2-09-53144/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-53144

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-53144 Tsiviilasi OÜ AFhagi D (registris D ) I vastu võlgnevuse saamiseks Hagihind

3 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ AF(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Silver E ja Ene S (Julianuse Inkasso OÜ n) Kostja D I (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtustungi toimumise aeg 03.06.2010 Kohtuistungil osalesid Hageja esindaja Ene S Kostja D I RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista D I’lt võlgnevus 5 199 (viis tuhat ükssada üheksakümmend üheksa) krooni ja 50 senti OÜ AFkasuks.

Menetluskulude jaotus Välja mõista D I´lt menetluskulud 100% ulatuses OÜ-u AF kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud

2-09-53144

1. OÜ PLSja kostja sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt sai kostja kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 3 000 krooni tähtajaga 05.02.2007.

Hageja nõue ja põhjendused

2. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 3 000 krooni, lepingusõlmimise tasu 700 krooni ja viivised 2 999 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1.

3. Kiirlaenu saamiseks pidi kostja ennast registreerima laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.euro24.ee ja seejärel registreerimisel valitud parooli laenuandja internetikeskkonda, märkides kasutajatunnuseks oma mobiiltelefoninumbri. Ankeedi kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli autentida ennast läbi panga linkide. OÜ PLS on sõlminud pankadega pangalingi lepingud, mis tähendab, et laenu taotleja nõusolekul edastatakse neile isikuandmed, mis kontrollitakse süsteemis olevate andmetega (isikukood ja nimi) ja kui andmed on samad, siis on isik tuvastatud, kui esineb erinevusi andmetes, siis isik ei ole autenditud ja ei saa esitada laenutaotlust. OÜ PLS kontrollis kostja andmed taotluse esitamisel ning kandis kostja pangakontole üle laenusummas 3 000 krooni, mille kostja pidi tagastama koos lepingutasuga summas 700 krooni.

4. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ning laenu ei tagastanud, mistõttu võlgneb kostja hagejale põhisumma 3 000 krooni, lepingutasu 700 krooni ja viivised 2 999 krooni.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

6. Kostja elas 2006-2007 detsember XXX, Tallinn asuvas katlamajas. XXX, Tallinn asuvas kodutute varjupaigas elas kostja 2007 detsember – 2008 jaanuar, peale seda oli kostja elukohaks kuni juuni 2009 XXX, Tallinn Sotsiaalmajutuskeskus ja alates juuni 2009 elab kostja XXX, Tallinn Sotsiaalmajutusüksuses. Aadressil XXX, Tallinn ei ole kostja kunagi elanud ega viibinud, seega ei olnud kostjal võimalik ka sellelt aadressilt dokumente kätte saada.

7. Kostja ei ole sõlmitud laenulepingut sõlminud, seda tegi kostja eest noormees, kes meelitas kostja panka ja sõlmis kostja nimel vastavad dokumendid. Kostja andis ainult oma dokumente kasutada, mille eest ta sai tasu. Samuti nõutakse kostjalt sms-laene, mida kostja ei ole võtnud.

Kohtuotsuse põhjendus

8. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

2-09-53144

määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on esitanud laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks, mis on kantud kostja pangakontole 05.01.2007. Kostja kohustus laenu tagastama koos lepingutasuga 700 krooni, kokku

3 700 krooni 05.02.2007 (tl 5-8). Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu loovutas OÜ PLS nõude OÜ-le AF(tl 6). Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 3 000 krooni ja lepingutasu 700 krooni. Kostja märgib, et ei ole sõlmitud laenulepingut sõlminud, seda tegi kostja eest noormees, kes meelitas kostja panka ja sõlmis kostja nimel vastavad dokumendid. Samuti nõutakse kostjalt smslaene, mida kostja ei ole võtnud. Kohus märgib, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Laenutaotlus on sõlmitud läbi interneti, kasutades selleks kostjale väljastatud pangakaarti ja paroolikaarti ning laen on kantud kostja arveldusarvele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei kandnud laenu kostja arveldusarvele ning, et kostja paroolikaart ja pangakaart oleks varastatud olnud või, et keegi noormees meelitas kostja panka. Seega on kohus seisukohal, et on kostja enda risk, kui kostja on allkirjastanud vabatahtlikult lepinguid ja andnud kasutada võõrastele enda ID-kaarti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus 3 000 krooni ja lepingutasu 700 krooni.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 05.02.2007. Laenulepingu p. 9 (tl 11) järgi lepingust tulenevate maksekohustuste mittenõuetekohasel täitmisel on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist 0,5% kalendripäevas. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 2 999 krooni. Kohus võttes arvesse kostja rasket majanduslikku seisu ja asjaolu, et kostja on töövõimetuspensionär, siis on ebamõistlik kostjalt välja mõista viivis summas 2 999 krooni. Kohus leiab, et viivist tuleb vähendada 50% ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista viivis summas 1 499,50 krooni.

Menetluskulud

12. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmise osa määramisel ei mõjuta viivise nõude osaline rahuldamine. Põhinõue millelt hagi esitamisel tuleb riigilõivu tasuda on kostjalt täies mahus välja mõistetud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik