2-09-61270/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number 2-09-61270

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Ele Liiv, Imbi Sidok Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2010, Tallinn Tsiviilasi Dmitri Rumjantsevi (Rumjantsev) hagi Eesti Energia AS-i vastu lepingu sõlmimise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.04.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitri Rumjantsevi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Dmitri Rumjantsev (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksander Laus Kostja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Laki 24, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja Andres Härma RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu Dmitri Rumjantsevi hagist loobumine tsiviilasjas nr 2-09-61270. 2. Tühistada Harju Maakohtu 26.04.2010 otsus ja lõpetada asjas menetlus TsMS § 645 lg 1 alusel seoses hageja loobumisega hagist. 3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2

Asjaolud ja senine menetlus 04.05.2010 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Dmitri Rumjantsevi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26.04.2010 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-09- 61270.

13.05.2009 esitas Dmitri Rumjantsev ringkonnakohtule avalduse, milles hageja teatas, et ta loobub hagist ja palub asjas menetluse lõpetada ning jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Avalduse kohaselt 07.05.2010 rahuldas Eesti Energia AS apellandi taotluse ja sõlmis elektrienergiaga varustamiseks otselepingud Kostja kinnitas, et ta nõustub hagist loobumisega ja palub asjas menetluse lõpetada ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjendus Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta, Harju Maakohtu 26.04.2010 otsus tuleb tühistada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-09-61270 lõpetada.

Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi.

Mõlemad pooled on taotlenud, et kohus jätaks tema menetluskulud vastaspoole kanda. Poolte vahel menetluskulude jaotus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise korral on sätestatud TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5. Nimetatud paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Vaidlusaluses asjas tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude poolte vahel jaotamise üldisi põhimõtteid, mille kohaselt reeglina kannab menetluskulud kaotaja (TsMS § 162 lg 1), kuid kohtul on TsMS § 162 lg 4 järgi võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et taolist õigluse aspekti on võimalik arvestada ka hageja poolt hagist loobumise korral. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas asjaolusid arvestades on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Pärast maakohtu otsuse tegemist kostja sõlmis hagejaga otselepingu elektrienergia tarbimiseks, mis oligi hageja nõue. Seega oli võimalik küsimus lahenda kohtuvälises korras, milleks pidid mõlemad pooled näitama head tahet. Vastustaja vastuväide on õige, et hagejal tulnuks olla aktiivsem kortermaja ühisusega läbirääkimisel.

Mare Merimaa

Ele Liiv Imbi Sidok

Osaliselt tühistatud Riigikohu 26 01 2011 määrusega nr 3-2-1-142-10

3 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09- 61270 menetluskulude jaotuse osas. 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Dmitri Rumjantsevi menetluskulud maaja ringkonnakohtus Eesti Energia Aktsiaseltsi kanda. 3. Määruskaebus rahuldada. 4. Tagastada Dmitri Rumjantsevile 9. juulil 2010 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni). 5. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Eesti Energia Aktsiaseltsi kanda.