2-10-13231/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-13231

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-10-13231

Määruse kuupäev

Jõhvi, 21. juuni 2010.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi Kohtla-Järve Linna avaldus alaealisele lapsele eestkoste määramiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

08. juuni 2010.a.

Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Maarika Tarum

Puudutatud isik I.Ś.

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Seada E.S.`a (isikukood xxx) üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks I.Ś. (isikukood xxx, elukoht xxx).

3. Kohustada I.Ś.`t täielikult hoolitsema E.S.`a kasvatamise, ülalpidamise ja tema õiguste täiel määral kaitsmise eest.

4. Võimaldada E.S.`al tulevikus teha iseseisvalt tehinguid vaid talle antavate taskurahade või tema enda poolt tulevikus teenida võivate töötasude ulatuses, ülejäänud tehinguid aga eestkostja nõusolekul.

5. Saata kohtumääruse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. 19. märtsil 2010.a esitatud avalduse kohaselt on E.S. sündinud vallaslapsena. Notarile 18.02.2009.a esitatud avalduses alaealise lapse ema V.S. loobus oma lapsest ja andis nõusoleku lapse edaspidiseks lapsendamiseks. Alates 11.12.2009.a elab alaealine laps puudutatud isiku

2-10-13231

2 (3) I.Ś. hooldusperes perekonnas hooldamise lepingu alusel. Puudutatud isik on läbinud kasuja hooldusperede koolituse, PRIDE metoodika alusel.

2. Avaldaja palus PKS § 92 lg 1, 3, § 97 alusel määrata I.Ś. alaealise lapse E.S.`a eestkostjaks.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

3. 31. märtsil 2010.a esitatud vastuses puudutatud isiklapse ema V.S. teatas kohtule, et ta ei soovi kasvatada alaealist last E.S.`a ja loobub vanemlikest õigustest lapse suhtes. Ta on nõus lapsele eestkostja määramisega, samuti lapse lapsendamisega. Puudutatud isik palus arutada tsiviilasja ilma tema osavõtuta.

4. 01. aprillil 2010.a esitatud vastuses puudutatud isik I.Ś. palus määrata teda lapse eestkostjaks.

KOHTUISTUNG

5. 08. juuni 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja esindaja jäi avalduse juurde. Esindaja seletuste kohaselt alates 11.12.2009.a asub laps puudutatud isiku I.Ś. peres Hooldusvanemad suhtuvad lapse kasvatamisse väga kohusetundlikult. I.Ś. on sobiv isik, et olla lapse eestkostjaks. Lapse ema ei ole avaldajaga ühendust võtnud, kuid on kirjutanud avalduse lapsest loobumiseks.

6. Puudutatud isik I.Ś. teatas, et on nõus olema lapse eestkostjaks, ta soovib anda lapsele perekonna. Suhted lapsega on väga head. Puudutatud isik soovib lapse tulevikus lapsendada.

7. Lapse ema V.S. kohtuistungile ei ilmunud. 31. märtsil 2010.a esitatud avalduses palus puudutatud isik arutada tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute seiskohtadega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9. Ajast puudutatud isik V.S. ei soovinud kohtuistungile ilmuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 411 alusel kui kohtukutse kättetoimetamisest hoolimata ei ilmu kohtusse muu menetlusosaline kui pool, vaadatakse asi läbi temata. Sellepärast lahendab kohus tsiviilasja ilma lapse isa osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

10. Sünnitunnistuste järgi lapse E.S.`a emaks on asjast puudutatud isik V.S.. Kannet isa koha ei ole, laps on sündinud vallaslapsena (t. lk. 6). 18.11.2009.a, s.o pärast lapse sündimist kahe päeva möödumist, avaldas lapse ema Jõhvi notar O.B.’i juures, et ta loobub oma vastsündinud lapsest E. S.’ast ja annab nõusoleku lapse lapsendamiseks (t. lk. 9). Avalduse esitamine ei mõjutanud puudutatud isikut, 31.03.2010.a esitatud vastuses puudutatud isik oli endisel nõus lapsele eestkostja määramisega ja lapse lapsendamisega (t. lk. 23).

11. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 8. Vastavalt PKS § 50 lg 1, vanemal on õigus ja kohustus

2-10-13231

3 (3) last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Eeltooduga on tuvastatud, et laps on sünnist saadik jäänud vanemlikust hoolitsusest ilma.

12. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 63 lg 2 alusel lapse eestkoste ja hoolduse korraldamise õiguslikuks aluseks on perekonnaseadus PKS § 92 lg 2 alusel eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PKS § 92 lg 3 aluse eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 1 eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.

13. Vastavalt PKS § 97 lg 1 ja lg 2 eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Sama seaduse § 95 lg 3 alusel eeskostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkostja seatakse. Kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramiseks on andnud eestkosteasutusele asjast puudutatud isik I.Ś. (t. lk. 4), kes kohtuistungil on kinnitanud, et on endiselt nõus eeskostjaks määramisega. Eestkostjaks määratava isiku abikaasa on nõustunud eestkostjaks määramisega (t. lk. 4).

14. . AS-i Medicum Perearstidekeskus 12.02.2010.a tõendi kohaselt I.Ś. tervislik seisund võimaldab olla eestkostja. PKS § 96 loetletud asjaolusid, mille kohaselt ta ei või olla eestkostja, kohus ei tuvastanud. Teist isikut, keda saaks alternatiivselt eeskostjaks määrata, ei ole avaldaja esitanud

15. Eestkostjaks määratav isik tegelikult alates märtsist 11.12.2009.a tegeleb eestkostetava kasvatamise ja ülalpidamisega, kuid siiamaani ei olnud eestkostjaks määrataval isikul võimalik täiel määral kaitsta lapse õigusi ja teostada lapse nimel tehinguid. Eestkostjaks määratav isik on võimeline ka edaspidi lapse eest hoolitsema, mistõttu kohus rahuldab avalduse. Sellises olukorras eestkostja määramine on lapse huvides, sest sellega tagatakse lapse õiguste kaitsmine eestkostja poolt. Eestkostjaks määratavale isikule on selgitatud, et vastavalt PKS § 97 ja TsMS § 557 lg 2 p 3 eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kes peab täielikult hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Avaldaja on kohustatud vastavalt LaKS § 63 lg 5 teostama järelevalvet määratud eestkoste üle.

16. Kuna eestkostet seatakse kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis vastavalt TsMS § 557 lg 2 p

4 kohus võimaldab lapsel teha iseseisvalt tehinguid vaid talle antavate taskurahade või tema poolt tulevikus teenida võivate töötasude ulatuses.

17. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 554, § 557, §

661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik