2-09-66025/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-66025 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A.K.´e hagi B.L.´i vastu põlvnemise tuvastamise ja lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 07.juuni 2010 Hageja:

A.K. (IK xxx, elukoht:xxx) Menetlusosalised Kostja: B.L. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et K.K. (IK xxx) sündinud xxx.a, sünd on registreeritud Püssi Linnavalitsuses 31.07.1995.a (kande nr 12), põlvneb B.L.´ist (isikukood xxx).

3. Välja mõista B.L.´ilt elatis A.K.´e kasuks alaealise lapse K.K.´e (sündinud xxxülalpidamiseks alates 01.novembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 04. juulini 2013 igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Jätta poolte poolt põlvnemise asjas kantud menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2(4)

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A.K.e hagi B.L.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hageja palub tuvastada tema tütre K.K.e, sündinud xxx.a põlvnemine kostjast. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks alates 01.11.2009 igakuise elatusrahana 2175 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma kirjalikus vastuses selgitas, et ta tunnistab, et K.K. on tema laps. Ta ei ole keeldunud lapsele elatisraha maksmisest, kuid tal lihtsalt ei ole selleks võimalust. Alates 2007.aastast võttis kostja mitmel korral Hansapangast, BIG Pangast ja ka Halensi eralaenu eluolu parandamiseks. Pooled tegid remonti, ostsid uut mööblit ja vahetasid aknad. Kostja lahkus hageja juurest kaasas vaid riided ja jalanõud. Kõik ülejäänu, mille jaoks laenud said võetud, jäi hagejale. Kostja maksab nüüd laenumaksed, mis kuus moodustavad 5930 krooni. Tema töötasu on ca 6000 krooni. Kostja arvab, et asja oleks võimalik lahendada kompromissiga selliselt, et tema maksab laenud ega nõua hagejalt kooselu jooksul soetatud vara jagamist.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde.

Kostja tunnistas, et laps põlvneb temast ning DNA ekspertiisi läbiviimist ta ei soovi. Elatise nõude osas jäi kostja oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Põlvnemise tuvastamine

A.K. esitas kohtule hagiavalduse lapse K.K.e põlvnemise tuvastamiseks B.L.ist.

Kooskõlas PKS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.

Kohtu tuvastas, et K.K.e (sündinud 04.juulil 1995.a) sünd on registreeritud Püssi Linnavalitsuses 31.juulil 1995.a, kande nr 12 /tl. 3/. Sünnitunnistusele on emana kantud A.K., isa kohta sünnitunnistusel kanne puudub.

Vastavalt PKS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et K.K. põlvneb temast.

Seega leiab kohus, et alaealise K.K.e põlvnemine B.L.ist on tõendamist leidnud.

PKS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Elatise nõue

3(4)

Kohus on tuvastanud, et alaealine K.K. põlvneb B.L.ist.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

PkS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus ning §

61 lg 6 p 3 alusel muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Sissetulekute vähesus ja rahaliste vahendite puudumine ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata. Kostjal teisi alaealisi lapsi peale poolte ühise tütre ei ole. Seega puuduvad kostjal PKS § 61 lg 5 ja lg 6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust /…/.

Hageja taotles elatise väljamõistmist alates 01.11.2009.a. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole alates 01.11.2009 hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab lapse vajadustest ja poolte varalisest seisundist lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01.11.2009 summas 2175 krooni väljamõistmise.

4(4) Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459) PKS § 72 lg1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Seega ei saa kohus elatise väljamõistmisel arvesse võtta seda, et kostjal on hageja varalisi nõudeid. Kostjal on nõuete olemasolul õigus kohtusse esitada hageja vastu vastavasisuline hagi.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 ning § 632 rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad põlvnemise asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Helgi Vinni Kohtunik