3-09-2325/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2325

Haldusasi

J. E. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 16. septembri 2009 korralduse

nr 13-11/13445 ja intressinõude nr 13-3/6934

tühistamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 07. juunil 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaJa: J3311 E.

Esindaja: vadvKaido Ehasoo

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindajad: Ingrid Hoyer

RESOLUTSIOON

1. Jätta J. E. kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS §

28; §31 lg 4).

VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. septembri 2009 korraldusega nr

13.11/13445 kohustati J. E.d tasuma 90 737 krooni ja 75 sendi suurust maksuvõlga kümne

päeva jooksul korralduse saamisest arvates. Korraldusele lisatud tabeli kohaselt olid kaebuse

esitajal täitmata järgmised maksukohustused: füüsilise isiku tulumaks (2005. aasta füüsilise

isiku tuludeklaratsiooni alusel) summas 89 730,75 krooni; maamaks (2009. aasta

maamaksuteadete alusel) summas 1007 krooni.

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. septembri 2009 intressinõudega nr

13-3/6934 kohustati J. E.d tasuma tähtaegselt tasumata maksusummadelt intressi kokku

59 653 krooni. Lisaks maamaksule ja füüsilise isiku tulumaksule kajastub intressinõude lisaks

olevas tabelis intressivõlg tähtaegselt tasumata raskeveokimaksu eest.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDE JA PÕHJENDUSED

3. J. E. taotleb Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 16. septembri 2009 korralduse nr 13-11/13445 ja intressinõude nr 13-3/6934

tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluste haldusaktidega kohustatakse teda tasuma

makse, mis on juba tasutud või mille tuvastamisel on oluliselt rikutud haldus menetluse

põhimõtteid.

4. Maamaksu osas selgitab kaebuse esitaja, et teostas 17. aprillil 2009 makse summas 469 krooni

ning 22. mail 2009 summas 937 krooni, mis tähendab, et kolmepäevane viivitus tekkis üksnes 469

krooni suuruse maksusumma tasumisel ajavahemikus 15.-17. aprillini 2009, samas kui nimetatud

tähtajaks tasumisele kuulunud maksusumma eest on vastustaja aga intresside tabeli kohaselt

arvutanud intressi 154 päeva eest.

5. Raskeveokimaksu kohta selgitab kaebuse esitaja, et raskeveok registreerimisnumbriga XXX

XXX on registrist kustutatud juba 21. märtsil 2007. Kaebuse esitaja leiab, et kuna

autoregistrikeskus on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile iga maksustamisperioodi esimese

kuu 10. kuupäevaks andmed eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud või

sellest kustutatud raskeveokite kohta, jääb arusaamatuks, kuidas teavitati kaebajat temal 2006-

2007. aastal tekkinud võlgnevusest alles 2008. aastal. Kaebuse esitaja leiab, et raskeveokimaks jäi

seega

tasumata

teadmatusest

maksukohustuse

olemasolu

kohta,

kuna

raskeveoki

registreerimisel informeeriti teda, et maksukohustus tekib lähtuvalt kandevõimest alates 7500 kg,

samas kui kaebuse esitaja kalluri kandevõime oli 7000 kg. Asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole

maksu tasumisest pahatahtlikult kõrvale hoidnud, viitab ka tõsiasi, et vastava teate saamisel täitis ta

koheselt oma kohustused ning intresse arvestamist peab kaebuse esitaja eeltoodust tulenevalt

põhjendamatuks.

6. Füüsilise isiku tulumaksu osas märgib kaebuse esitaja, et ei ole tegelikult Lükka kinnistu

müügist tulu saanud. Kaebuse esitaja selgitab, et kinnistu ostja OÜ Toompuu esindaja viis ta

tehingu tegemisel eksimusse ning võttis allkirju erinevatele dokumentidele, sh kassa orderitele

enne notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist autos, ent tegelikult kaebuse esitaja raha ei saanud.

Kaebuse esitaja märgib, et selgitas raha mittesaamist ka maksuhaldurile, samas selgitades, et tal on

raha mittesaamist kui negatiivset asjaolu raske tõendada, ent maksuhaldur pidanuks

uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama, kas kaebaja vastuväidetel on alust või mitte.

Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et tema varasem maksetäitumine ei ole andnud alust arvata, et ta

on valelik ja pahatahtlik riiklikest kohustustest kõrvalehoiduja. Kaebuse esitaja leiab, et

maksuhaldur oleks pidanud antud juhul lähemalt uurima OÜ Toompuu tegevust, mis oleks

võimaldanud tuvastada, et tegelikult kaebuse esitaja müügitehingust mingit kasu saanud ei ole.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et arvestades juhtumi kriitilisust potentsiaalse maksukohustus lase

suhtes ja tema piiratud võimalusi oma väidete tõendamiseks, saanuks ja pidanuks vastustaja

kontrollima tehingu võimalikku rahatust, näiteks nõuda OÜlt Toompuu lisaks orderitele välja ka

muud raamatupidamise algandmed, kontrollida, kas sellises ulatuses sularaha on üldse OÜ

Toompuu kassasse makstud ning kui usaldusväärsed on need andmed, lähtudes OÜ Toompuu

vastava majandusaasta aruandest, samuti tulnuks kaebuse esitaja hinnangul välja selgitada,

missugused olid müügitehingu ajal OÜ Toompuu arvelduskontol olevad rahalised vahendid,

hindamaks vajadust teha selliseid suuremahulisi tehinguid sularahaga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaba ei pea J. E. kaebust põhjendatuks ning palub see rahuldamata jätta Esmalt selgitab

vastustaja, et kaebuse esitaja esitas 28. aprillil 2006 a tuludeklaratsiooni, mille tulemusena ei olnud

tal 2005. aasta eest kohustust tasuda ei tulu- ega sotsiaalmaksu. Lääne maksu- ja tollikeskuse

poolt alustatud üksikjuhtumi kontrolli käigus tehti kindlaks, et kaebuse esitaja on 2006. aastal

võõrandanud kinnisvara ja saanud sellest kasu 402 500 krooni, kontrolli tulemusele kaebuse

esitaja vastuväiteid ei esitanud, vaid esitas 11. veebruaril 2009 parandus deklaratsiooni, milles

deklareeris kasu vara võõrandamisest 402 500 krooni. Veel selgitab vastustaja, et

tulumaksuseaduse § 46 lg 4 alusel luges maksuhaldur kaebuse esitaja 91 704 krooni suuruse

tulumaksukohustuse tekkinuks 01. oktoobril 2006 ning kuna alates 01. jaanuarist 2009 hallatakse

kõiki maksukohustuslaste rahalisi toiminguid ettemaksukontol ning arvestusse kantud kohustused

täidetakse ettemaksukontolt kohustuse täitmise tähtpäeva lõpu seisuga, arvestades MKS § 105 lg

6 toodud järjekorda.

8. Esmalt selgitab vastustaja, et MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse maksukohustuslase rahalised

kohustused nende tekkimise järjekorras ning kuna kaebuse esitajal tekkis tulumaksukohustus

01. oktoobril 2006 , siis kõik tema poolt hilisemalt ettemaksukontole tehtud ülekanded (s.h.

osundatud maamaksusummad) arvestati tulumaksunõudega, misläbi vähenes tulumaksunõue 1

973 krooni ja 25 sendi võrra. Vastustaja selgitab samuti, et kuna maamaksukohustus tekkis

tunduvalt hilisemal perioodil, siis arvestati tasutud maamaksusummad tulumaksukohustuse

katteks ja maamaksukohustus on senini täitmata.

9. Raskeveokimaksu kohta selgitab vastustaja, et raskeveokimaksu seaduse § 5 lg 2 kohaselt on

maksumaksja kohustatud ise arvutama ja tasuma raskeveokimaksu hiljemalt maksustamisperioodi

(kvartal) esimese kuu 15 kuupäevaks. Vastustaja väitel on kaebuse esitaja tasunud

raskeveokimaksu 340 krooni 17. aprillil 2006, kuid jätnud järgnevate kvartalite eest

raskeveokimaksu tasumata, tasudes ülejäänud osa alles 10. oktoobril2008, seega viivitusega.

10. Tulumaksu osas selgitab vastustaja, et vastav kaebuse esitaja esitas 11. veebruaril 2009 2005.

aasta tulude kohta deklaratsiooni paranduse ning seetõttu kanti kaebuse esitaja maksuarvestusse

tulumaks 91 704 krooni. Vastustaja hinnangul on asjakohatud kaebuse esitaja väited

maksumenetluse läbiviimisest MKS § 11 eiramisega, kuna kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud

ühtegi maksumenetluse toimingut ega ka kontrolli lõpetamise teadet. Vastustaja märgib samuti, et

täiendava tulu saamine on tõendatud OÜ Toompuu 27. oktoobri 2005 kassa väljamineku

orderitega ja õiendiga võlgnevuste tasaarvelduste kohta, mille alusel on kaebuse esitaja saanud

sularahas 381 500 krooni ning 21000 krooni võla tasaarvelduse tulemusena - kokku 402 500

krooni.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab kohus, et J. E. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kaebuse

esitaja maksu- ja intressivõla suurus on vaidlustatud korralduses ning intressinõudes arvutatud

õigesti ning kaebuse esitaja väited, et tal neis aktides näidatud suuruses maksuvõlga ei ole, ei ole

tõendamist leidnud.

12. Maamaksu osas ei ole poolte vahel iseenesest vaidlust selles, et 2009. aastal on kaebuse

esitajale esitatud 2 maamaksuteadet: 06. märtsi 2009 maksuteate nr 450985 kohaselt kuulus kokku

tasumisele 1406 krooni, sellest 15. aprillil 496 kroom, 15. juulil 469 krooni ja 15. oktoobril 468

krooni. 09. juuni 2009 maksuteate nr 569752 kohaselt kuulus tasumisele kokku 206 krooni

suurune maamaks, sellest 15. juulil 69 krooni, 15. oktoobril 69 krooni ja 16. novembril 68 krooni.

Vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja on 2009. aasta jooksul teinud Maksu- ja Tolliametile

kolm ülekannet selgitusega „maamaks" - 17. aprillil 2009 tasus ta 496 krooni, 22. mail 2009 tasus

ta 937 krooni ning 25. mail 2009 tasus ta 206 krooni Seega lõppkokkuvõttes ei ole vaidlust selles,

et J. E. on 2009. aasta jooksul tasunud talle esitatud maksuteadetel näidatud

maamaksusummadele vastavad summad. Juhul kui maksukohustuslasel on aga varem täitamata

maksukohustusi, ei võimalda seadus tal valida, millist maksu ta tasuda soovib. Maksukorralduse

seaduse (MKS) § 105 lg 6 kohaselt tasutakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste

telkimise järjekorras. See tähendab seda, et kui maksukohustuslasel on maksuhalduri

pangakontole mingisuguse summa ülekandmise ajal erinevaid täitmata maksukohustusi, mis on

tekkinud erinevatel aegadel, siis arvestab maksuhaldur need summad esmalt varem tekkinud

kohustuste katteks. Käesoleval juhul oli J. E.l eelviidatud ülekannete tegemise ajal lisaks

maamaksukohustusele ka tasumata füüsilise isiku tulumaks 2005. aastal saadud kasult vara

võõrandamisest. Tulumaksuseaduse § 46 lg 4 kohaselt tuleb vastavad tulumaksusummad tasuda

maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.

Seega tulnuks kaebuse esitajal 2005. aastal vara võõrandamisest saadud kasult arvestatud tulumaks

tasuda 1. oktoobril 2006. Kuivõrd tulumaksukohustus oli tekkinud varem, kandiski maksuhaldur

17. aprillil, 22. mail ja 26. mail 2009 laekunud summad varasema tulumaksuvõla katteks. Seetõttu

on ka 16. oktoobri 2009 korralduses nr 13-11/13445 kajastatud 1007 krooni suurune

maamaksuvõlg. Siinkohal tuleb tähele panna, et eelnimetatud korralduse andmise ajal ei olnud

veel saabunud 06. märtsi 2009 maamaksuteate kohase viimase osamakse ning 09. juuni 2009

maamaksuteate kahe viimase osamakse tasumise tähtpäev, mistõttu neid maksusummasid ei ole

ka korralduses maksuvõlana kajastatud. Kohus selgitab siinkohal, et see, et maksuhaldur arvestab

laekunud summad mõne varasema maksukohustuse katteks, iseenesest kaebuse esitaja Õigusi

kuidagi ei riku ega suurenda ka intressikohustust, vaid vastupidi, lõppkokkuvõttes on selline

arvestuse pidamine kaebuse esitaja jaoks isegi soodsam. Nimelt on tähtajaks tasumata

maksusummadelt tasumisele kuuluva intressi määr kõigi maksuliikide puhul ühesugune - 0,06%

päevas. Olukorras, kus maksuhaldur arvestab maksukohustuslaselt laekunud summad varasema

täitmata kohustuse katteks, väheneb varasema (ja pikemalt viivituses oleva) täitmata kohustuse

maht ning seeläbi ka lõppkokkuvõttes ka tekkiva intressikohustuse maht. Samuti leiab kohus, et

maksuhaldurile ei saa panna kohustust omal algatusel maksukohustuslasi maksukorralduse

seaduse ja maksuseaduste sisust teavitada, samas kui maksukohustuslasel on alati võimalik endal

maksuhalduri poole pöörduda ja vastavat selgitust nõuda. Ka kaebuse esitajale saadetud

maamaksuteadetel on ära märgitud Maksu- ja Tolliameti kontaktandmed maksu tasumise kohta

info saamiseks. Seetõttu ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei teavitanud kaebuse esitajat sellest,

et viimase poolt maamaksuna tasutud summad arvestatakse hoopis varasema tulumaksuvõla

katteks. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusaluses maamaksuvõlg kajastatud õigesti.

13. Raskeveokimaksu osas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebuse esitaja omandis olnud

raskeveok Sisu, mis kandis registreerimisnumbrit 526RAG ning oli raskeveokimaksuseaduse

kohaselt raskeveokimaksu objektiks, on liiklusregistrist kustutatud 21. märtsil 2007. Kaebuse

esitaja ei ole vastu vaielnud ka vastustaja seletusele, et kaebuse esitaja tasus raskeveokimaksu 17.

aprillil 2006, ent järgnevate perioodide (kvartalite) eest ta raskeveokimaksu ei tasunud kuni

maksuhaldur esitas 10. oktoobril 2008 võlateate, mispeale kaebuse esitaja 1365 krooni suuruse

raskeveokimaksu võla tasus. Raskeveokimaksu seaduse § 5 lg 2 kohaselt on raskeveokimaksu

arvutamise kohustus maksumaksjal. Raskeveokimaksu tasumise kohustuse kohta ei esita

maksuhaldur maksuteadet, nagu see on näiteks maamaksu puhul, vaid maksumaksja peab ise

tasumisele kuuluva maksusumma välja arvutama ja maksusumma Õigeaegselt tasuma. Käesoleval

juhul ei ole usutav, et kaebuse esitaja ei olnud raskeveokimaksu tasumise kohustusest teadlik,

kuna vastustaja seletuse kohaselt on ta varem korralikult raskeveokimaksu tasunud. Liiatigi ei saa

seadusest tuleneva maksukohustuse mitteteadmine õigustada maksu tasumata tähtaegset tasumata

jätmist. Kohtu hinnangul ei saa maksuhaldurile ette heita seda, et ta ei teavitanud kaebuse esitajat

raskeveokimaksu võlast varem. Kuigi maksuhaldur sai ilmselt juba 2007. aasta aprillikuu alguses

Maanteeametilt teate kaebuse esitajale kuulunud raskeveoki registrist kustutamise kohta, ei tulene

ei maksukorralduse seadusest ega raskeveokimaksu seadusest, et ta oleks pidanud seepeale

viivitamata kontrollima, kas registrist kustutatud sõidukiga seotud maksukohustused on

korrektselt täidetud ning täitmata kohustuste korral maksumaksjat neist kohe teavitama.

Eeltoodud põhjustel on vaidlusaluses intressinõudes esitatud intresside arvestus õige.

14. Põhjendatuks ja tõendatuks ei saa pidada kaebuse esitaja väidet, et vaidlusaluses maksuhalduri

korralduses kajastatud tulumaksukohustust ei ole tekkinud. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse

esitaja suhtes viidi 2009. aasta alguses läbi üksikjuhtumi kontroll, mille tulemused vormistati 27.

jaanuari 2009 kontrollaktis nr 12.2-3/435-3 (tl. 73), kus maksuhaldur asus seisukohale, et kaebuse

esitaja on 2005. aastal saanud 402500 krooni suuruse kasu vara müügist ning kõnealune kasu

kuulub tulumaksuga maksustamisele. Kontrollakti lõpus on sõnaselgelt antud kaebuse esitajale

võimalus esitada kontrollakti kohta oma arvamus ja vastuväited 10. veebruariks 2009. teadaolevalt

kaebuse esitaja kontrollaktile vastuväiteid ei esitanud, küll aga esitas 11. veebruaril 2009, seega

pärast kontrollakti koostamist, residendist füüsilise isiku 2005. aasta tuludeklaratsiooni paranduse,

milles deklareeris kasu vara võõrandamisest summas 402 500 krooni. Kohtuistungil nõustus

kaebuse esitaja, et deklaratsioonil on tema allkiri, ent ei suutnud meenutada selle

parandus deklaratsiooni esitamise asjaolusid Kohtule pole siiski teada asjaolusid, mis annaksid

alust arvata, et J. E. ei ole deklaratsiooni esitanud vabatahtlikult, samuti pole teada

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et deklaratsiooni allkirjastades ja esitades ei saanud ta aru

oma tegevuse tähendusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur mitte määranud tasumisele

kuuluvat tulumaksu kontrollimenetluse tulemusena, vaid tasumisele kuuluva tulumaksu (ja seega

tulumaksuvõla) suurus on arvutatud lähtudes maksumaksja enda poolt esitatud deklaratsioonist.

Seetõttu ei saa maksuhaldurile ette heita uurimispõhimõtte rikkumist. Lisaks eeltoodule on

vastustaja käesolevas asjas esitanud kohtule toendid selle kohta, et kaebuse esitaja on OÜ

Toompuu käest saanud 300 500+81000 = 381500 krooni sularaha ning et 21000 krooni

ulatuses on OÜ Toompuu kustutanud J. E. võlga. Kaebuse esitaja väited, et ta tegelikult

OÜlt Toompuu raha saanud ei ole, on kahjuks jäänud paljasõnalisteks ning üksnes selliste

väidete põhjal maksukohustuse kindlaksmääramine ei ole võimalik Seejuures on kaebuse esitaja

kinnitanud, et OÜ Toompuu poolt maksuhaldurile esitatud kassa väljamineku orderitel on

kaebuse esitaja allkirjad raha saamise kohta. Seda, et kaebuse esitaja tegelikult raha saanud ei ole

ning et ta on raha saamist kinnitavad dokumendid allkirjastanud eksimuse või sunni ajel, on

põhimõtteliselt võimalik, ent sel juhul tuleks kaebuse esitajal oma õiguste kaitseks pöörduda

võlanõudega OÜ Toompuu tsiviilkohtumenetluses. Maksuhaldur ega halduskohus ei saa sisuliselt

hakata lahendama kaebuse esitaja ja OÜ Toompuu vahlist võlavaidlust. Eeltoodud põhjustel

tuleb J. E. kaebus rahuldamata jätta.

15. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsust tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse

esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole menetluskulud poole

enda kanda.

Kristjan Siigur

Kohtunik