2-10-4127/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-4127 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 09. juuni 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind Ž.G.`i hagi S.L.´i vastu elatise nõudes. 19 525 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja: Ž.G. (IK xxx; elukoht: xxx)

S.L. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S.L.`ilt Ž.G.`i kasuks elatis alates 01. veebruarist 2010. a alaealise poja M.G. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja M.G. täisealisuseni, s. o. kuni 14. novembrini 2025. a, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

EDASIKAEBE KORD

2

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

Ž.G.i ja S.L.i abielust on sündinud 14.11.2007.a poeg M.G., kes on käesoleval ajal 2. aastane. Poolte abielu lahutati 10.06.2009.a.

II Hagiavaldus

Ž.G. esitas kohtule hagiavalduse S. L. vastu elatise väljamõistmiseks poja M.G. ülalpidamiseks. Ž.G. ja S.L. sõlmisid 05.05.2009 notariaalse lapsele elatise maksmise kokkuleppe. S.L. ei ole alates 2009 aasta novembrist notariaalset kokkulepet täitnud. Hageja taotleb elatist lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras 2175 krooni kuus alates 01.novembrist 2009.

III Kostja vastus

Kostja esitas kohtule hagiavalduse vastuse ( emailiga). Vastuse kohaselt leiab kostja, et tal on hagejale makstud elatist ette, kuna ta kandis hagejale alates maist 2009 kuni november 2009 igakuuliselt 3500 krooni. Kostja selgitab, et ta on nüüd ametlikult töötu.

IV Kohtuistung

Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist seadusega ette nähtud miinimummääras summas 2175 krooni. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01. veebruarist 2010.a

Kostja saatis kohtule emaili teel teate, et ei saa istungil osaleda, kuna viibib välismaal ja tal puuduvad kohtuistungile sõiduks rahalised vahendid.

V Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja seisukoha, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielust on 14. novembril 2007 sündinud poeg M.G.. Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja on töötu.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

3 Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

PkS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus ning § 61 lg 6 p 3 alusel muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata. Kostja kohtule andmeid tööhõiveametis töötuna registreerimise kohta esitanud ei ole. Kostjal teisi alaealisi lapsi peale poolte ühise poja ei ole. Seega puuduvad kostjal PKS § 61 lg 5 ja lg 6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Sissetulekute puudumine või vähesus vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamise kohustusest.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja taotles elatise väljamõistmist alates 01.02.2010.a. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole peale hagi kohtusse esitamist hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 01.veebruarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459) Menetluskulud

4 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik