muuhulgas järgmist: “Olen saatnud oma kindlusfirmale järgmise sisuga faksi: “Re. Reisiõnnetus 14.11.07, Kindlustusjuhtumi nr: ABP 07946344. Viitan nimetatud õnnetusele seoses tulekahjuga ühes Pärnus, Eestis, asuvas korteris. Omanik nõuab, et kataksin vara taastamisega seonduvad kulud. Lisatud on koopia omanikult saadud kirjast, mis sisaldab asjassepuutuvate kulude kalkulatsiooni. Olen veendunud, et reisikindlustus katab nimetatud kulud ja ootan teie võimalikult kiiret vastust.” Nüüd peame ootama kindlustusfirma vastust” . Nimetatud kirjades ei vaidle kostja kahju tekitamisele ja kahju suurusele vastu. 04.01.08. a kirjaga teatas AS If Eesti Kindlustus OÜ-le Bannerton, et hüvitab Xxxxxxxxx xx hoonele tekkinud kahjudest 12803,5 kr OÜ-le Bannerton ja 8296 kr Pärnu Linnavalitsusele. 04.01.08. a kirjaga teatas AS If Eesti Kindlustus OÜ-le Bannerton, et hüvitab Xxxxxxxxx xx hoonele tekkinud kahjudest 128027,5 kr OÜ-le Bannerton. 01.04.08. a kirjaga nr E09070410V teatas AS If Eesti Kindlustus OÜ-le Bannerton, et täiendavalt otsustati hüvitada 5937,5 krooni. Kokku tekkis põlenguga OÜ-le Bannerton järgmine kahju: taastamismaksumus vastavalt OÜ Ardis Ehitus hinnapakkumisele 565 520 krooni, ruumide väljaüürimise võimatuks muutumisega perioodil detsember 2007 – aprill 2008 saamata jäänud tulu 20 750 krooni, sisustuse hävimisega tekkinud kahju 34 000 krooni, põlengust säilinud sisustuse edasise kahjustumise vältimiseks tehtud kulu 2000 krooni, s.o. kokku 622 270 krooni. Hoone taastusmaksumuse 565520 kr on OÜ Bannerton tasunud Ardis Ehitus OÜ-le järgmiste arvete alusel: 28.01.08. a arve nr 280004, 31.03.08. a arve nr 280045, 30.04.08. a arve nr 280063 ja 09.06.08. a arve nr 280090. OÜ-le Bannerton on hüvitatud taastusmaksumuse järgmiselt: AS If Eesti Kindlustus 146768,5 kr (12803,5+128027,5+5937,5) ning Pärnu Linnavalitsus 8296 kr.

(16) Seega kuulub kostja poolt hüvitamisele kahju suuruses 467205,5 kr (622270-146768,5-8296). Kostja on sellest summast hüvitanud 45000 kr, müües hagejale oma sõiduauto xxxxxx xxxxxx (reg nr xxx zzz) ja tasaarveldades hageja kahjunõude kostjaga sõlmitud müügilepingust tuleneva raha tasumise kohustusega. Seega on kostjal endiselt hagejale hüvitamata Xxxxxxxxx xx põlenguga tekkinud kahju suuruses 422205,5 krooni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Käesoleval juhul on hageja saanud otsest varalist kahju, mis seisneb hoone taastamiseks tehtud kulutustes, sisustuse hävimises ja põlengust säilinud sisustuse edasise säilitamisega kaasnenud kuludes. Saamata jäänud tuluna tuleb arvestada ruumide väljaüürimise võimatuks muutumisega perioodil detsember 2007 kuni aprill 2008 (st 4 kuud) saamata jäänud üüritulu ,kusjuures Xxxxxxxxx xx ruumide üürimine kuulub OÜ Bannerton majandustegevuse hulka. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahjustunud hoone oli OÜ Bannerton ja Pärnu linna kaasomandis. Seega oli kostja tegevus õigusvastane. Nagu selgub Päästeameti õiendist, sai tulekahju alguse S.S. poolt lahtise tule kasutamisest (st suitsetamisest) voodi piirkonnas. Seega esineb põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega lasub süü puudumise tõendamiskoormis kostjal. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad kostja süü olemasolu. TsMS § 365 lg 1 sätestab, et hageja võib hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja. Hageja peab käesoleval juhul vajalikuks kostjale täitmise tähtaja määramist, et kiirendada kohtuotsuse täitmise menetlust. Kostja põhjustatud kahju tekkis 14.11.07. Sellest ajast peale on kostja teadlik, et hagejal on nõue tema vastu ja et hageja soovib oma nõuet realiseerida. Kostja on astunud ka samme nõude täitmiseks (kontakteerunud oma kindlustusandjaga), kuid pole tänaseni nõuet täitnud. Sellises olukorras leiab hageja, et kostjal on olnud piisavalt aega valmistuda nõude täitmiseks ning kohtuotsuses oleks mõistlik määrata kohtuotsuse täitmise tähtajaks 30 päeva otsuse jõustumisest. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja leiab, et mõistlik aeg käesoleval juhul on 1 kuu alates 07.04.08, mil hageja edastas kostjale lõpliku kahjunõude kalkulatsiooni. Seda põhjusel, et kostjal oli juba varem teada orienteeruv kahjunõude suurus ja samuti kahju tekitamise fakt, mistõttu oli tal piisavalt aega valmistuda nõude täitmiseks. TsÜS § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 08.05.08. 02.01.2008. a teatas Eesti Pank Ametlikes Teadaannetes, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2008 oli 4%. Pidades silmas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatut, on hagejal õigus nõuda kostjalt käesolevas asjas viivitusintressi 11% aastas ehk 0,03% päevas. TsMS § 367 alusel palub hageja kohtul see välja mõista alates 07.05.08 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 422205,5 krooni põhinõude katteks ja kohustada see tasuma hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest; mõista kostjalt välja

(16) hageja kasuks viivitusintress põhinõudelt 11% aastas (ehk 0,03% päevas) alates 07.04.08 kuni põhinõude kohase täitmiseni; jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited

Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu põhjendusega, et kostja sõlmis hagejaga üürilepingu Xxxxxxxxx xx asuva hoone teisel korrusel paikneva 2-toalise korteri kasutamiseks ja sellega omandas kostja ja tema sõbratar M.T. õiguse hoone teisel korrusel paiknevate ruumide kasutamiseks. Üürilepingu sõlmimisel 2007.a. augustis tasus kostja hageja seaduslikule esindajale 42 000 krooni. Üürileping oli vormistatud kirjalikult, kuid kostja valdusse jäänud üürilepingu eksemplar kas põles 14.11.2007.a. tulekahju käigus v. leidis selle hageja esindaja ja võttis endale. 14.11.2007.a. tulekahju tagajärjel muutus Xxxxxxxxx xx asuva maja teise korruse korter, mida kostja üüris, kasutamiskõlbmatuks. See tõi endaga kaasa üürileandjapoolse üürilepingu täitmise võimatuse. Korter ei olnud enam elamiskõlbulik.Olukord, kus täitmise võimatuse tõttu ei ole üürileandjal võimalik üürilepingut täita, toob kaasa üürilepingu lõppemise. Seega lõppes üürileping 14.11.2007.a., kui leidis aset tulekahju. VÕS § 338 lg.1 ja 21 on üüritud asja halvendamisele tugineva üürileandja nõude aegumistähtaeg 6 kuud ning üürileandja nõude aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. Üürileandja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja kulgemine algas 15.11.2007 ning nõue aegus 15.05.2008.a. Kuna hagi kostja vastu on esitatud 10.07.2008.a., siis on kostja arvates hageja nõue aegunud ning kostja palub kohtul kohaldada aegumist. Kostja ei ole kunagi hageja nõuet tunnistanud. Hageja väited kostja poolt nõude tunnistamise kohta on tõendamata. Hagis on ebaõigesti tuginetud kahju õigusvastase tekitamise sätetele, kuna kostja kasutas korterit üürilepingu alusel. Kostja on seisukohal , et ta ei ole hagejale kahju tekitanud. 10.07.2008.a. hagiavalduse lisaks oleva AS If Eesti Kindlustus kirja kohaselt oli Xxxxxxxxx xx hoone juures põlengujärgselt teostatavate remonttööde maksumus 269 055 krooni. AS If Eesti Kindlustus on viidanud ka OÜ Nova Verso taastamiskalkulatsioonile, mida ei ole hagile lisatud. OÜ Ardis Ehitus esimene arve kannab kuupäeva 28.01.2008.a., kuid hinnapakkumine on tehtud 11.03.2008.a. Kostjale jääb segaseks kui suuri kulutusi on hageja Xxxxxxxxx xx hoone renoveerimisel tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks teinud. Kahju hüvitamise aluspõhimõtteks on , et kahjustatud isik ei tohi kahjuhüvitise alusel rikastuda. Seega tuleb täpselt välja selgitada, millised kahjustused tekkisid Xxxxxxxxx xx hoone juures 14.11.2007.a. tulekahju tagajärjel ja milliseid renoveerimistöid on hageja teostanud hoone juures peale 14.11.2007.a. ning milliste renoveerimistööde maksumuse väljamõistmist hageja kostjalt nõuab. Hageja väited, et talle on tekkinud kahju saamata jäänud tulus, sisustuse hävimises ning põlengust säilinud sisustuse edasise kahjustumise vältimiseks tehtud kuludes , on paljasõnalised. Põleng sai alguse toast, kus kostja ei viibinud ja kostja magas põlengu avastamise ajal eestoas diivanil, põlengu toimumise ajal teisi isikuid Xxxxxxxxx xx hoone teisel korrusel ei viibinud. Toas kus põleng alguse sai kostja ei suitsetanud ega kasutanud muul viisil lahtist tuld. Seetõttu ei saanud kostja 14.11.2007.a. tulekahju põhjustada. Seda kinnitavad toast, kust põleng alguse sai, tehtud fotod. Fotodelt nähtub, et kõige intensiivsem põlemine on toimunud elektriradiaatori ja tagumises toas paiknenud voodi vahel. Kostja oletab, et 14.11.2007.a. tulekahju võis alguse saada Xxxxxxxxx xx hoone puudulikkust elektrisüsteemist. Turismiseaduse § 19 lg.1 järgi võib majutusteenust osutada ainult majandustegevuse registris registreeritud majutusettevõtte kaudu. Majutustegevus majandustegevuse registri järgi hageja tegevusalaks ei ole. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas Xxxxxxxxx xx hoone vastas majutusteenuse osutamiseks mõeldud ehitistele esitatavatele nõuetele. Hoones oleks pidanud olema tulekahjusignalisatsiooniandurid v. autonoomsed tulekahjusignalisatsiooni-süsteemid. Kui need oleksid hoones olnud, oleks 14.11.2007.a. tulekahju avastamine toimunud varem ja

(16) kahjustused oleksid väiksemad. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Menetluse käik

Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta 27.04.2009.a. võtab omaks kostja väite, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping ning et kostja viibis Xxxxxxxxx xx asuvas hoones üürilepingu alusel. Hageja lisab, et üürileping oli sõlmitud seitsmeks kuuks ning tõesti tasus kostja üüri ette summas 42000 kr (6000 kr/kuu). Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi on aegunud. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Lõige 2 täiendab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hagiavalduses on märgitud, et kostja on tunnustanud nõuet, müües hagejale oma sõiduauto xxxxxx xxxxxx (reg nr xxxx xxx) ja tasaarvestades hageja kahjunõude 45000 kr ulatuses auto müügilepingust tuleneva raha tasumise nõudega. Seega katkes aegumine müügilepingu sõlmimisega, st 23.11.07, ning algas sellest kuupäevast uuesti. Samuti tõendab nõude tunnustamist hagiavaldusele lisatud e-kirjavahetus, kust nähtub, et kostja pöördus oma kindlusandja poole palvega hüvitada hagejale põhjustatud kahju. Kostjal puudus igasugune mõistlik põhjus arvata, et kindlustusandja korvab tekitatud kahjud ka siis, kui kahju pole tekitanud kostja ise. Seetõttu ei ole võimalk kindlustusandja poole pöördumist tõlgendada muul moel, kui nõude tunnustamisena. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja on esitanud e-kirjavahetuse, kust nähtub, et pooled pidasid läbirääkimisi vähemalt 24. aprillini 2008. TsÜS § 167 lg 2 kohaselt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 20.06.08.a. Kuna kostja selleks ajaks oma kohustust ei täitnud, pöördus hageja viivitamatult kohtusse, esitades hagiavalduse 10.07.2008.a. Hageja ei nõustu kostjaga, et kostja ei ole kahju põhjustanud. Lääne-Eesti Päästekeskuse 20.12.07. a õiend nr 7-16/934, kust ilmneb, et tulekahju põhjustamise ajal viibis hoones vaid kostja , kes on tunnistanud, et tal juhtus “väike õnnetus”, mille põhjus võis olla suitsetamine voodis; tulekahju areng ja tekkepiirkond viitavad, et kõige tõenäolisemalt sai tuli alguse hooletusest lahtise tule kasutamisest voodi piirkonnas. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Hageja ei nõustu, et puudub põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Esmalt juhib hageja veelkord tähelepanu sellele, et VÕS § 334 lg 2 kohaselt kostja vastutust (sh põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel) eeldatakse, kui kostja ei tõenda vastupidist. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid järeldada tema vastutuse puudumist. Asjaolu, et päästeteenistuse saabumise ajal magas kostja eestoas diivanil, ei võimalda teha järeldust, et tulekahju tekkimise ajal ei oleks ta viibinud tagatoas. Seetõttu ei saa ka järeldada, et kuna kostja hommikul diivanilt leiti, ei saanud ta põhjustada öist tulekahju. Xxxxxxxxx xx hoone elektrisüsteem ei saanud olla tulekahju põhjuseks juba seetõttu, et päästeteenistus viis hageja suhtes läbi väärteomenetluse kontrollimaks, kas hageja kui hoone omanik on täitnud kõiki tuleohutusnõudeid. Menetlus lõpetati, kuna väärteotunnuseid hageja käitumises ei tuvastatud. Päästeteenistus jõudis järeldusele, et tulekahju põhjuseks oli lahtise tule

(16) kasutamine voodi piirkonnas. Hageja leiab, et tema ettevõtte näol pole tegemist majutusettevõttega turismiseaduse § 17 lg 1 tähenduses, kuna hageja ei paku majutusteenust. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et majutusteenus on ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük. Seega saab majutusteenuseks lugeda vaid sellist tegevust, kus koos ööbimisvõimalusega pakutakse müügiks ka ööbimisega kaasnevat kaupa või teenust (nt toitlustus, pesu pesemine, puhtad rätikud ja voodipesu jne). OÜ Bannerton pakub vaid ööbimisvõimalust, mitte aga sellega kaasnevaid teenuseid või kaupu. Lisaks on välistatud Xxxxxxxxx xx käsitlemine majutusettevõttena ka turismiseaduse § 17 lg 3 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt ei loeta majutusteenuseks majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping, välja arvatud võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 1 nimetatud juhtudel. Esmalt leiab hageja, et tulekahjusüsteemi puudumist peab kostja tõendama. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit oma väite kinnituseks. Olenemata sellest, kas autonoomne tulekahjusüsteem oli või mitte, poleks see suutnud ära hoida tekkinud kahjustusi. Nimelt on teada, et kostja viibis hoones üksi . Lisaks on teada, et kostja oli veel 14.11.07. a hommikul sedavõrd alkoholijoobes, et isegi vaatamata põlengule jätkas uinakut elutoa diivanil.

Kostja täiendavas vastuses hagile 26.10.2009.a. ei nõustu hageja seisukohtadega , et 6-kuuline aegumistähtaeg on katkenud v. peatunud. Kostja rõhutab, et ta ei ole nõuet tunnistanud. Asjaolu, et kostja andis hageja juhatuse liikmele üle sõiduki xxxxx xxxxxx, ei saa käsitleda nõude tunnustamisena. Sõiduki suhtes sõlmiti müügileping Bo Källenius`e ja kostja vahel, Nõude tunnustamisena ei saa käsitleda ka seda, et kostja pöördus oma kindlustusandja poole. Kindlustusõiguse põhimõtteks on , et kindlustusvõtja peab kindlustusandjat informeerima võimalikult kiiresti kõikidest olulistest asjaoludest, kui on kahtlus, et võib olla aset leidnud kindlustusjuhtum. Mitte mingeid läbirääkimisi hageja ja kostja vahel ei toimunud. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist ja kostja on teatanud, et on juhtunust informeerinud kindlustusandjat ja ootab viimaselt vastust. Mingisuguseid läbirääkimisi nõude põhjendatuse üle v. hageja nõude suuruse üle pole toimunud. Täiendava tähtaja andmine on vaadeldav koos läbirääkimistega, kus läbirääkimiste käigus v. tulemusena antakse täiendav tähtaeg nõude täitmiseks ja peatub aegumistähtaja kulgemine. Kostja leiab, et nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist. Versioon , mille kohaselt sai tulekahju alguse hooletust suitsetamisest, põhineb kostja poolt läbi une antud segastest ütlustest . Samas puuduvad tulekahju kohal tehtud fotodel märgid võimaliku suitsetamise kohta. Tuletõrjujate saabumisel oli kostja elutoa põrandal, mitte magamistoas. Peale tulekahju on hoone juures teostatud ehitustöid tulekahju tagajärgede likvideerimiseks , kui ka hoone üldist seisukorda parendavaid ehitustöid, mis ei olnud seotud tulekahjuga. Elektrisüsteemi renoveerimise maksumus on tunduvalt suurem nende hädavajalike tööde maksumusest, mis olid tarvilikud tulekahju tagajärjel hoone elektrisüsteemi juures tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Samuti on ehitustööde käigus teostatud töid, millel puudub seos tulekahjuga- WC ehitamine hoone I korrusel paiknevale äripinnale, vihmaveesüsteemi vahetus, kamina viimistlus ja ahju remont. Tulekahju tagajärgede kõrvaldamise põhjendatud maksumuseks võib pidada 370 000 krooni mitte 565 520 krooni. Hageja ei ole jätkuvalt tõendanud saamata jäänud tulu suurust.

Kostja täiendavas vastuses hagile 20.01.2010.a. palub kostja kohtul kohaldada aegumist ja jätta hageja poolt 10.07.2008 esitatud hagiavaldus aegumise tõttu rahuldamata. Üürileandja nõuete aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest, st ajast, mil üürileandja sai asja reaalselt tagasi. Käesoleval juhul sai hageja üürileandjana Pärnus, Xxxxxxxxx xx hoone teisel korrusel paikneva ning kostjale üüritud ruumid kahjustatud kujul faktiliselt tagasi 2007 novembris peale tulekahju toimumist. Hageja on leidnud , et üürnikul lasub kohustus tõendada, et üüritud asja hävimine või kahjustada saamine ei tulenenud üürnikust , kuid samas lasub kostja arvates üürileandjal kohustus tõendada,

(16) et üürniku kasutusse antud asi oli selle asja üürniku otsesesse valdusesse üleandmise hetkel nõuetekohases korras ja sobilik üürniku poolt sihipäraseks kasutamiseks. Kostja arvates on jätkuvalt ebaselge, kas vahetult enne 14.11.2007 tulekahju toimumist oli Xxxxxxxxx xx hoone elektrisüsteem töökorras või mitte. AS-i If Eesti Kindlustus kindlustuspoliisi nr. 53611048 leheküljelt 3 nähtub, et Xxxxxxxxx xx hoone elektrisüsteem oli renoveeritud 2002. aastal. Samas ei ole hageja sellekohaseid dokumente kohtule esitanud. Elektriohutusseaduse § 4 lg 3 p 5 järgi on elektripaigaldis, mis asub hotellis, motellis, võõrastemajas, puhkekodus, külalistemajas või muus majutushoones teise liiki kuuluv elektripaigaldis. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määruse nr. 62 § 7 lg 3 p 2 kohaselt tuleb teise liigi elektripaigaldise tehnilist kontrolli teostada kord viie aasta jooksul. Seega, kui Xxxxxxxxx xx hoone elektrisüsteemi renoveerimine oli teostatud 2002. aastal, pidi nimetatud hoone elektripaigaldise korraline tehniline kontroll toimuma 2007. aastal. Käesoleval juhul puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas ja millal teostati Xxxxxxxxx xx hoones 2007. aastal elektripaigaldise korralist tehnilist kontrolli ning millised olid selle kontrolli tulemused. On märkimisväärne, et hageja on käesoleva kohtuasja menetlemise kestel esitanud kokku 4 erinevat hinnakalkulatsiooni: OÜ Nova Verso hinnakalkulatsioon, mille kohaselt on 14.11.2007 tulekahju tagajärgede kõrvaldamise tööde maksumuseks koos käibemaksuga 369 175 krooni; OÜ Ardis Ehitus 14.01.2008 hinnakalkulatsioon, mille kohaselt on 14.11.2007 tulekahju tagajärgede kõrvaldamise tööde maksumuseks kokku koos käibemaksuga 387 877,80 krooni; OÜ Ardis Ehitus 11.03.2008 hinnakalkulatsioon, mille kohaselt on 14.11.2007 tulekahju tagajärgede kõrvaldamise tööde maksumuseks kokku koos käibemaksuga 565 520,90 krooni ja OÜ Ardis Ehitus 10.03.2008 hinnakalkulatsioon, mille kohaselt on 14.11.2007 tulekahju tagajärgede kõrvaldamise tööde maksumuseks kokku koos käibemaksuga 614 898 krooni. Seega on täheldatav hinnakalkulatsioonide suurenemine, mida rohkem aega on tulekahju toimumisest möödunud. Arvestades asjaoluga, et tulekahjutagajärgede taastustööd pidid algama 2008 jaanuaris, on kostja arvates väheusutav, et 2008 märtsi keskpaigaks ilmnes niivõrd palju täiendavaid tulekahju tagajärgi, et taastustööde maksumus suurenes 387 877,80 kroonilt (OÜ Ardis Ehitus 14.01.2008 hinnakalkulatsioon) 565’520,90 kroonini (OÜ Ardis Ehitus 11.03.2008 hinnakalkulatsioon). Pigem viitab OÜ Ardis Ehitus poolt 2008 märtsis märkimisväärselt suuremate hinnakalkulatsioonide esitamine sellele, et renoveerimistööde teostamise käigus otsustati teha ka mitmesuguseid hoone üldist seisukorda parendavaid töid, millel ei olnud puutumust tulekahjuga. Nähtuvalt OÜ Ardis Ehitus 14.01.2008 hinnakalkulatsioonist, teostatakse Xxxxxxxxx xx hoone esimese korruse äripinnal järgmised ehitustööd: lae viimistlus; põranda ehitus; põranda viimistlus; seinte viimistlus koos kipsi vahetusega. Nähtuvalt hageja 27.04.2009 protsessidokumendi lisaks nr. 10 olevast Xxxxxxxxx xx hoone põhikorruste plaanist, paikneb ruum nr. 17, kus tulekahju toimus, äripinna kohal teisel korrusel. Seetõttu on tõenäoline, et äripind võis saada tulekahju kustutustöödest tingitud veekahjustusi. Eeltoodust tulenevalt võib OÜ Ardis Ehitus 14.01.2008 hinnakalkulatsioonis toodud lae viimistlust, põranda viimistlust ja seinte viimistlust koos kipsi vahetusega pidada põhjendatuks. Küll jääb kostjale arusaamatuks, miks oli tarvilik ehitada uus põrand. Seevastu OÜ Ardis Ehitus 11.03.2008 hinnakalkulatsioonis on seonduvalt äripinna ehitustöödega toodud esile järgmised tööd: lammutustööd; prügi utiliseerimine; aluspõrandate taastustööd; parketi paigaldus; paketi maksumus koos alusvaibaga; metallkarkassil kipsseinte ehitus soojustatult; aurutõkkepaberi paigaldus lakke; metallkarkassil kipslae ehitus; seinte ja lagede maalritööd; põranda liistude paigaldus. Seega nähtub OÜ Ardis Ehitus 11.03.2008 hinnakalkulatsioonist, et ette on nähtud äripinna täies mahus renoveerimine. Kostja arvates on väheusutav, et alles 2008 märtsi keskpaigaks ootamatult ilmnes, et äripinnal on tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks tarvilik teostada niivõrd ulatuslikke renoveerimistöid. OÜ Ardis Ehitus hinnakalkulatsioonis 14.01.2008 ruumides 5,6.9 teostatakse järgmised tööd :

(16) põranda ehitus, põranda viimistlus, seinte viimistlus koos kipsi vahetusega, lae viimistlus , dušši ja WC põrand, lagi ja seinad. Arvestades sellega , et kamin, mille juures toimus nn. teine tulekahju, asus ruumide 5 ja 6 peal , on võimalik, et ruumid 5 ja 6 said veekahjustusi. Küll jääb kostjale arusaamatuks , milliseid kahjustusi võis saada ruum 9, kuna selle ruumini ei oleks tohtinud tulekahju kustutustööde mõju levida. Samuti pole selge ,miks oli vaja ehitada uus põrand. Samuti jääb kostjale selgusetuks dušši ja WC põranda, seina ja laega seonduv. Samuti nähtub OÜ Ardis Ehitus hinnakalkulatsioonist, et ette on nähtud esimese korruse ruumide nr. 5,6,9 täies mahus renoveerimine. On väheusutav, et alles 2008.a. märtsi keskpaigas ootamatult ilmnes , et on vaja teostada niivõrd ulatuslike renoveerimistöid. Arvestades sellega, et esmalt toimus tulekahju Xxxxxxxxx xx hoone teise korruse ruumis nr. 17 ja seejärel teise korruse ruumis nr. 16, on tõenäoline, et Xxxxxxxxx xx hoone teisel korrusel tuli tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks teostada põranda viimistlus ning seinte ja lae viimistlus koos kipsplaatide vahetusega. Küll jääb kostjale selgusetuks dušši ja WC põranda, seinade ja laega seonduv. Hageja 27.04.2009 protsessidokumendi lisaks nr. 9 olevast Xxxxxxxxx xx hoone eksplikatsioonist ega lisaks nr. 10 olevast Xxxxxxxxx xx hoone põhikorruste plaanist ei ilmne, et Xxxxxxxxx xx hoone teisel korrusel paikneks WC ja/või dušširuum. OÜ Ardis Ehitus 11.03.2008 hinnakalkulatsioonist, et ette on nähtud teise korruse ruumide nr. 16 ja 17 täies mahus renoveerimine. Kostja arvates on väheusutav, et alles 2008 märtsi keskpaigaks ootamatult ilmnes, et Xxxxxxxxx xx hoone teise korruse ruumides 16 ja 17 on tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks tarvilik teostada niivõrd ulatuslikke renoveerimistöid. Nii OÜ Ardis Ehnitus 14.01.2008 kui ka 11.03.2008 hinnakalkulatsiooni kohaselt hõlmavad katusetööd katuselae ehitust ja katusepleki vahetust. OÜ Ardis Ehitus 14.01.2008 ja 11.03.2008 hinnakalkulatsioonidest nähtuv katusetööde maht: katuselae ehitus 18m² ulatuses ning katusepleki vahetus 15m² ulatuses. Nähtuvalt kostja 26.10.2009 protsessidokumendi lisaks oleva asjatundjaarvamuse leheküljelt 9, avati katusealuste tulekollete likvideerimiseks katuse plekktahvleid umbes 2m² ulatuses. Seega ületab OÜ Ardis Ehitus hinnapakkumistes toodud katusepleki vahetuse töömaht rohkem kui 7 korda tulekahju kustutamisel lahti võetud katuse plekktahvlite pindala. Kuna elektrisüsteem oli hageja väitel renoveeritud 2002 aastal, jääb arusaamatuks elektrisüsteemi vahetusega seonduv 45 000 krooni + käibemaks, mis on põhjendamatult suur. Samuti tekitab kostja jaoks küsimusi välisfassaadi laudise vahetamise tööde maht 3m². Nähtuvalt kostja 26.10.2009 protsessidokumendi lisaks oleva asjatundjaarvamuse leheküljelt 9, eemaldati kustutustööde käigus hoone fassaadi II korruse piirkonnast 1m² ulatuses voodrilaudu. Samuti on kostja arvates ebamõistlikult suur elektrikulu 15 000 krooni + käibemaks. Seega, kui kohtu arvates hageja nõue aegunud ei ole ning kohus leiab, et kostja on vastutav Xxxxxxxxx xx hoones tulekahjude põhjustamise eest, saaks kostjal lasuda üksnes sellise kahjuhüvitise maksmise kohustus, millega hüvitataks tulekahju tagajärgede likvideerimise kui asja parandamise mõistlikud kulud. Kõik muud kulud, mis seonduvad Xxxxxxxxx xx hoone üldise seisukorra parendamisega, ei saaks kuuluda kostja poolt hüvitamisele, kuna sellise hoone parendamisega seonduva hüvitise maksmine viiks hageja rikastumiseni. Rikastumine ei saa olla kahju hüvitamise eesmärgiks. Hageja on palunud, et kohus ise määraks kindlaks hageja saamata jäänud tulu suuruse VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.03.2008 tsiviilasjas nr. 3- 2-1-2-08 tehtud kohtuotsuse punktis 18 selgitanud, et VÕS § 127 lg 6 kohaldamiseks peab olema võimatu tõendada kahju täpset suurust. Kostja arvates ei ole käesoleval juhul võimaliku saamata jäänud tulu suuruse tõendamine võimatu. Seega leiab kostja, et käesoleval juhul puuduvad alusel saamata jäänud tulu suuruse kindlaks määramiseks kohtu poolt.

(16) Hageja 17.02.2010.a. täiendustes esitab kohtule saamata tulu (korterite väljaüürimise võimatusest tekkinud kahju) tõendamiseks OÜ Bannerton ja Signe Höveli vahel 15.06.09. a sõlmitud üürilepingu. Üürilepingust nähtub, et korteri üür on 4000 kr kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud. Tegemist on I korruse ühetoalise korteriga. Seega jäi esimese korruse kahe korteri väljaüürimise võimatuks muutumisest saamata vähemalt 32000 krooni (4 kuud x 2 korterit x 4000 kr = 32000 kr). Põlengus säilinud sisustuse edasise kahjustumise vältimisega tekkinud kahjude tõendamiseks dokumente ei õnnestunud leida, mistõttu hageja vähendab 2000 kr võrra oma põhinõuet. Samuti vähendab hageja sisustuse hävimisega tekkinud kahjusummat 7233,35 kr võrra, kuivõrd selle summa ulatuses ei õnnestunud leida raamatupidamisdokumente. Kokku vähendab hageja põhinõuet 9233,35 kr võrra summani 412972,15 krooni. Selle summa võtab hageja aluseks viivisearvestuses. Hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 08.05.08. Perioodil 08.05.2008 – 31.12.2008.a. eest viivisemäär 11 % aastas, 0,03 % päevas, viivitatud päevi 238, 123.89 krooni päevas, kokku 29 485.82 krooni; perioodil 01.01.2009 – 30.06.2009.a. viivisemäär 9,5% aastas, 0,026 % päevas, viivitatud päevi 181, 107.37 krooni päevas, kokku 19 433.97; perioodil 01.07.2009- 31.12.2009.a. viivisemäär 8% aastas, 0,022% päevas, viivitatud päevi 184, 90,85 krooni päevas, kokku 16 716.40 krooni, perioodil 01.01.2010 – 30.06.2010.a. , viivisemäär 8% aastas, 0,022 % päevas, viivitatud päevi 83, 90.85 krooni päevas, kokku 7540.55 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni (eeldatavalt 24.03.10) summas 73176,74 krooni ja edasi 0,022% põhinõudest päevas. Kostja seisukoht, et hageja kohustus on tõendada, et üüritud asi oli üürnikule üleandmisel korras ja sobilik sihipäraseks kasutamiseks, ei tulene seadusest. Vastuväidetes leiab kostja, et ruum nr 9 ei oleks tohtinud kahjustusi saada. Samuti vaidlustab kostja ruumide 5, 6 ja 9 dušširuumiga seonduvaid töid, kuivõrd põhikorruse plaani kohaselt seal neid ruume nagu poleks. Hageja selgitab, et tegemist on väljaüüritavate pindadega. Selleks, et neid pindu üürile anda, tuli sinna rajada ka WC- ja dušš. Seda tehti aastatel 2005 või 2006, mistõttu ei kajastu need ümberehitused ka põhikorruse plaanil. Kostjale on ju täpselt teada, et tema poolt üüritud ruumis oli nii WC kui ka dušširuum. Kostja vaidlustab katusetööde, elektritööde ja fassaadi taastamistööde mahtu. Hageja märgib, et OÜ Nova Verso hinnapakkumises hinnati elektritööde mahuks 57250 krooni ilma km-ta, mis on veelgi suurem kui 45000 kr OÜ Ardis Ehitus hinnapakkumises. Samuti OÜ Nova Verso hinnapakkumises on peetud põhjendatuks laudise vahetust 6 m2 ulatuses. Hageja selgitab, et akende vahetuse puhul on tegemist II korruse akendega. Ka OÜ Nova Verso hinnapakkumises on peetud vajalikuks uute akende paigaldus, mistõttu ei tohiks selle töö vajalikkuse üle vaidlust olla. Kogu maja oli pärast tulekahju läbi vettinud ja vajas kuivatamist. Selleks kasutati võimsaid puhureid ja imureid. Siit ka elektrikulu. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hoone taastamiseks oli vajalik ehitusprojekt. Hoones ei tehtud selliseid lammutus- või ümberehitustöid, mis eeldaksid ehitusseaduse kohaselt ehitusprojekti olemasolu. Hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ei muudetud. Põrandate taastamine ja metallkarkassile ehitatavad vaheseinad ei ole käsitletavad kande- või jäigastavate konstruktsioonidena. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 412972,15 krooni põhinõude katteks ja kohustada see tasuma hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest; mõista kostjalt välja hageja kasuks viivitusintress 73176,74 krooni kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o. eeldatavalt 24.03.2010.a. ja edasi 0,022% põhinõudest päevas; jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.

(16) Kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus kuulanud ära menetlusosaliste vande all antud seletused, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping Pärnus, Xxxxxxxxx xx asuva teisel korrusel paikneva 2- toalise korteri kasutamiseks ja kostja tasus üüri ette summas 42 000 krooni. 14.11.2007.a. toimus antud korteris tulekahju ja korter muutus kasutamiskõlbmatuks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et üürileping lõppes 14.11.2007.a., kuna kostja ei saanud enam üüritud korterit kasutada. VÕS § 338 lg.1 järgi üürileandja poolt üüritud asja muutmise v. halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise v. muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Lg.2 järgi üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Kostja leiab, et hagi on aegunud, kuna hageja sai üüritud asja tagasi 14.11.2007.a. ja hagi esitas kohtule 10.07.2008.a. TsÜS § 167 lg.1 järgi nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude v. asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Hageja on esitanud kohtule poolte e-maili teel toimunud kirjavahetuse. 16.01.2008.a. on kostja S.S. saatnud hageja järgmise sisuga e-maili „ mul on teatud kommentaarid sinu nõudmistele, sest me oleme momendil eriarvamusel, eelistan kõik asjassepuutuvad diskussioonid saata kirjalikult, et saaks neid hiljem dokumenteerida, kui selleks tekib vajadus. Praegu olen reisil 2 nädalat, tagasi 04.02. Tagasi tulles tahan ma sinu nõudmised üle anda oma kindlustusfirmale, kuna reisikindlustus tagab juriidilise vastutuse, kui reisi ajal peaks midagi juhtuma. Võtan ühendust niipea kui olen tagasi.“ (I toimik, tl.105). Kostja S.S. on saatnud hagejale veel 24.04.2008.a. e-maili järgmise sisuga „ Sa oled saatnud meili tööaadressil. Olen pikemat aega haige ja pole meile siiani avanud. Saatsin täna telefaxiga järgmise kirja oma kindlustusfirmale: reisikahjustused 14.11.2007. Viitan ülalpool äratoodud kahjudele tulekahju Pärnus, Eesti Vabariigis. Omanik nõuab , et maksaksin renoveerimise kulud. Koopia korteri renoveerimisele kulunud summadest lisatakse. Lähtun sellest , et teatud rahastamine kindlustusfirmalt saab olema võimalik ja loodan saada vastuse firmalt üsna pea. Me peaksime siis nüüd ootama vastust kindlustusfirmalt. Ilmselt olen töölt ära pikemat aega , mistõttu ei pruugi kohe sinu meile saada“ (I toimik, tl106-107). See meil on saadetud vastusena hageja pöördumisele 07.04.2008.a., milles hageja teatab, et renoveerimine on täies hoos ja tekkinud on raskused ehitusfirmale maksmisega ja põrandate lahtilõhkumisel ilmnesid ulatuslikud veekahjustused ja hageja saadab ka lõpliku kalkulatsiooni (I toimik, tl.107-108). Kostja pole saadetud meilides keeldunud tasumisest ega öelnud konkreetselt , et tema kahju ei hüvita ega kahju tekkimise eest ei vastuta, vaid on viidanud, et tema kindlustusfirma hüvitab kahju vähemalt mingis osas. Samuti kostja leiab, et nad peaksid kõigepealt ootamata kindlustusfirma vastust s.t. et peale kindlustusfirma seisukoha saamist jätkavad pooled läbirääkimisi. Seega poolte vahel toimunud meilivahetusega on tõendatud , et pooltel läbirääkimised kahju hüvitamise osas toimusid ja selleks ajaks peatus ka hagi aegumine. Kohus leiab, et hagi aegumine oli vähemalt peatunud perioodil 16.01.2008 – 24.04.2008.a. Samuti peale viimast kostja meili andis hageja kostjale täiendava tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 20.06.2008.a. (I toimik, tl.109). Vastavalt TsÜS § 167 lg.2 õigustatud isiku poolt kohustatud

(16) isikule täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni v. kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Täiendav tähtaeg oligi hageja poolt antud peale läbirääkimisi ja kooskõlas TsÜS § 167 lg.1 ja 2. Seega hageja nõue ei ole aegunud.

14.11.2007.a. toimus kostja poolt üüritud korteris tulekahju kahel korral s.o. esimesel korral sai häirekeskus väljakutse kell 01.33 ja teisel korral kell 07.58. Mõlema tulekahju korral viibis päästjate kohale saabudes korteris üksinda kostja S.E.S..

VÕS § 334 lg.2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise , kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal , kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda , et hävimine , kaotsiminek v. kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast v. isikust , kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Seega üürnik vabaneb vastavast vastutusest, kui ta tõendab , et hävimine , kahjustumine v. kaotsiminek toimus asjaoludel, mis ei tulenenud ei üürnikust ega ka mitte isikust, kellele üürnik asja kasutuse lepinguga kooskõlas üle andis. Vastav tõendamiskohustus on üürnikul. Lääne- Eesti Päästekeskus menetles antud tulekahju sündmust ja hoone omaniku suhtes, kes on kohustatud Päästeseaduse § 25.1 p.1 järgi tagama hoone tuleohutuse, menetlus lõpetati, kuna tema kohustuste rikkumisi ei tuvastatud (I toimik, tl.10-11). Lääne- Eesti Päästekeskus tulekahju sündmuskoha vaatlusel tuvastas suuremad kahjustused magamistoas. Elutoas ja köögis enamuselt suitsu- ja tahmakahjustused, osaliselt on tulest kahjustunud ka elutoa põrand kamina esisel. Magamistoas suurenevad kahjustused otse asuva akna suunas kus tulepiir on olnud kõige madalamal ja tule mõju ning termiline toime kõige pikaajalisem. Sisenedes on voodi aknapoolse osa juures söestunud põlemiskoonus, mille teravik on suunatud alla. Antud asjaolu viitab tulekahju tekkepiirkonnale voodi akna poolses osas ja tulelevikule nimetatud piirkonnast mööda seina lae alla. Kahjustused voodi akna poolsel osal viitavad vahetule tulekahju tekkekoha lähedusele. Kõige tõenäolisemalt on tulekahju alguse saanud hooletust lahtise tule kasutamisest voodi piirkonnas. Edasine menetlus tulekahju täpsemate asjaolude ja tekkepõhjuse selgitamiseks ei ole olnud võimalik, kuna tulekahju põhjustada võinud meeskodanik lahkus kodumaale Norrasse (I toimik, tl. 154- 155). Päästemeeskonna saabudes esimesel korral magas kostja elutoas. Küsimusele , mis juhtus vastas kodanik, et väike õnnetus ja lisaküsimusele kas antud õnnetus juhtus suitsetamisest voodis vastas ta, et võis juhtuda küll. Edasine vestlus polnud võimalik, kuna meeskodanik oli alkoholijoobe tunnustega ja magas edasi. Teisel korral päästemeeskonna saabudes toimus põleng kaminaesisel, kus põlesid kaminast välja kukkunud kaltsud ja puuklotsid. Kamina esisel istus esimese põlengu korral II korruse ruumidest väljatoodud meeskodanik (I toimik, tl.154). Seega mõlemal tulekahju korral viibis korteris kostja üksi ja teisi isikuid seal ei olnud. Kostja oli alkoholijoobes. Ka kohtus vande all seletuse andmisel kinnitas kostja , et enne tulekahju proovis ta magama jääda oli joonud õlut ja tarbinud unerohtu ning peale seda ei mäleta midagi. Ta suitsetab , kuid ei suitseta kunagi magamistoas, tulekahju õhtu kohta ei mäleta, kas suitsetas magamistoas v. mitte ( II toimik, tl.149). Kostja tulekahjuga seotud sündmusi enda väitel ei mäleta ja seega ei saa ta ka kinnitada, et tema tulekahju ei põhjustanud. Kostja poolt esitatud spetsialistide P.M.`i ja A.A. kirjalik arvamus ei tõenda , et kostja poolt kahju ei tekitatud. Antud spetsialiste arvamuse kohaselt on väga raske öelda, mis on olnud tulekahju tekkimise tehniliseks põhjuseks. Tulekahju ajal sisenesid päästjad hoonesse ja leidsid kostja elutoas põrandal kõhuli lamamas, kannatanu toimetati haiglasse ning kuna ta lubati sealt peale esmaabi osutamist koju, mis viitab asjaolule, et isiku vigastused ei olnud rasked ega ulatuslikud ja võivad viidata sellele , et kostja ei viibinud tulekahju ajal voodi piirkonnas. Ruumis ei ole näha suitsetamisele viitavaid esemeid. Kuna antud ruumides kasutati ka elektrikütteseadmeid ei saa välistada , et tulekahju voodipiirkonnas võis alguse saada elektripaigaldise rikkest (I toimik, tl.178- 191). Kohtuistungil tunnistajana P.M. `i poolt antud ütluste kohaselt on jäetud

(16) välistamata teised tulekahju tekkepõhjused. Ei saa välistada, et ei võinud olla elektriseadme rike ja ei saa kindlalt väita ega välistada, et tulekahju ei tekkinud suitsetamisest voodis (II toimik, tl.151-153). Lääne- Eesti Päästekeskus on esitanud oma selgitused spetsialistide kirjalikule arvamusele, mille kohaselt tulekahju põhjustada võinud hooletus lahtise tulega voodipiirkonnas võis toimuda tulekahjule eelnevalt mingil ajahetkel, millest võis jääda süütamisvõimeline säde voodimadratsisse. Riidematerjali süttimine tubakatootest võib toimuda 30 – 60 minuti möödudes. Esimese tulekahju järel operatiivteenistuse tehtud piltidel on näha , et magamistoa akna keskmine osa on tuulutus asendis ja menetluses ei ole selgunud, miks öisel ajal talvel oli aken enne tulekahju tuulutusasendis (II toimik, tl.12). Sündmuskohal tehtud piltidel on näha suitsetamisele viitavaid esemeid elutoas s.o. marlboro suitsupakid on mõlema tulekahju korral eristatavad kamina pealsel. Esimese tulekahju väljakutse 14.11.2007 kell 01.33 järgselt tehtud pildilt on näha kuute ja teise tulekahju järgselt pildilt kolme suitsupakki kamina pealsel (II toimik, tl. 13-14). Ruumi akna kõrvalt alla kukkunud kipsplaadi tagusel seinal on näha valged hävimata isolatsiooniga tänapäeval kasutatavad elektrijuhtmestikud. Tulekahju tekkimine elektrilise protsessi tagajärjel oleks seotud ülekoormuse, suure üleminekutakistuse v. sädelemisega ahelas, mis ei tekitaks koldetunnuseid voodipiirkonda (II tomik, tl.15). Rikke korral elektriradiaatoris oleks kahjustused elektriradiaatoril ja selle välispinnal suuremad, samuti oleks tekkinud sügav põlemisjälg selle ümbrusse ja tagusele seinale. Elektriradiaatori nurga kahjustuste puhul on tegemist tule leviku tunnustega. Valgusti kukkumisel oleks tulekahju tagajärjel hävinud valgusti juhtmestiku isolatsioon kuid tekkepiirkonnas oleks eristatav hävinud isolatsiooniga valgusti vaskjuhtmestik. Aknakardina süttides otsekontaktist radiaatoriga oleks tuleleviku tunnused ruumis ja koldetunnused oluliselt erinevad, kuna tuleleviku kiirus alt üles on 5 korda kiirem kui horisontaalsuunas (II toimik, tl.16). Samuti toimus korteris 2 tulekahju ja päästetöötajate teistkordsel väljakutsel põlesid kaminas ja selle ees põrandal erinevad esemed, mis on fikseeritud fotoga. Pildilt on näha teksariidest jakk v. püksid, suur hulk sulgi tekist/padjast, põrandal tapeedi ribad ja osaliselt sulanud isolatsiooniga juhtmestiku osad ning kamina kõrvale tõstetud köögi ja elutoa kahjustunud vaheuks. Kamina ees istus meeskodanik (II tomik, tl.16). Antud meeskodanikuks oli kostja ja teisi isikuid korteris ei olnud. Kostja poolt esitatud spetsialistide kirjaliku arvamuse kohaselt teise tulekahju korral samal aadressil ja samas korteris oli sündmuskohal tuvastatav , et tulekahju tekkepõhjuseks oli kaminas riiete põletamine e. hooletus lahtise tule kasutamisel (II toimik, tl.45). Seega kohus leiab, et kostja ei ole vastavalt VÕS §-le 334 lg.2 usaldusväärselt tõendanud, et asja kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ja kahjunõue kostja vastu on põhjendatud. Kostja poolt kahju tekitamine ja omaniku poolt tuleohutuse nõuete järgimine , on tõendatud Lääne- Eesti Päästekeskuse poolt läbi viidud menetluses ja kostja pole tõendanud vastupidist. Kostja väited, et tulekahju sai alguse elektrisüsteemist on oletuslikud.

Kostja väited, et hageja poolt üürile antud korter ei vastanud majutusteenuse osutamiseks mõeldud ehitistele esitatavatele nõuetele, ei ole asjakohased. Hageja andis kostjale vastavalt VÕS § 271 üürile vaidlusaluse korteri. VÕS § 272 lg.4 p.1 järgi elu – ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu. Antud juhul sõlmiti üürileping pikemaks ajaks s.o. tähtajaga 7 kuud. Turismiseaduse § 17 lg.1 järgi majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- v. kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. Lg.3 p.2 järgi majutusteenuseks ei loeta majutamist , mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping, v.a. VÕS § 272 lg.4 p.1 nimetatud juhtudel s.o. üürileping tähtajaga alla 3 kuu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osutas majutusteenust. Hageja on kohtule esitanud veel ühe üürilepingu , mille kohaselt on ta andnud korteri samas majas üürile perioodil 01.05.2009 – 31.04.2010.a. S.H.`ile (II toimik, tl.74). Eelpoolnimetatud põhjustel ei ole asjakohased ka kostja vastuväited tulekahjusignalisatsiooni andurite ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemide osas. Ehitiste puhul on

(16) autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur kohustuslik alates 01.07.2009.a. – Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a. määrusega nr.315 vastu võetud „Ehitiste ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 40 lg.3.

Hageja nõuab kahjuna saamata jäänud tulu summas 20 750 krooni. VÕS § 128 lg.1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline v. mittevaraline. Lg. 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg.4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele , eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu , tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja on esitanud saamata jäänud tulu arvestuse 4 kuu eest detsember 2007.a. – aprill 2008.a. , 2 korterit kokku 20 750 krooni s.o. 2593.75 krooni saamata jäänud üüritulu ühe korteri pealt kuus. Hageja ei ole tõendanud usaldusväärselt võimalikku saamata jäänud üüritulu kuus. Kostja üüris 2- toalist korterit 7 kuuks üüritasu ja kommunaalteenuste kuluga kokku 42 000 krooni. Perioodil 01.05.2009 – 31.04.2010 on hageja üürinud korterit samas majas üüritasuga 4000 krooni + kommunaalkulud kuus. Hageja juhatuse liikme E.A. kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt üüris hageja kortereid üürilepingu alusel. Seda tõendavad ka tunnistaja M.T. kohtuistungil antud ütlused. Arvestades , et hageja nõue on 1-toaliste korterite väljaüürimisest talveperioodil saamata jäänud tulu nõudes leiab kohus , et põhjendatud üüri suuruseks ühe korteri eest on 2000 krooni kuus. Seega on põhjendatud saamata jäänud üüritulu nõue 2x 2000 x 4kuud = 16 000 krooni. Antud kahju suuruse on otsustanud kohus siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades vastavalt TsMS § 233 lg.1.

See , et korteris , mida kostja üüris hävis sisustus on tõendatud kohtule esitatud fotodega (I toimik, tl.89, 149; II toimik, tl.11,16,17,18,42,115,116). Hageja on sisustuse hävimisega tekkinud kahju tõendamiseks esitanud nimekirja esemete kohta summas 26 766.65 krooni (II toimik, tl.69-70). Hageja esindaja kohtuistungil väitis, et neile ei ole teada täpselt asjad, mis hävisid , kuid nad on esitanud kuludokumendid asjade kohta, mis väljavahetamisele läksid (II toimik, tl.155). VÕS § 132 lg.1 järgi asja hävimisest v. kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise v. kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud , tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja esitatud tšekkidest on kostja vastu vaielnud 07.07.2008.a. Euronicsi arvele summas 1518 krooni, kuna antud arvel pole ostjat näidatud. Seega antud vastuväide on põhjendatud. Ülejäänud osas kuulub kahju väljamõistmisele vastavalt sellele, mille kohta hageja on esitanud ostutšekid s.o.Viva Elektroonika OÜ arve 42306022 /05.05.2008 ahi Hyndai ja külmik Snaige 4237.29 krooni ilma käibemaksuta + AS Karix arve T 2910646 /22.07.2008 kohvimasin Bosch 292.37 krooni ilma käibemaksuta ja erinevad kviitungid kokku summas 7395.47 krooni ilma käibemaksuta (II toimik, tl.75-82). Rohkem tõendeid ei ole hageja kohtule esitanud ja seega on kahjunõue hävinud sisustuse kohta põhjendatud summas 4237.29 + 292.37 + 7395.47 = 11 925.13 krooni.

Hoone taastamismaksumus hageja väitel 565 520 krooni, millest AS If Eesti Kindlustus on hüvitanud 12803 krooni+ 128 027.50 krooni + 5937.50 krooni s.o. kokku 146 768.50 krooni ja Pärnu linn hüvitanud 8296 krooni (I toimik, tl.12,13, 16,156, 160). Seega on hageja nõue kokku 565 520 – 155 064 = 410 456 krooni. AS If Kindlustus on maksnud hagejale kahju vastavalt OÜ Nova Verso taastamiskalkulatsioonile, mille kohaselt on hoone taastamismaksumus 369 175 krooni (I toimik, tl.110-111). Hageja nõuab kostjalt kahju aga vastavalt OÜ Ardis Ehitus hinnakalkulatsioonile 11.03.2008.a. ja antud tööd on OÜ Ardis Ehitus poolt teostatud ja nende tööde eest on hageja OÜ-le Ardis Ehitus ka tasunud ( I toimik, tl.17,18, 30-33, 57-59). OÜ Ardis

(16) Ehitus poolt teostati töid rohkem, kui asja taastamiseks vajalik, seega on esitatud hinnapakkumine 10.03.2008.a. summas 614 898 krooni (II toimik , tl.19- 21). Seega on õiged kostja väited, et asjas on kohtule esitatud 1 OÜ Novo Verso hinnapakkumine ja 3 OÜ Ardis Ehitus hinnapakkumist. VÕS § 132 lg.3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja väited, et tööd algasid jaanuaris ja pole tõenäoline, et märtsi keskpaigas ilmnes niivõrd palju täiendavaid töid, pole põhjendatud. Tegemist on tulekahju järgsete töödega ja on tõenäoline, et seoses kustutustöödega ja vee laskmisega ruumidesse selguvad veekahjustused alles tööde teostamise ja konstruktsioonide avamise käigus. See on tõendatud ka tunnistaja I.R.`i poolt kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt esialgne hinnapakkumine tehti visuaalse vaatluse põhjal ning kui töid hakati tegema , siis konstruktsioonide lahtivõtmisel selgus, et vahelagedes oli soojustusmaterjalina olev seapuru ja talastik läbi vettinud ja seoses sellega tuli juurde lisatöid. Konstruktsioonide lahtivõtmine kestis 1 kuu ja järjest selgusid probleemid (II toimik, tl. 150-151). Kohus leiab, et kostja vastuväited kahjuhüvitise suuruse osas on põhjendatud järgmiste tööde osas: 1) välisfassaadi viimistlus 120 m2 s.o. hoone värvimine. Kuna kahjustus oli hoone esiosal nagu on näha ka spetsialistide arvamusele lisatud fotodelt (II toimik, tl.47), siis ei ole põhjendatud 120m2 ulatuses värvimine. Ka enne tulekahju oli hoonel värv koorunud (II toimik, tl.47). Kohus peab põhjendatud kuluks välisfassaadi viimistlustöid 10m2 ulatuses s.o. summas 1500 krooni+ käibemaks 18% s.o. kokku 1770 krooni vastavalt OÜ Ardis Ehitus hinnapakkumisele s.o. hoone esikülje värvimine. 120 m2 värvimine 18 000 krooni + käibemaks 18% s.o. kokku21240 krooni, ühe ruutmeetri maksumus 150 krooni + käibemaks 18%. Seega tuleb kahjuhüvitisest maha arvata 21 240 – 1770 = 19 470 krooni. 2) I korruse WC ja duši ehitustööde maksumuse suurenemine. OÜ Ardis Ehitus 14.01.2008.a. hinnakalkulatsiooni WC, dušš lagi , põrand ja seinad maksumus kokku 3880 krooni + käibemaks 18% ja OÜ Ardis Ehitus 11.03.2008.a. hinnapakkumise järgi dušsi seinte hüdroisolatsioon, seinte plaatimine, seina plaatide maksumus, dušši põranda hüdroisolatsioon, põranda plaatimine ja plaatide maksumus kokku 7405 krooni + käibemaks 18%. Selles suurendatud osas ei pea kohus kulutusi põhjendatuks ja loeb põhjendatud kuluks 3880 + käibemaks 18 % = 4578.40 krooni. Hageja ei ole tõendanud, mis juhtus plaaditud seinte ja põrandaga, et need vajasid vahetust. Kostja vastuväited selles osas on põhjendatud. Seega tuleb kahjuhüvitisest maha arvata 8737.90 – 4578.40 =4159.50 krooni. 3) I korruse põranda taastustööd äripinnal 19 000 krooni + käibemaks s.o. kokku 22 420 krooni ja ruumides 5,6,9 põranda taastustööd 21 280 krooni + käibemaks s.o. kokku 25 110.40 krooni. Põranda taastustööd on põranda tasandus , põranda soojustus ja betoonpõranda ehitus. Summad vastavad täpselt 10.03.2008.a. hinnakalkulatsioonis toodud hindadele. Äripinnal põranda tasandus 3000 krooni+ põranda soojustus 4750 krooni+ betoonpõranda ehitus 11 250 krooni = 19 000 krooni ning ruumides 5,6,9 põranda tasandus 3360 krooni+ põranda soojustus 5320 krooni + betoonpõranda ehitus 12 600 krooni = 21 280 krooni ( II toimik, tl.19-21). Kohus ei pea põhjendatuks nendest summadest betoonpõrandate ehitust ja põranda tasandustöid, kuna enne seal betoonpõrandaid ei olnud ja märjakssaanud põrandatalad oleks võimalik kuivatada. Seega tuleb kahjuhüvitisest maha arvata 3000+ 11 250 +3360+ 12 600 = 30 210 + käibemaks18% = 35 647.80 krooni. Põranda soojustuse vahetust peab kohus põhjendatuks. 4) I korrusel ( äripind+ ruumid 5,6,9) on lammutustööd ja prügi utiliseerimine kokku summas 9750 +3400 +9750+3400 + käibemaks 18% = 31 034 krooni. Kuna I korrusel ei ole kohus pidanud kõiki töid tulekahju tagajärgede likvideerimisega seoses olevateks , tuleb vähendada ka tasunõuet lammutustööde ja prügi utiliseerimise osas vastavalt kahjuhüvitise vähenemisele. Äripinna ja I korruse ruumide 5,6,9 ehitustööde nõue kokku 93 092.50 + 120 462.50 + käibemaks 18% = 251 994.90 krooni. Kohus vähendas nõuet 39 807.30 krooni võrra s.o. 15,8 %,

(16) seega tuleb vähendada ka lammutustööde ja prügi utiliseerimise eest kahjunõuet 15,8% s.o. summas 4903.37 krooni. Kostja poolt kohtule esitatud spetsialistide P.M.`i ja A.A. kirjaliku arvamuse kohaselt analüüsides hoonele tekitatud arvatavaid kahjustusi ning teostatud tööde mahtu peab mitmed teostatud tööd liigitama hoone üldist seisukorda parandavate tööde hulka. Selliste tööde hulka saab täielikult liigitada I korruse dušsiruumi väljaehitamise , I korruse aluspõranda taastamistööd , hoone fassaadi viimistluse teostamise tööd (II toimik, tl.49,50).

Hoone taastamismaksumuse osas on seega kahjuhüvitis põhjendatud summas 410 456 – 19 470- 4159.50 – 35 647.80 – 4903.37 = 346 275.33 krooni.

Ülejäänud tööde osas ei pea kohus põhjendatuks kahjuhüvitist vähendada. Katusetööde osas ei ole kostja vastuväited põhjendatud. Tunnistaja I.R. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegemist oli plekk katusega ja vajalik oli vahetada välja kannatada saanud katusepaan, polnud võimalik tükki välja vahetada (II toimik, tl.150). Samuti ei ole põhjendatud kostja vastuväited elektrisüsteemi vahetuse osas , kuna ohutuse tagamiseks oli otstarbekas elektrisüsteemi vahetus. OÜ Nova Verso hinnakalkulatsioonis on elektritööd samas suurusjärgus (II toimik, tl. 110- 111). Tunnistaja I.R.i poolt kohtuistungil antud ütluste järgi ohutuse mõttes vahetati kogu elektrisüsteem (II toimik, tl.150). Tunnistaja I.R.`i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt taastati hoone selliselt nagu see esialgselt oli, WC ja dušs olid olemas II korruse korteris ja ka esimese korrusel, elektrikulud tekkisid ruumide kuivatamisega, puhurid ja niiskusimurid olid renditud (II tomik, tl.150-151). Kostja väited antud tööde osas ei ole põhjendatud. Kostja väited, et WC ja dušsiruume polnud hoone projektis ette nähtud, ei ole põhjendatud, kuna tegelikult antud ruumid hoones olid olemas ja VÕS § 132 lg.1 ja 3 mõtte kohaselt tuleb hüvitada samaväärse asja parandamiseks tehtud mõistlikud kulud. See, et hoone ehitamisel WC ja dušširuum puudusid ja need on hiljem hoonesse ehitatud ei anna alust jätta kahjunõue nende ruumide tööde osas rahuldamata ega tõenda, et tegemist on ebaseaduslike ehitustöödega.

Kahjuhüvitise vähendamine amortisatsioonimäärade võrra ei ole põhjendatud. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg.1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õiged on kostja väited, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. VÕS § 127 lg.5 kohustab kahjuhüvitisest üldjuhul maha arvama igasuguse kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Samas ei ole võimalik ehitist taastada vanade ehitusmaterjalidega, et viia ehitis täpselt samasse seisu, mis ta oli enne tulekahju. VÕS § 127 lg.-st 5 tuleneb ka , et kasu mahaarvamine kahju hüvitisest ei või olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus leiab, et hageja suhtes ei ole õiglane amortisatsioonimäärade võrra kahjuhüvitise vähendamine olukorras, kus hagejal ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida.

Kahjuhüvitise vähendamine põhjusel, et hageja on ise kaasa aidanud võimalikule kahju tekkimisele, kuna hoones puudus autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur, ei ole põhjendatud. VÕS § 139 lg.1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel v. ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitust ulatuses, milles need asjaolud v. oht soodustasid kahju. Kostja ei ole tõendanud , et kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel. Tulekahjusignalisatsioonianduri kohustuslikkust on kohus eelnevalt käsitlenud. Kostja tunnistaja P.M.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt esimese tulekahju korral võis tulekahju avastamise ja tekkimise ajavahe olla 5 minutit ( II toimik, tl.

(16) 152). Samuti see, et kostja lasti peale esmaabi andmist koheselt haiglast välja tõendab, et tulekahju tekkimise ja päästjate saabumise vahel ei olnud pikk ajavahe. Kostja väited, et hageja viivitas ehitustööde alustamisega ei ole samuti põhjendatud, kuna tulekahju leidis aset 14.11.2007.a. ja töödega alustati jaanuaris 2008.a. , mis on tõendatud tunnistaja I.R.`i kohtuistungil antud ütlustega (II toimik, tl.150).

Hageja ise on kahjuhüvitisest maha arvanud kostja poolt hageja seaduslikule esindajale antud sõiduauto xxxxxx xxxxxx reg.märgiga xxx xxx väärtuse 45 000 krooni, mis ei ole keelatud. Kostja ei ole selle summa mahaarvamisele kahjunõudest vastu vaielnud. Seega on kahjunõue põhjendatud summas 16 000 +11 925.13 + 346 275.33 - 45 000 krooni = 329 200.46 krooni.

VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 82 lg.3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist v. muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja leiab, et mõistlik aeg on 1 kuu alates 07.04.2008.a., mil hageja edastas kostjale lõpliku kahjunõude kalkulatsiooni. Seega on hageja viivisenõue alates 08.05.2008.a. , mis on põhjendatud. Viivise määr perioodil 08.05.2008- 31.12.2008.a. 11% aastas s.o. 0,03% päevas , 238 päeva; perioodil 01.01.2009 – 30.06.2009.a. 9,5% aastas s.o. 0,026% päevas, 181 päeva ja alates 01.07.2009- 28.06.2010.a. 8 % aastas s.o. 0,022 % päevas, 363 päeva. Perioodi 08.05.2008- 31.12.2008.a. 238 päeva eest on viivisenõue põhjendatud summas 238 x viivisenõue päevas s.o. 98.76 krooni = 23 504.88 krooni, perioodi 01.01.2009 – 30.06.2009.a. eest 181 x viivisenõue päevas 85.59 krooni= 15 491.79 krooni ja perioodi 01.07.2009 – 28.06.2010.a. eest 363 x viivisenõue päevas 72,42 krooni = 26 288.46 krooni. Viivisenõue kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 28.06.2010.a. on põhjendatud summas 23 504.88 + 15 491.79 + 26 288.46 = 65 285.13 krooni ja edasi %-na põhinõudest VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras.

Hageja on palunud määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. TsMS § 445 lg.1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja v. tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata v. et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Seega hageja nõudel tuleb määrata kostjale otsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt s.o. 80 % ulatuses ( põhinõue 412 972.15 krooni ja rahuldamisele kuulub põhinõue 329 200.46 krooni s.o. 79,71 e. 80% %) . siis tuleb menetluskulud jätta 20 % hageja kanda ja 80% kostja kanda – alus TsMS § 163 lg.1.

Ivika Sillaots Kohtunik