2-10-17758/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A.B. hagi rahuldada.

2. Välja mõista B.B.`ilt A.B. kasuks elatis alates 19. aprillist 2010 kuni viimase õpingute lõpetamiseni Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses igakuise elatusrahana 1500 ( üks tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

Kohtuasja number 2-10-17758 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi A.B. hagi B.B.`i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

14. juuni 2010 Hagihind

19 525 krooni

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A.B. (IK xxx, elukoht; xxx)

B.B. ( IK xxx, elukoht; xxx

1. Viru Maakohtu menetluses on A.B. hagi B.B.i vastu elatise nõudes. Hageja jätkab õpinguid Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses kolmandal kursusel. Kostja hagejat vabatahtlikult ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2175 krooni kuus. Hageja vähendab kohtuistungil haginõuet, arvestades kostja tervislikku seisundit ja palub välja mõista elatis 1 500 krooni kuus.

Kostja vastus

2.Kostja esitas kohtule vastuse, mille kohaselt ei ole tal võimalik hagejale maksta elatist 2175 krooni kuus, kuna kostja saab invaliidsuspensioni 1205 krooni kuus.

Kohtuistung 14. juuni 2010

3. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kostja helistas ja teatas, et ei ole võimalik kohtuistungil osaleda, kuna puudub Tallinnast Jõhvi sõitmiseks raha. Hageja oli nõus asja arutama ilma kostja osavõtuta. Hageja selgitas kohtule, et ei ole kostjat alates 8 eluaastast näinud. Hageja vähendab haginõuet, ja palub kostjalt elatist välja mõista 1500 krooni kuus. Kostjal on ka hageja ema kasuks väljamõistetud elatise võlg, mille kohta on täitemenetlus ja kostja kohta on ka kriminaalasi algatatud, kuid hageja selle asja lahendit ei tea. Kostja elab Tallinnas, tal on seal ka korter.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja seisukoha, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et hageja jätkab õpinguid Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses kolmandal kursusel. Kooli lõpetamise aeg on 01.03.2011. Kostja materiaalselt hagejat ei toeta.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama (PkS § 60 lg 2).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

PkS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus ning §

61 lg 6 p 3 alusel muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus.

Kohus on tuvastanud, et kostjal on määratud töövõimetus 60% kuni 30.11.2011.a.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459)

Lähtuvalt PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alates 19. aprillist 2010 kuni viimase õpingute lõpetamiseni Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses igakuise elatusrahana 1500 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik