2-09-30277/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-30277 Tsiviilasi AS M hagi SIA VGja AOvastu võla nõudes Hagi hind

891 313,89 krooni (56 965,34 eurot) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS M (registrikood XXX, aadress XXX); Kostja I: SIA VG(registrikood XXX, aadress XXXi); Kostja II: AO(isikukood XXX, aadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista solidaarselt SIA-lt VG ja AO’elt võlgnevus 1 265 887,23 Eesti krooni (80 904,94 eurot) AS-i M kasuks.

3. Välja mõista solidaarselt SIA-lt VG ja AO’elt AS-i M kasuks viivis 0,15% päevas põhinõudest 891 313,89 Eesti kroonilt (56 965,34 eurolt) alates 09.06.2009.a kuni põhinõude täitmiseni summas kuni 374 573,35 Eesti krooni (23 939,60 eurot).

4. Välja mõista solidaarselt SIA-lt VG ja AO’elt menetluskulu summas 70 000 Eesti krooni (4 473,82 eurot) AS-i M kasuks.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kostja SIA VG ja hageja vahel sõlmitud ostu-müügilepingust (käendaja kostja AO) tuleneva võla summas 56 965,34 eurot ja viivise summas 23 939,60 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised 0,15% tähtaegselt tagastamata põhivõlalt päevas alates 09.06.2009.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni summas kuni 23 939,60 eurot ning menetluskulud.

Menetluse käik Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteadetega. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostjad hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulu summas 85 000 krooni riigilõivu tasumisel. Riigilõivuseaduse kohaselt kuulub tsiviilasjalt hagihinnaga kuni 900 000 krooni tasumisele

70 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks 891 313,89 krooni (56 965,34 eurot). Seega kuulub kostjatelt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 70 000 krooni (4 473,82 eurot). Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 4).

Koidula Laurisaar kohtunik