2-09-64926/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL (HAGI ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS)

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2010.a, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-64926 Tsiviilasi O Phagi AP’i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O P(isikukood xx, elukoht xxx) Kostja: AP (isikukood xx elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista AP`ilt elatis igakuiselt lapse DPsünd. xxx.a. ülalpidamiseks summas 1000 (üks tuhat) krooni alates 01.12.2009.a., kuni lapse täisealiseks saamiseni so xxx.a, O P(arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx) kasuks. 3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Tsiviilasi nr.2-09-64926

2 O Pon 03.12.2009.a. esitanud Harju Maakohtule hagi AP’i vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatist miinimumsummas 2175 krooni. 21.05.2010.a.esitatud vastuses vähendas hageja oma nõuet 1000 kroonini.

Kostja vastuväited

25.05.2010.a. kohtule esitatud avalduses märgib kostja, et on nõus tasuma elatist summas 1000 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud isiku kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 sätestavad, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kostja on 25.05.2010.a. kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja nõude õigeks võtnud. Kostja märgib, et on nõus tasuma elatist 1000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud hagi õigeksvõtul kindlaks koos kulude jaotusega. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama.

Anu Uritam Kohtunik