2-10-976/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-976

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi MM vastu 74 973,40 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

63 100,57 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank )

Hageja volitatud esindaja Sigrid P

Kostja MM(isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MM74 973,40 krooni (seitsekümmend neli tuhat üheksasada

seitsekümmend kolm krooni 40 senti) Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista MM viivis protsendina põhinõudest (summalt 63 100,57 krooni) kuni

põhinõude täitmiseni alates 7.01.2010 Swedbank AS-i kasuks VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS-ile ( kohtutäituri tasu

180 (ükssada kaheksakümmend) krooni arvelduskontole nr xxx(tsiviilasi nr 2-10-

976).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta MMkanda.

2. Välja mõista MMmenetluskulu 10 733,02 (kümme tuhat seitsesada kolmkümmend

kolm krooni 02 senti) Swedbank AS-i kasuks.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Mart Mättikul tasuda tagaseljaotsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30

päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Swedbank AS esitas 7.01.2010 hagi MMvastu võla 74 973,40 krooni saamiseks.

Nõue tuleneb Aktsiaseltsi Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel sõlmitud

käenduseta väikelaenulepingust . Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus

lepingu tingimusi.

Hagiavalduses näidatud kostja elukoha aadressil xxx, Tallinn saadetud dokumendid tagastati

kohtule märkega „ei ela antud aadressil“. Rahvastikuregistri ja Haigekassa andmebaasides on

kostja elukoht märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Autoregistrikeskuse andmebaasis

nähtuval aadressil xxx kostja samuti ei ela. Maksu – ja Tolliameti andmebaasis näidatud

kostja elukoha aadressil xxx, Paldiski saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „sellist

tänavat Paldiskis ei ole“. Harju Maakohtu otsusest kohtuasjas nr 4-07-7181 nähtub kostja

aadressiks xxx, Tallinn. Nimetatud aadressil käinud kohtu käskjalg tagastas dokumendid

märkega “ei ela antud aadressil“. Nimetatud aadressidel ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada ka kohtutäituril. Lisaks on kohtutäituri poolt kontrollitud

aadressid xxx, Tallinn, xxx, Tallinn ning xxx, Tallinn, kuid kostja ei ela ka antud aadressidel.

Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik

dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse

nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-

le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Aktsiaseltsi Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel sõlmitud käenduseta

väikelaenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1

järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu

võla tasumist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg

1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6

kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes

eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 74 973,40 krooni, millest põhivõlg on 63 100,57 krooni, intress 6 504,27

krooni ja viivis 5 368,56 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 7.01.2010 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 63 100,57 krooni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas krooni järgmiselt:

1 893,02 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 8 500 krooni riigilõivu hagimenetluses,

420 krooni kohtutäituri tasu ja 100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamise eest.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva

seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud

hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-09-13234 Swedbank AS-i maksekäsu

kiirmenetluses MMvastu 77 687,24 krooni saamiseks, on kohus 14.12.2009 määrusega jätnud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud

määrus jõustus 15.12.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 7.01.2010,

seega ühe kuu jooksul.

Hageja on 19.02.2010 tasunud kohtutäituri tasu 420 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr

221013921094 Swedbank AS-is viitenumbriga 3100057358 ja selgitusega „kohtutäituri tasu

ts nr 2-10-976, AS Swedbank hagi MM vastu“. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse nr H

1223 alusel on kohtutäiturile tasutud 240 krooni. Seega tuleb 180 krooni hagejale tagastada.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv 8 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud

riigilõiv 1 893,02 krooni, kohtutäituri tasu 240 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 10 733,02 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson