2-09-22912/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. juuni 2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-22912 Tsiviilasi K.K.i hagi T.H.a vastu lapsele elatise nõudes ja T.H.a vastuhagi K.K.i vastu lapse elukoha määramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastuhagis kostja K.K., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxx x-x, xxxxx vald, xxxxxxxxx Kostja/vastuhagis hageja T.H., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxx-xxxxx xx,xxxxx küla, Xxxxx vald,xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg

8. juuni 2010.a RESOLUTSIOON Rahuldada K.K.i hagi ning välja mõista T.H.’alt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 1. maist 2009.a igakuuliselt lapse K.H.’a (sünd. xx xx xxxx.a) ülalpidamiseks K.K.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks elatise võlgnevuse ulatuses summas 8375 (kaheksa tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni.

Jätta rahuldamata T.H.a vastuhagi lapse elukoha määramiseks ning määrata K.H.’a (sünd. xx xx xxxx.a, isikukood xxxxxxxxxxx) elukohaks tema ema K.K.’i (isikukood xxxxxxxxxxxx) igakordne elukoht (käesoleval ajal xxxxxx x-x, xxxxx vald, xxxxxxxxx).

Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilasi nr 2-09-22912

2 (6) Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid

K.K.i hagi

Vastavalt 19.05.2009.a K.K.i esitatud hagiavaldusele (tl 1-2), vastuhagi vastusele (tl 43-46), 07.05.2010.a seisukohale (tl 97) ning kohtuistungil selgitatule sündis hageja ja kostja T.H.a kooselust xx xx xxxx.a tütar K.H. (sünnitunnistus tl 3). Poolte kooselu lõppes xx xx xxxx.a, pärast mida on kostja toetanud lapse ülalpidamist järgnevalt: 1) aprillis 2009.a tasus elatisena 500 krooni, mais 2009.a 1000 krooni ning juulis 2009.a 1500 krooni (konto väljavõte tl 47); 2) tasus lapse lasteaiamakse märtsis 2009.a summas 587 krooni ning aprillis 2009.a summas 518 krooni. Samas on kostja sissetulek (konto väljavõte esitatud kostja poolt, tl 24-29) piisav lapse toetamiseks oluliselt suuremas ulatuses ning tasutud summad on selgelt ebapiisavad. Hagejat aitavad lapse ülalpidamisel sõbrad ja sugulased. Lapse igakuised vajadused on jalatsite ja riiete osas 300 krooni, talveriiete ja –jalatsite osas 1000-2000 krooni, kirjutamis-joonistamistarbed 300 krooni, kommunaalkulud 500-600 krooni (arved tl 98-100, elatakse kolmekesi, siiski on enamiku ajast hageja elukaaslane K.K. lähetuses, mistõttu tuleks eluasemekulud kahega jagada), lisaks ühe vanema kohta kulutused toidule 1000 krooni, hügieenitarvetele 125 krooni, ravimitele-vitamiinidele 200 krooni, elektrile 150 krooni ja mänguasjadele 100 krooni. Lapsele kuluvad lisaks summad lasteaia tasule (tõend Lähte Lasteaiast, arved ja maksekorraldused tl 48-51). Hagi esitamisel oli hageja töötu (tõend tl 4) ja tema ainus sissetulek oli riiklik lastetoetus 300 krooni kuus, menetluse kestel käis ta proovipäevadel OÜ-s xxxxxx (tõend tl 53) ning alates oktoobrist 2009.a on leidnud töö AS-s xxxxx (palgatõend tl 79). Kohtuistungil kinnitas hageja, et tema töötasu on 35 krooni tunni eest ning eelmisel kuul (mais 2010.a) sai ta kätte palgana 4800 krooni. Eelneva põhjal palub hageja mõista kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks välja 2175 krooni alates 1. maist 2009.a ning panna kohtuotsus elatisevõlgnevuse (arvestades tasutud summasid) osas viivitamata täitmisele.

Kostja seisukoht hagi suhtes ja vastuhagi

Sisulisi vastuväiteid hagile lapse vajaduste, hageja varalise seisundi ja kostja rahaliste võimaluste osas kostja T.H. esitanud ei ole. Hagile kirjaliku vastuse asemel on kostja esitanud vastuhagi. Kostja ei eita, et on võimeline last nõutavas (miinimum)määras ülal pidama, pigem on ta seisukohal, et laps peaks kasvama temaga, mistõttu on ta esitanud vastuhagi lapse elukoha määramiseks tema juurde (tl 20-22). Vastuhagi, 04.01.2010.a seisukoha (tl 65), 07.05.2010.a täienduse (tl 101-102) ja kohtuistungil selgitatu kohaselt pidi kostja 2009.a kevadel pöörduma lastekaitse ametniku poole, sest hageja ei olnud tihti kodus ning laps oli kas kostjaga või viis hageja lapse oma ema juurde. Kokkuleppele jõudmine lapse kasvatamise osas oli takistatud ja tegelikult on kogu menetluse ajal kostja saanud lapsega suhelda vaid paaril korral. 29.04.2009.a kirjutas K. K. Xxxxx valla sotsiaalosakonnale avalduse (tl 13), et ta loobub oma lapse K.H.a kasvatamise õigusest kuniks leiab töö ja elukoha ning selleks normaalsed tingimused. Kohtuistungil kinnitas kostja, et avaldus jäi esialgu tema kätte garantiiks, et lapsega midagi ei juhtu ja lapse ema hoolitseb lapse eest, Xxxxx vallale tutvustas avaldust kostja ise. Menetluse käigus on hageja küll leidnud töö, kuid elab elukaaslase K.K. korteris ning ei ole sugugi selge, kui kaua selline olukord kesta saab. Poolte lahku kolides elas hageja xxxxxx sõbranna juures. Juhuks kui hageja läheb mingil põhjusel K. K.-ga tülli, ei ole elukohta ei hagejal ega poolte ühisel lapsel. Hageja tarvitab kostja väitel tihti alkohoolseid jooke ega ole joobes adekvaatne, mis mõjub lapsele halvasti. Samas oli ja

Tsiviilasi nr 2-09-22912

3 (6) on siiani lapsel isaga hea emotsionaalne side, isa kasvatas last igapäevaselt ning isa juures elades oleks lapsel olemas kõik tingimused eakohaseks arenemiseks – oma maja (kus lapsel on oma tuba) suure hooviga ja kindel töökoht (kinnistusraamatu väljavõte tl 15, väljavõte sõiduki tehnilisest passist tl 23, konto väljavõte tl 24-29, tööleping tl 30-32). T. H. on seisukohal, et tema suudab tagada lapsele kasvamiseks paremad tingimused kui lapse ema ning et asjas tuleb lähtuda lapse huvidest (laps on ise veel väike tema enda arvamuse teadasaamiseks). Menetluse kestel oli laps detsembris 2009.a ühe päeva isaga kuna ema tõi lapse seetõttu, et temal ei olnud aega ega huvi lapsega tegeleda. Järgmise päeva õhtul tuli ema lapsele järgi koos politseiga ning vägivalla kartuses andis kostja lapse hagejale tagasi. Selle juhtumi kohta tegi T. H. ka vastava kaebuse politseile (tl 103-105 avaldus koos vastusega) ja selgitas asjaolusid kohtuistungil.

K. Kapluri seisukohad ja tõendid vastuhagi osas

K. K. elab tema esitatud menetlusdokumentide kohaselt xxxxx vallas elukaaslasele K.K.kuuluvas 45,8m2 suuruses korteris. Tütar on hästi kohanenud uue elukohaga, ta käib xxxxx lasteaias (tl 51), kodu lähedal on mänguväljak. Peres on olemas auto lapse lasteaeda viimiseks/toomiseks ja arsti juures käimiseks, T. H. väited selle kohta, et lapse elus puudub turvalisus ja stabiilsus kindla elukoha puudumise näol, ei ole õiged. K. K. on arusaamatu vastaspoole väide, nagu ta tarbiks tihti alkoholi, hoopis T. H. tarbis alkoholi nende kooselu ajal igal nädalavahetusel.

K. K. väitel tungis TH. temale xx xx xxxx.a nende kodus xxxxx külas Xxxxx vallas kallale, tekitas talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning selle sündmuse põhjal algatati kriminaalmenetlus, mis päädis T. H. suhtes xx xx xxxx.a xxxxx Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx (tl 55-57). Ligemale kuu aega hiljem kohtusid pooled, et rääkida lapsest, kusjuures T. H. pakkus 50 000 krooni lapse temale jätmise eest. Kuigi K. K. ei olnud sellega nõus, eeldab ta, et pakkumist mõtles lapse isa tõsiselt, sest tema pangakontole oli just sel ajal sama summa maa müügist laekunud. Mõni nädal hiljem kohtuti uuesti lapse isa elukohas ja T. H.sundis vägivalla ähvardusel kirjutama lapse ema vastaspoole esitatud avaldust Xxxxx vallale. Samas lubas T. H. seda avaldust mitte käiku lasta. K. K. arvates ei ole selline avaldus kehtiv, sest perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, mis ei sõltu vanema varalisest seisundist.

K. K. nõustub lapse isaga, et käesoleval juhul tuleb lapse elukoha määramise küsimus lahendada lapse huvidest lähtuvalt, kuid see ei tähenda sugugi, et oleks olemas alus lapse elukoha määramiseks isa juurde. T. H. on vägivaldse loomuga ja tema varalist seisundit ei peegelda konto väljavõte adekvaatselt, sest enamik summasid on ta ise oma kontole sularahas sisse maksnud. Täna on lapsel olemas kodu ja kõik muud rahuliku lapsepõlve veetmiseks, samuti ei ole K. K. vastu isa suhtlemisele tütrega kui selles osas graafik kokku leppida. 4.-6. detsembril asetleidnu osas esitas K. K.kohtuistungil oma nägemuse. Laps viidi isa juurde selleks, et nad saaksid omavahel suhelda. Kogu kohtumenetluse käigus ei ole lapse isa tütre vastu ise huvi tundnud, ta ei ole helistanud ega küsinud, kuidas tütrel läheb või ehk oleks tal midagi tarvis (riideid, jalatseid vms).

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2 ja PkS § 59 sätetest nõudis kohus omal algatusel lapse elukoha määramise küsimuses ka vanemate elukohajärgsete eestkosteasutuste – xxxxx ja Xxxxx valla arvamused (vastavalt tl 86-87 ja 92).

Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud

Tsiviilasi nr 2-09-22912

4 (6) Kuivõrd vastuhagi rahuldamine eeldab automaatselt põhihagi rahuldamata jätmist, käsitleb kohus esimeses järjekorras vastuhagi nõuet – nõuet lapse elukoha kindlaksmääramiseks. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS §

51 järgi lepivad vanemad lahuselu korral kokku, kumma vanema juures laps elab. Sellekohase kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Sarnane regulatsioon on seaduses (PkS § 52) ka lapsest lahus elava vanema suhtlemise osas lapsega. PkS § 58 rõhutab, et kohus peab lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuma lapse huvides, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Antud juhul ei ole kohus lapse vanusest (5-aastane) tingitult pidanud mõistlikuks tema selget soovi ärakuulamise teel välja selgitada, lapse tahet on küll silmas peetud xxxxx valla esitatud seisukohas. Lisaks eelnevale on seadusandja pidanud oluliseks ka eestkosteasutuse (lapse võimaliku kohaliku omavalitsusüksuse) arvamust, selle nõudmise vajadust on rõhutatud nii PkS §-s 59 kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lõikes 2. Antud asjas puudub vaidlus selles, et vähemalt 2009.a märtsist on lapse K.H.a vanemad elanud lahus, kusjuures tütar on elanud koos emaga. Esialgu elas K. K. koos lapsega xxxxxx sõbranna juures, alates 2009.a sügisest aga elukaaslase K. K. korteris xxxxxxxxx. Kohtul ei ole alust arvata, et lapse huvid oleks ema juures elades olnud või oleks praegu mingilgi viisil kahjustatud, lapsele ei oleks tagatud eakohane areng vms. Nagu nähtub nii xxxxx kui Xxxxx vallavalitsuste arvamusest, kes on külastanud poolte elukohti (sh Xxxxx valla esindaja ka K.

K. vahepealset elukohta xxxxxx sõbranna juures), on laps rõõmsameelne ja hoolitsetud, käib xxxxx lasteaias, suhtleb eakaaslastega ja puudub alus arvata, et lapse jätmine ema juurde ohustaks tema tervist või heaolu. Kohus peab vajalikuks märkida, et T. H. ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et K. K. oleks alkoholilembene, küll aga on K. K.esitanud kohtule kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx tehtud otsuse, millest nähtuvalt oli lapse isa ema suhtes xxxxa kevadel vägivaldne. See ei tähenda kohtu arvates küll seda, et isa võiks olla vägivaldne ka lapse suhtes ning et isa ei oleks võimeline ülal pidama tütart ning tagama temale kõik eakohaseks arenguks vajaliku, kuid kogumis tõendeid hinnates asub kohus seisukohale, et puudub põhjus väljakujunenud elurütmi muutmiseks ja lapse elukoha määramiseks isa juurde.

Kohtu arvates ei oma tähtsust see, mis ja millistel põhjustel toimus 4.-6. detsembrini T. H. elukohas seonduvalt lapse seal viibimise ja ema juurde tagasiviimisega, kuivõrd poolte sellekohased väited on vastandlikud ja kumbki jääb oma versiooni juurde. Kohtule ei tundu usutav, et K. K.andis lapse isale soovimatusest tema järele vaadata, arvestades seda, et K. K. elukorraldus oli just vahetult enne seda normaliseerunud püsiva elukoha ja töökoha leidmise näol AS-s xxxxx. T. H. väide, et tüli tekkimisel praeguse elukaaslasega võib K. K. leida ennast koos lapsega tänavalt, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav ega arvestatav kahel põhjusel:

1) kohus peab lapse elukoha määramise otsustuse langetamisel lähtuma hetkeolukorrast, mitte rajama otsust oletustele, ning käesoleval ajal on nii K. K. kui poolte ühise lapse elu korraldatud mõistlikult ja lapse ema poolt parimal võimalikul moel, mida kinnitavad nii kohtu kogutud vallavalitsuste arvamused kui K. K. esitatud tõendid palga ja lasteaiakoha kohta;

2) isegi kui peaks aset leidma T. H. kirjeldatud situatsioon, ei saa lapse huvid kahjustatud, sest lapse emal on regulaarne sissetulek ning ta saab (vajadusel valla abiga) kindlustada lapsele uue eluaseme senise kaotamisel nt väiksema korteri üürimisega. Kohus ei kahtle selles, et T. H. suudab samuti tagada tütre ülalpidamise (see on tõendatud nii tema esitatud tõenditega varalise seisundi kohta kui Xxxxx valla arvamusega) ning et tema suhted tütrega on piisavalt head, kuid juba menetluse ajal on tema suhtumine jätnud PkS § 50 lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmise seisukohalt mitte just parima mulje – lapse ülalpidamist on ta toetanud vaid mõnel korral, K. K. väitel (vt xxxxx vallavalitsuse arvamus) ei kontakteerunud isa lapsega ka tema sünnipäeval. Kui T. H. ikka tõesti soovib last kasvatada ja ülal pidada, peaks ta kohtu hinnangul oma suhtumist teisiti väljendama, ja seda sõltumata

Tsiviilasi nr 2-09-22912

5 (6) tema läbisaamisest lapse emaga. Lapse vanemate omavahelised suhted ei tohiks mingil moel mõjutada suhtumist lapsesse, kohus on menetluse kestel mitmel korral teinud pooltele ettepaneku leppida kokku lapsega suhtlemise korraldamises, kuid kahjuks ei ole pooled (ja eriti lahus elav isa) esitanud ühtki konkreetset ettepanekut, lootes ilmselt kohtulahendile lapse elukoha määramise osas.

Mis puutub K. K. poolt xx xx xxxx.a kirjutatud avaldusse lapsest loobumise osas, siis nõustub kohus K. K., et õiguslikku tähendust selline avaldus tulenevalt juba ülalpoolviidatud PkS § 50 lg 1 sätetest ei oma. Vanema õigusi saab ära võtta üksnes kohus PkS § 54 alusel ning kohustused jääksid vanemale alles ka siis. Arvestades nii kriminaalasja otsust kui poolte lahkuminekut kuu aega varem, on kohtu arvates tõenäoline, et T. H. avaldas K. K. selle avalduse kirjutamiseks survet. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et Xxxxx vald on nimetatud avaldusest teadlik olles (mida kinnitas T. H. kohtuistungil) andnud siiski oma seisukoha, milles toetab K.H.a praegust elukorraldust ning lapse jätmist ema juurde.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et T. H. vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ning lapse elukohaks tuleb määrata lapse ema K. K. igakordne elukoht. Selline lahendus on lapse igapäevaelu seisukohalt parim, niigi viimase aasta jooksul mitu korda elukohta vahetama pidanud last ei peaks kohtulahendiga sundima seda veelkordselt tegema.

K. K. hagi osas elatise suuruse ja senise ülalpidamiskohustuse täitmise seisukohalt puudub sisuline vaidlus. PkS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning kui ta seda ei tee või teeb seda ebapiisavalt, tuleb teise vanema nõudel vastav elatis lapse ülalpidamiseks välja mõista (PkS § 61 lg 1). PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või kohtu poolt väljamõistetav elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on praegusel hetkel 2175 krooni ning millises määras hageja elatise väljamõistmist ka taotleb. Hagi on esitatud 19.05.2009.a ning elatise väljamõistmist taotletakse alates 01.05.2009.a, tagasiulatuva elatise nõudeks (kuni aasta enne hagi esitamist) annab õigusliku aluse PkS § 70 lg 2. Kuivõrd kostja ei vaidle elatise nõude suurusele ja oma võimele elatist maksta vastu ning elatise nõue on esitatud miinimummääras, tuleb hagi rahuldada. Omaette küsimus on aga elatise võlgnevuse (alates 01.05.2009.a on kostja tasunud elatisena vaid 2500 krooni, varasemalt tasutu ei oma asjas tähtsust, sest enne nimetatud kuupäeva elatise väljamõistmist ei taotleta) osas kohtuotsuse viivitamata täitmisele panemise nõue. TsMS § 468 lg 3 kohaselt saab kohus tunnistada elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et selline hädavajalik ulatus võiks olla võlgnevus kuni hagejal töö leidmiseni 2009.a oktoobris, mil tal tekkis regulaarne sissetulek ja võimalus last ise mõistlikult ülal pidada (millega ta on ka hakkama saanud) – hagi tagamise korras lapse ülalpidamise esialgset reguleerimist ta ei nõudnud, mistõttu ilmselt ei olnud see vajadus selline, mis oleks jätnud lapse raskesse olukorda. Kuivõrd ajavahemikus mai – oktoober 2009 pidanuks hageja nõude kohaselt kostja lapse ülalpidamiseks elatist maksma kokku viie kuu eest ehk kokku 10 875 krooni, kuid tegelikult tasus kostja 2500 krooni, siis tunnistab kohus hageja elatise nõude viivitamata täidetavaks 8375 krooni ulatuses, rahuldades hageja taotluse osaliselt.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 jäetakse üldjuhul menetluskulud hagilises abieluja põlvnemisasjas (mille alla kuuluvad ka ülalpidamisasjad jm perekonnaasjad) poolte endi kanda. Kuivõrd antud juhul muid menetluskulusid peale T. H. hagilt tasutud riigilõivu ja

Tsiviilasi nr 2-09-22912

6 (6) võimaliku T. H. õigusabikulu ei ole, ei näe kohus põhjust ka menetluskulude muul viisil jaotamiseks ning jätab need poolte endi kanda.

Toomas Talviste Kohtunik