2-09-57290/15 · 2-09-57290/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt kuulub avaldaja I J’le 4/6 mõttelist osa, K R’ile ja S M’ile kummalegi 1/6 mõttelist osa kinnistust. Kaasaomanike vahel on

Legislator headnote

AI generated

2-09-57290/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Avalduse kohaselt kuulub avaldaja I J’le 4/6 mõttelist osa, K R’ile ja S M’ile kummalegi 1/6 mõttelist osa kinnistust. Kaasaomanike vahel on

Full text

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Määruse

Määruse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

18.juuni 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09-57290

Tsiviilasi

K

R’i

ja

I

J

avaldus

kinnisasja

xxxx

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad:

1. K R, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

2. I J, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Avaldajate esindaja advokaat Üllar Aedna, Advokaadibüroo

Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, Tallinn 10119, Harjumaa.

Puudutatud isik:

S M, isikukood xxxx, xxxx.

Eel

Eelmenetluses

menetluses

18.06.2010.a.

RESOLUTSIOON:

Lõpetada menetlus

Lõpetada menetlus K R

K R

K R’i ja

’i ja

I J

I J avalduses k

avalduses k

avalduses kinnisasja

innisasja

xxxx

xxxx kasutuskorra

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

kindlaksmääramiseks seoses avaldusest loobumisega

seoses avaldusest loobumisega

seoses avaldusest loobumisega.

Jätta

Jätta avaldajate menetluskulud avaldajate enda ka

avaldajate menetluskulud avaldajate enda ka

avaldajate menetluskulud avaldajate enda kanda ja puudutatud isiku

nda ja puudutatud isiku

menetluskulud puudutatud isiku enda kanda

menetluskulud puudutatud isiku enda kanda.

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule Viru

Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 1

Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 15 päeva j

päeva j

päeva jooksul, arvates kohtumääruse teatavaks

ooksul, arvates kohtumääruse teatavaks

saamise päevale järgnevast päevast.

I. Asjaolud ja avaldaja taotlus.

Avaldajad esitasid 02.11.2009.a. Viru Maakohtule avalduse kinnisasja xxxx

kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt kuulub avaldaja I J’le 4/6 mõttelist

osa, K R’ile ja S M’ile kummalegi 1/6 mõttelist osa kinnistust. Kaasaomanike vahel on

kasutuskord kindlaks määramata. Faktiliselt on elumaja xxxx S M’i kasutuses, kus ta elab

korteris nr. xx, kuid avaldajatele teadaolevalt on S.M andnud elumajas ruume kolmandate

isikute kasutusse ilma kaasomanike nõusolekuta. Avaldajad soovivad kasutuskorra

kindlaksmääramist, et tagada kinnisasja valdamisel ja kasutamisel kaasomanike vahelistes

suhetes selgus ja õiguskindlus. Avaldajad paluvad menetluskulud jätta S.Mi kanda.

Kohus 18.11.2009.a. võttis avalduse menetlusse, saatis avalduse koos lisadega

teadmiseks puudutatud isikule ning kohustas viimast kohtule avaldusele kirjalikult vastama

30 päeva jooksul.

Puudutatud isik S.M kohtule 15.12.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses avaldust

õigeks ei võta ning selgitab, et avaldajad ei ole 17 aastat kinnistut hooldanud ega sellele

parendusi teinud. Seda on teinud puudutatud isik. Viimane on maksnud aastaid ka

maamaksu, tegelnud sundüürnikega ja maksnud neile, et nad leiaksid uue elukoha.

Avaldajad ei ole varem soovinud asja koos arutada ning on omapoolse kinnistu kasutuskorra

määratlenud ilma puudutatud isiku teadmata.

Kohus 17.12.2009.a. saatis puudutatud isiku kirjaliku vastuse avaldajatele arvamuse

esitamiseks. 08.01.2010.a. kohtule saabunud arvamuses teatatakse, et K R on valmis

kaaluma S.M’i 1/6 mõttelise osa kinnistust omandamiseks eeldusel, et S.M vabastab kinnistu.

Selleks on aga vaja teada S.M’i seisukohta.

Kohus 13.01.2010.a. saatis avaldajate arvamuse puudutatud isikule kirjaliku seisukoha

esitamiseks 30 päeva jooksul.

Kohtule 04.02.2010.a. saabunud seisukohas teatab S.M, et on nõus oma 1/6 osa

kinnistust võõrandama ja kinnistu vabastama 01.06.2010.a.

14.06.2010.a. saabus kohtule avaldajate avaldusest loobumise avaldus, milles avaldajad

loobuvad 30.10.2009.a. esitatud avaldusest, paluvad menetluse lõpetada, jätta menetluskulud

S M’i kanda ning mõista S M’ilt avaldaja I J kasuks välja menetluskulud kokku summas

28 600 krooni. Ühtlasi paluvad avaldajad määrata väljamõistetud menetluskuludelt viivis

alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses ning

tagastada riigilõiv 1 000 krooni I.J kontole xxxx xxxx.

Kohus 15.06.2010.a. edastas avaldajate avalduse puudutatud isikule seisukoha

esitamiseks. Puudutatud isik kohtule 16.06.2010.a. saabunud vastuses avaldusest

loobumisele ja menetluskulude nõudmisele leiab, et avaldajatel puudus põhjus kinnistu

kasutuskorra määramiseks avaldust kohtusse esitada, sest puudutatud isik oli avaldajatele

juba varem korduvalt teatanud, et kuna nad ei ole 17 aastat kinnistut hooldanud, siis tuleb

kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise asemel kinnistu võõrandada. See asjaolu oli teada

ka avaldajate advokaadile. Kui avaldajad oleksid koheselt arvestanud puudutatud isiku soovi,

poleks neil vaja olnud ühtegi kulutust kanda. Puudutatud isik ei ole asja kohtusse andmist

põhjustanud ega nõustu ka menetluskulusid kandma. Samas on puudutatud isik ise pidanud

samuti tegema kulutusi õigusabile, ekspertiisile ja elamust väljakolimisele, varasemalt aga

kandnud 17 aasta jooksul kõik kinnistu kulud ja tasunud maamaksu. Puudutatud isik palub

jätta avaldajate menetluskulud avaldajate enda kanda ja puudutatud isiku menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

II. . . . Kohtumääru

Kohtumääru

Kohtumääruse põhjendused.

se põhjendused.

Kohus l e i d i s, et avaldajate avaldus avaldusest loobumise kohta on põhjendatud

rahuldada ja loobumine vastu võtta. TsMS § 475 lg. 1 p. 13 kohaselt on hagita asjaks

korteriomandi ja kaasomandi asjad. Seega on tegemist hagita asjaga. TsMS § 477 lg. 1

kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.

TsMS § 429 lg. 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

TsMS § 429 lg. 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine

protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses.

Puudutatud isiku menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei oma, leiab, et menetluskulude

nõue tema vastu ei ole põhjendatud.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude ja

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne

riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Avaldajate eest on avalduse esitamisel

Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ 30.10.2009.a.maksekorraldusega nr. 499 tasunud

kontolt 221010267162 Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 viitenumbriga

2900072136 summa 1 000 krooni selgitusega „Riigilõiv K R ja I J eest“.

Menetluskulud hagita menetluses sätestab TsMS § 172, mille lg. 1 kohaselt hagita

menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt

mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna tegemist on hagita

asjaga, asi on lahenenud avaldajate huvides ilma kohtuliku aruteluta, asja kohtulik menetlus

väljendab üheselt, et avaldajad oleksid sama lahenduse saavutanud ka kohtusse pöördumata,

sest kohus on vahendanud vaid menetlusosaliste kirjavahetust, siis on seaduspärane ja ka

õiglane jätta kõik menetluskulud avaldajate enda kanda ning avaldajate taotlus I J

menetluskulude panemiseks puudutatud isiku S M’i kanda tuleb jätta rahuldamata.

Avaldaja taotlus riigilõivu 1 000 krooni I.J’le tagastamiseks ei ole põhjendatud. TsMS §

150 lg. 2 p. 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita

menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kompromissi esitatud ei ole. Seega pole võimalik

tagastada ka mitte poolt avaldajate esindaja tasutud riigilõivust. Muid erandeid riigilõivu

tagastamiseks seadus ei sätesta.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud

hagist

loobumise

tõttu

või

kompromissiga,

on

lõpetamisel

samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil

see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub

viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse

peale võib esitada määruskaebuse.

TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse

pooltele kättetoimetamisest arvates.

Kohus juhindus TsMS § 172, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 477, 478, 661 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 08. juulil 2010. a.

08. juulil 2010. a.

Nooremreferent Lea Herne

2-09-57290/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text