2-09-63485/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-63485 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuistungi toimumise aeg Hagi hind 14.juuni 2010. a

19 575,00 Kohtuasi A.P. hagi V.P.i vastu elatise nõudes lapsele V.P.i vastuhagi A.P. vastu vanema kande vaidlustamises lapse sünniaktis Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja: A.P. (IK xxx; elukoht: xxx

xxx

V.P. (IK xxx; elukoht: xxx)

xxx

M. F. ( volikirja alusel)

xxx

RESOLUTSIOON

1. A.P.i hagi rahuldada.

2. Välja mõista V.P.`ilt A.P.i kasuks elatis alaealise lapse E.P.i (sündinud xxx.a) ülalpidamiseks alates 30. novembrist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni

30. novembrini 2026.a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Lõpetada menetlus V.P. vastuhagis A.P. vastu lapse sünniakti vanema kohta tehtud kande tühistamise nõudes, kuna hageja on loobunud vastuhagist ja kohus võtab loobumise vastu.

4. Tagastada V.P.`ile tasutud riigilõivust 5000 kroonist (tasutud 04.02.2010 ja 23.02.2010 E.P.i kontolt nr 221045350633 Swedbank, Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber 2900072136) pool, s.o 2 500 ( kaks tuhat viissada) krooni E.P.i kontole nr 221045350633 Swedbank

5.Riigilõivu tagastamise osas saata kohtumäärus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

I Hageja nõue

1. 30.11.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielus ning kooselust sündis xxx.a poeg E.P., kelle isa on kostja. Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1 aasta enne elatisehagi kohtule esitamist summas 2 175 krooni.

II Kostja vastus

2. Kostja oma 17.12.2009. a kirjalikus vastuses ei tunnista hagi . Kostja on seisukohal, et ta ei ole lapse E.P.i isa, kuna puudub väline sarnasus. Kostja vastuse kohaselt, maksab ta elatist tütre J. P. ülalpidamiseks 800 krooni kuus ja kostja keskmine sissetulek on

5 543 krooni, seega ei ole tal võimalik maksta hageja poolt soovitud suuruses elatist.

III Vastuhagi

3. Kostja esitas 05.02.2010. a vastuhagi, milles vaidlustab isa kande lapse sünniaktis. Vastuhagi kohaselt kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema ja kostja ( põhihagis hageja) vahel olid lähedased suhted. xxx sündis laps E.P., sünniakti koostamisel hageja ( põhihagis kostja) ei teadnud veel, et tema ei ole lapse isa. 2009 juulis teatas kostja ( põhihagis hageja), et hageja ( vastuhagis) ei ole lapse isa. Hagejal on alus arvata, et isa kanne lapse sünniaktis on ebaõige ning Edgar ei põlvne hagejast.

27.04.2010 Viru Maakohtu määrusega määrati molekulaargeneetiline ekspertiis ( DNA analüüside võrdlemise teel). Ekspertiisiakti nr GE- 0499-10/1431 kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel on V.P. E.P.i isa.

VI Kohtuistung

4.V.P. esitas kohtuistungil vastuhagist loobumise avalduse ja palus lõpetada menetlus lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande tühistamise kohta. Hageja palub võtta vastu hagist loobumise avaldus, lõpetada selles osas menetlus ja tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 2500 krooni.

A.P. ei oma vastuväiteid vastuhagist loobumise avaldusele ja on nõus esitatud avaldusega.

Kohus võtab vastuhagist loobumise avalduse vastu.

Kohustistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja palus kostjalt elatist välja mõista miinimumsummas aasta tagasiulatuvalt hagi esitamisest. Kostja jäi oma seisukoha juurde, et tal ei ole võimalust maksta elatist summas 2175 krooni, kuna ta maksab elatist tütre Jana Petrovale 800 krooni kuus ja tema sissetulek kuus on 5 543 krooni. Pealegi on ta maksnud elatist 1200 krooni, mida palub arvestada elatise väljamõistmisel. Hageja ei vaidle vastu, et kostja on 1200 krooni elatist maksnud.

VII Kohtu põhjendused

9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab vastuhagist loobumise avalduse.

10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kostja loobus 14.03.2010 kohtuistungil vastuhagist. A. P. ei esitanud vastuväiteid hagist loobumise avaldusele ja on nõus esitatud avaldusega.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

11. Kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse vastuhagi nõudes kooskõlas TsMS § 429.

12. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle.

Kohus on tuvastanud, et poolte kooselust on 13. novembril 2008 sündinud poeg E.P.. Laps on hageja ülalpidamisel.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Isiku töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära.

Kohus pole tuvastanud, et kostja on töövõimetu, st. et tema võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja on töövõimeline, mistõttu ta on suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata. Kostja esitas kohtule tõendi töötasude kohta perioodil 01.06.2009 kuni 30.11.2009. Tõendi kohaselt moodustas kostja keskmine netotulu 5 543,20 krooni kuus. Kostjalt on Kohtla-Järve Linnakohtu 05.12.2001 otsusega välja mõistetud elatist tütre Jana Petrova ( sünd. 15.06.1995) kasuks 800 krooni kuus. Käesoleva aasta töötasu kohta kostja andmeid ei esitanud. Seega puuduvad kostjal PKS § 61 lg 5 ja lg 6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459)

Lähtuvalt PkS § 70 lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest. Hageja esitas hagi kohtule 30. novembril 2009. a.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 30. novembrist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni. Kuna kostja on sellel perioodil maksnud elatist 1200 krooni, siis nimetatud summaga tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

Riigilõiv

Hageja taotleb vastuhagist loobumise avalduses poole tasutud riigilõivust tagastamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist ning kooskõlas TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti /…/.

Tsiviilasja materjalidest selgub, et hageja ( põhihagis kostja) on 04. veebruaril 2010 tasunud 1000 krooni ja 23 veebruaril 2010 tasunud 4000 krooni Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu vastuhagi esitamiselt A.P. vastu. 14. juunil 2010.a esitatud taotluses palub hageja tagastada riigilõiv.

Seega kuulub hagejale ( vastuhagis) tagastamise riigilõiv summas 2 500 krooni.

Menetluskulud

Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).

Evi Kool Kohtunik