3-10-940/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-940 Otsuse kuupäev 22.juuni 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Raimo Koore (Koor) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri vastu mittevaralise kahju nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon 1. Jätta Raimo Koore kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 22.juunist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 22.juulil 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebuse kohaselt viibis Raimo Koor Lõuna Politseiprefektuuri Valga arestimajas vahistatuna perioodil 28.04.2009 kuni 12.05.2009, seega kokku 14 ööpäeva inimväärikust alandavates ning tervist kahjustavates tingimustes, millega tekitati talle kannatusi.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

R.Koor esitas kohtule 14.04.2010 kaebuse Lõuna Prefektuuri tekitatud 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja väidab, et kamber, kus tema viibis ei vastanud eluruumidele kehtestatud elatustehnilistele, tervisekaitse ja hügieeninõuetele. Ka ei võimaldatud tal viibida igapäev üks tund värskes õhus. Kambris oli valgus niivõrd nõrk, et ei saanud lugeda ega kirjutada. Samuti puudusid kambris öökapp, laud, taburetid ja nagi, mistõttu pidi isiklikke asju hoidma põrandal. Kambris asuv WC oli lahtine ja puudus eraldatus kambrist, mistõttu WC kasutamine kambrikaaslaste juuresolekul alandas kaebaja inimväärikust.

2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Lõuna Prefektuuri esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebuse esitaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu.

Vastustaja vastuväidete kohaselt kuigi Valga arestimaja kambris, kus kaebaja viibis, puudus aken, saab elutegevuseks vajalik valguse hulk ruumis olla tagatud ka üksnes kunstliku valgusallika abil. Vastustaja väidab, et kui kaebaja oleks arstimajas viibides laua ja riidenagi puudumisele ja sellest tingitud ebamugavusele tähelepanu juhtinud, oleks nende või samaväärset funktsiooni täitvate esemete paigaldamine kambrisse olnud võimalik, kuid kaebaja juhib kõnealustele puudustele tähelepanu esmakordselt alles 28.02.1010 esitatud taotluses ja käesoleva kohtumenetluse käigus. Vastustaja väidab, et julgeoleku kaalutlustest lähtudes ei ole võimalik korraldada kinnipeetute loomulike vajaduste rahuldamist täielikus privaatsuses, kuna VangS § 90 lg 4 ja § 156 lg 2 kohaselt peab olema tagatud vahistatu pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vastustaja väidab, et ASkE § 10 lg 1 p 6 kohaselt peab kambri sisustusse võimaluse korral kuuluma pesemiskoht, kuid see ei ole kambri absoluutselt kohustuslik sisustuselement. Vastustaja väidab, et kaebuse esitaja ei ole ei suuliselt ega kirjalikult avaldanud soovi vabas õhus viibimiseks, seetõttu on kaebuse esitaja väide põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlust ei ole selles, et Raimo Koor viibis vahistatuna Valga arestimajas ajavahemikul 28.04.2009 kuni 12.05.2009, seega kokku 14 päeva.

Euroopa Inimõiguste kohtu praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.

Vangistusseaduse (VangS) § 156 lõikest 3 tulenevalt kohaldatakse isiku kinnipidamisele arestimajas eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta käivaid sätteid. VangS § 90 lg 4 kohaselt peab vahistatu kamber vastama VangS § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas.

Vastustaja nõustub kaebaja väitega, et Valga arestimaja kambris, kus kaebaja viibis ajavahemikul 28.04.2009 – 12.05.2009, puudus aken. Kuid akende puudumisest tingitud loomuliku valguse puudujääki kompenseeriti Valga arestimaja kambrites kunstliku valgusega.

Vastustaja ei vaidle vastu ka kaebaja väitele, et kõnealusel perioodil puudusid Valga arstimaja kambrites laud ja riidenagi. Vastavalt siseministri 08.01.2008 määruse nr 10 „Arestimaja

3 sisekorraeeskiri“ (ASkE) § 10 lg 1 punktise 2 ja 5 kohaselt peab kambri sisustusse muuhulgas kuuluma ka laud ja riidenagi. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohtu halduskolleegiumi senise praktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (17.06.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-02, p 25). Halduskolleegium on seisukohal, et arestimajas viibiv isik peab võimaluse korral püüdma mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada. Kohus leiab, et antud juhul oli R.Koorel võimalus oma õigusi kaitsta, sest puuduvatele lauale ja riidenagile tähelepanu juhtimise korral oleks nende kambrisse paigaldamine olnud võimalik. Samuti ei ole R.Koor kaebuses väitnud, et õiguskaitsevahendite kasutamise vajadus ei olnud tema jaoks arusaadav või tal oli arestimajale nõude esitamata jätmiseks muu mõjuv põhjus. Kaebaja juhib kõnealustele puudustele tähelepanu esmakordselt alles 28.02.2010 Lõuna Prefektuurile esitatud taotluses ja käesoleva kohtumenetluse käigus.

Kohus on seisukohal, et laua ja riidenagi puudumisega kaasnev võimalik ebamugavus eraldivõetuna ei ole niisuguse raskusega õigusterikkumine, mille eest oleks vajalik rahalise hüvitise väljamõistmine.

Kaebaja väited, et WC oli kambris küll ümbritsetud betoonist seinaga, kuid WC avatud külje eest puudus riie, mistõttu tuli WC-d kasutada kambrikaaslaste juuresolekul, on usutavad, kuid selline ebamugavus on arestimajas kinnipidamisega paratamatult kaasnev. ASkE § 10 lõike 1 punktist 7 tulenevalt kuulub kambri sisustusse võimaluse korral WC Millistele nõuetele WC vastama peab, seda VangS ega ASkE ei sätesta, kuid VangS § 90 lg 4 ja § 156 lg 2 kohaselt peab olema tagatud vahistatu pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna selline jälgimise nõue on sätestatud eelkõige vahistatu enda julgeoleku tagamiseks ja on eesmärgiga proportsionaalne, siis ei ole julgeoleku kaalutlustest lähtudes võimalik korraldada kinnipeetute loomulike vajaduste rahuldamist täielikus privaatsuses, järelikult ei rikutud kaebaja privaatsust rohkem kui seda oli vajalik ja mõistlik tulenevalt VangS § 90 lõikest 4 ja § 156 lõikest 2.

Vaidlust ei ole selles, et kambris asuv veekraan asus tualeti kohal.

ASkE § 10 lg 1 p 6 sätestab, et kambri sisustusse kuulub võimaluse korral pesemiskoht.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuna pesemiskoht ei ole kambri absoluutselt kohustuslik element, samuti ei sätesta ASkE ega VangS, missugustele tingimustele peab pesemiskoht vastama, siis ei saa kirjeldatud Valga arestimaja kambris asuvat pesemisvõi veevõtukohta pidada nõuetele mittevastavaks ja kohtu hinnangul ei kujuta veekraani asukoht tualeti kohal endast inimväärikuse alandamist.

Kaebaja väide, et tal ei võimaldatud Valga arestimajas viibimise kestel viibida vähemalt üks tund päevas värskes õhus, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtus tõendamist.

ASkE § 31 p 4 kohaselt on kinnipeetul õigus viibida soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus.

4 Seega kohtu arvates ei tule vabas õhus viibimist tagada kinnipeetule sunniviisiliselt, vaid selle õiguse realiseerimise eelduseks on ikkagi vastava soovi olemasolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid, et kinnipeetu oleks avaldanud soovi viibida vabas õhus.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikust alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega ei ole mittevaralise kahju tekitamise tuvastamise korral selle rahas hüvitamise nõude rahuldamine alati vältimatu. R.Koore arvates alandasid eelnimetatud kinnipidamistingimused tema väärikust ning ta taotleb Lõuna Prefektuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kohtu arvates pole Valga arestimaja kambri nõuetele vastavuse osas muid etteheiteid kui see, et kambris, kus kaebaja viibis, puudus aken. Kohus leiab, et kaebaja väited nõrgast valgusest tingitud silmade valutamise ja kipitamise kohta ei ole tõendatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjust järelduseks, et kinnipeetava viibimine 14 päeva jooksul kunstliku valgustusega ruumis tõi kaasa väärikuse alandamisena käsitatavaid kannatusi.

Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud ka teised väited ei anna alust järeldusteks, et käesoleval juhul oli tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Lõuna Prefektuur ei ole põhjustanud kaebajale väärikuse alandamise läbi mittevaralist kahju ning seetõttu jätab kohus Raimo Koore kaebuse rahuldamata.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda.

Maare Aloe kohtunik