Legislator Case Law & Legislation
2-09-56337/17 AI generated

2-09-56337/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-09-56337/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

18.06.2010.a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu I S hagis J S vastu ühisvara jagamise nõudes. I S on esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse J S vastu ühisvara jagamise nõudes.

Legislator headnote

AI generated

2-09-56337/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 kohaselt loobunud määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

Keywords

AI generated
divisible obligation partition agreement market-sharing agreement maximum sum mortgage allocation clause dispute settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-56337

1 / 5

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2010, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-56337 Tsiviilasi I S hagi J S vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I S (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Irina Gromtsev Kostja J S (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

I. Tühistada Viru Maakohtu 14.05.2010.a määrus, millega oli kinnitatud poolte vahel 05.05.2010.a kohtuistungil sõlmitud kompromiss ning kinnitada I S ja J S vahel sõlmitud ja 18.06.2010.a kohtule esitatud kompromiss alljärgnevas:

1. Pooled leppisid kokku, et kõik hagiavalduses nimetatud vara on poolte ühisvara (sh 2/3 korteriomandist, asukohaga XXX).

2. Kõik ühisvara, peale sõiduauto Nissan, 1999 väljalaskeaasta, reg.nr. XXX, jääb kostja J S ainuomandisse.

3. Sõiduauto Nissan, 1999 väljalaskeaasta, reg.nr. XXX, jääb hageja I S ainuomandisse.

4. Kostja J S kohustub enamsaadud vara arvelt maksma hagejale I S hüvitist vastavalt PKS §

19 lg 4 summas 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat) krooni.

5. Kostja J S kohustub punktis 17 nimetatud hüvitise summas 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat) krooni maksma hageja I S pangakontole nr XXX Swedbank alljärgnevalt.

6. 16 000 (kuusteist tuhat) krooni maksab J S I S 3 (kolme) päeva jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest.

2-09-56337

2 / 5

7. Ülejäänud 69 000 (kuuskümmend üheksa tuhat) krooni maksab J S I S pangakontole nr XXX Swedbank osade kaupa igakuiselt summas 3 000 (kolm tuhat) krooni hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks alates 12. juulist 2010 kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Esimese makse teostab J S hiljemalt 12. juuliks 2010. Hüvitise täielik summa peab olema makstud hageja I S hiljemalt 12. maiks 2012.a.

8. Kostja J S poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on I S õigus koheselt sisse nõuda kogu hüvitise jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüvitise jäägi ulatuses.

9. Pooled leppisid kokku, et kõik ühisvara on jagatud. Pooltel ei ole pretensioone üksteise vastu.

II. Lõpetada menetlus I S hagis J S vastu ühisvara jagamise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

III. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

IV. Tagastada I S kontole XXX pool menetluses tasutud riigilõivust (makstud 24.12.2009.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072136 summas 2750 krooni), s.o 1375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni.

V. Vabastada I S menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest.

Saata määrus pärast jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 kohaselt loobunud määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

Asjaolud

18.06.2010.a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu I S hagis J S vastu ühisvara jagamise nõudes.

Kompromissleping

Menetluse käik

1. I S on esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse J S vastu ühisvara jagamise nõudes.

2. Kostja J S tunnistas hagi osaliselt. Ta tunnistas ühisvara jagamise nõuet, kuid ei olnud nõus ühisvara jagamise variandiga ning hageja poolt nõutud hüvitise suurusega.

3. Kohtuistungil 05.mail 2010.a sõlmisid pooled kompromissi, mis oli kantud kohtuistungi protokolli.

4. Viru Maakohus 14. mai 2010 määrusega kinnitas pooltevahelise kompromissi ning lõpetas menetluse tsiviilasjas.

5. Kostja J S esitas Viru Maakohtu 14. mai 2010 määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas kompromiss I S hüvitise väljamakse tingimuste osas.

2-09-56337

3 / 5

6. I S esitas vastuse määruskaebusele, milles ei nõustunud kostja poolt esitatud uute kompromisstingimustega, ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Pooled on pidanud läbirääkimisi antud tsiviilasja menetluse lõpetamiseks kompromissiga ning jõudsid kokkuleppele kompromissi uute tingimuste osas.

8. Pooled paluvad tühistada Viru Maakohtu 14.mai 2010 määruse, millega oli kinnitatud poole vahel 05.05.2010 sõlmitud kompromissleping, ning kinnitada käesolev kompromissleping.

9. Kohtuväliste läbirääkimiste tulemusena on seega pooled jõudnud kokkuleppele lõpetada menetlus antud tsiviilasjas kompromissiga.

Kompromissi õiguslik alus ja menetluskulude jaotus 10.Vastavalt TsMS §-dele 206 lg 2 ja 430 pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 11.TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi korral oma menetluskulud ise. Pooled järgivad menetluskulude jaotuses eeltoodud sätet ning hageja kannab oma menetluskulud ise ja kostja menetluskulud jäävad tema kanda.

12. Viru Maakohtu 17.detsembri 2009.a määrusega rahuldati I S taotlus menetlusabi andmiseks ning I S oli riigilõivu tasumisest osaliselt vabastatud. Pooled paluvad TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada I S seoses kompromissi sõlmimisega kohtukulude (riigilõivu) tasumisest riigituludesse.

Riigilõivu osalise tagastamise taotlus

13. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastada 50 % tema poolt tasutud riigilõivust (s.o. 2750 krooni) summas 1375 krooni I S pangakontole nr XXX Swedbangas.

Kompromissi sisu

14. Pooled leppisid kokku, et kõik hagiavalduses nimetatud vara on poolte ühisvara (sh 2/3 korteriomandist, asukohaga XXX).

15. Kõik ühisvara, peale sõiduauto Nissan, 1999 väljalaskeaasta, reg.nr. XXX, jääb kostja J S ainuomandisse.

16. Sõiduauto Nissan, 1999 väljalaskeaasta, reg.nr. XXX, jääb hageja I S ainuomandisse.

17. Kostja J S kohustub enamsaadud vara arvelt maksma hagejale I S hüvitist vastavalt PKS § 19 lg 4 summas 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat) krooni.

18. Kostja J S kohustub punktis 17 nimetatud hüvitise summas 85000 (kaheksakümmend viis tuhat) krooni maksma hageja I S pangakontole nr XXX Swedbank alljärgnevalt.

19. 16000 (kuusteist tuhat) krooni maksab J S I S 3 (kolme) päeva jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest.

20. Ülejäänud 69000 (kuuskümmend üheksa tuhat) krooni maksab J S I S pangakontole nr XXX Swedbank osade kaupa igakuiselt summas 3000 (kolm tuhat) krooni hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks alates 12. juulist 2010 kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Esimese makse teostab Juri Sedov hiljemalt 12. juuliks 2010. Hüvitise täielik summa peab olema makstud hageja Irina Sedovale hiljemalt 12. maiks 2012.a.

21. Kostja J S poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on I S õigus koheselt sisse nõuda kogu hüvitise jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüvitise jäägi ulatuses.

22. Pooled leppisid kokku, et kõik ühisvara on jagatud. Pooltel ei ole pretensioone üksteise vastu.

Menetluse lõpetamise tagajärjed, kompromissi jõustumine ja määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine

23. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-09-56337

4 / 5

24. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

25. Pooled on teadlikud ja saavad aru TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest menetluse lõpetamisel kompromissiga. Pooled paluvad lõpetada antud tsiviilasja menetlus kompromissis käsitletud nõuete osas kohtumäärusega.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

14.05.2010.a kinnitas kohus pooltevahelise kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohtumäärus ei jõustunud, kuna kostja esitas kohtule määruskaebuse 14.05.2010.a määruse peale.

18.06.2010.a esitasid pooled uue kompromissi, mille paluvad kinnitada ning lõpetada asjas menetluse. Pooled paluvad tühistada 14.05.2010.a kohtumääruse.

Kohus leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus tühistab 14.05.2010.a määruse, millega kinnitas 05.05.2010.a kohtuistungil sõlmitud kompromissi ning lõpetas menetluse.

Kohus leiab, et 18.06.2010.a kohtule esitatud pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile teada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega ka kindlaksmääramist teha.

Viru Maakohtu 17.12.2009.a määrusega rahuldati I S menetlusabi taotlus ning vabastati I S osaliselt riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu vabastab kohus I S menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtub, et hageja on maksnud kohtusse pöördumisel riigilõivu summas 2750 krooni (vastavalt Viru Maakohtu 17.12.2009.a määrusele). Riigilõiv oli tasutud 24.12.2009.a. Käesoleva määrusega kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Seega tuleb pool menetluses tasutud

2-09-56337

5 / 5 riigilõivust I S tagastada tema arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s.

Geete Lahi Kohtunik