2-07-25992/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

30. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-25992 D.Õ. versus A.P. Hagi ese elatis Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis Kohtunik Silvi Maiste Hageja D.Õ. ( registrikood xxxxxxxxxxx, aadress xxx-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx ) Kostja A.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxx xxx xx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx)

Resolutsioon Välja mõista A P D.Õ. kasuks elatis A P (sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 17.juulist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, elatis A-K P (sündinud xx. xxxxxxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 17.juulist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja elatis E P (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 17.juulist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Viivitamatult täidetavaks tunnistada otsus alates 01.juulist 2010.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Hagiavalduse järgi on pooltel ühised lapsed xx. xxxxxxxxx xxxx sündinud poeg A P, xx. xxxxxxxxxxx xxxx sündinud tütar A-K P ja xx. xxxxxxx xxxx sündinud poeg E P.

Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja elatis 2000 krooni kuus koos tulumaksuga so 2440 krooni kuus lapse kohta ülalpidamiseks alates juulist 2007. Ühist kooselu pole alates 2004 maist. Lapsi käis viimati vaatamas novembris 2006 ja elamiseks andis 1000 krooni. 2007 saatis raha aprillis 1500 krooni ja juunis 1500 krooni. Kostja pole täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel alates 2006 august.

Kostja on esitanud vastuväite kohtule, et ta ei saa nõustuda tema vastu suunatud nõuetega. Kostja on alates 15.05.2008 töötu. Ei nõustu lapse vajaduste loeteluga, mis ei vasta tegelikkusele. Tal ei ole vastuväiteid, et igakuiselt maksta elatist miinimumsummas, aga see ei osutu antud olukorras võimalikuks, kuna on tänaseni töötu.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:

1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt, mil viisil saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et kohustatud vanem on kohtumenetluse ajal osaliselt või täielikult täitnud ülalpidamiskohustust. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Seega ka juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt, tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab.

Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Hageja sissetulekuks palk 1800 krooni ja lastetoetus 1800 krooni. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimalusi oma vastuväiteid tõendada.

21. juunil 2010 on kostja saatnud kohtule võõrkeelsed dokumendid, millest ei ole aru saada, mida tahetakse tõendada. Kohus leiab, et elatis tuleb kostjalt välja mõista. Perekonnaseaduse sätete järgi tuleb elatist maksta igakuise elatusrahana vanemale, kelle juures laps elab. Kohus leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda Perekonnaseaduse § 61 lg 2 sätetest, mille kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole töövõimetu ja ta ei ole esitanud mingeid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks, tuleb elatise välja mõista 2175 krooni lapse kohta kuus. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 01.juulist .2010.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Silvi Maiste kohtunik