2-09-18630/29 · Tallinna Ringkonnakohus

1(5) Tsiviilasi nr: 2-09-18630

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Tiit Kollom ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-18630 Tsiviilasi

K. J. hagi H. H. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 10.12.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. J. ja H. H. apellatsioonkaebused Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. J. (isikukood xxxxxxxxxxxx) Kostja H. H. (isikukood xxxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Viktor Turkin Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus lapsele väljamõistetud elatise suuruse osas.

2. Välja mõista H. H.-lt elatis 2 175 krooni kuus K. J. kasuks poeg J. J. (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks alates 27.04.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, see on kuni xx.xx.xxxx.

3. K. J. apellatsioonkaebus rahuldada ja H. H. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Ringkonnakohtus kantud menetluskulu jätta H. H. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsuse kehtiv resolutsioon (TsMS § 654 lg 22)

1. Tuvastada, et J. J. (sünd xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx, sünnikoht xxxxx xxxx, sünd registreeritud Pärnumaa Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxx, sünniakt nr197) põlvneb H. H.-st (isikukood 37403164210). Kanda H. H. isana J. J. sünniakti.

2(5) Tsiviilasi nr: 2-09-18630

2. Välja mõista H. H.-lt elatis 2 175 krooni kuus K. J. kasuks poeg J. J. (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks alates 27.04.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, see on kuni xx.xx.xxxx.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist Pärnumaa Perekonnaseisuametile.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED:

1. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

K. J. (hageja) esitas 27.04.2009 Pärnu Maakohtule hagi H. H. (kostja) vastu, milles palus tuvastada oma xx.xx.xxxx sündinud poja J. J. (laps) põlvnemise kostjast ning mõista kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks välja igakuise elatise 4000 krooni tagasiulatuvalt alates 15.04.2008. Hagiavalduse kohaselt ei ole pooled faktiliselt koos elanud, kostja ei ole last omaks tunnistanud, samuti ei ole ta last materiaalselt toetanud.

Kostja vastuväited Kostja ei välistanud, et on lapse bioloogiline isa, kuid taotles DNA ekspertiisi läbiviimist. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, C. H. (sündinud 03.03.2005) ja K. H. (sündinud 15.02.2009), kes jäävad hagi rahuldamise korral poolte ühise lapsega võrreldes halvemasse olukorda, mistõttu nõustus kostja tasuma hagejale elatist 1 523 krooni kuus. Kostja igakuine töötasu alates 01.08.2009 on 8 000 krooni kuus.

Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus 10.12.2009 otsusega tuvastas, et xx.xx.xxxx sündinud J. J. põlvneb kostjast, ja mõistis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatise 1500 krooni kuus alates hagi esitamisest 27.04.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Kohtuotsuse kohaselt tuleb kostja kanda isana J. J. sünniakti.

Kohtuotsuse põhjendustel on lapse põlvnemine kostjast tõendatud lapse sünniaktiga, kuhu on kantud isa nimi ema ütluste kohaselt PKS § 43 järgi, 27.10.2009 ekspertiisiaktiga nr GE- 1201-09/4017, mille kohaselt saab kostja väga suure tõenäosusega olla lapse isa ning kostja 25.08.2009 vastusega, milles kostja ei välista, et võib olla lapse bioloogiline isa.

Elatise suuruse osas arvestas kohus, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last C. H. ning K. H.. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last, mistõttu jättis kohus tähelepanuta kostja seisukoha, et kostja elukaaslane Pille Kallas on imikuga kodus ja saab riigilt suuremat hüvitust, kui hageja poolt nõutud summa. Kostja esitatud OÜ A. teate kohaselt on kostja töötasu alates 01.11.2009 4 350 krooni ja talle jääb 0,5 varustaja ametikohta. Kinnistusraamatu andmetel kostjal kinnisvara ei ole. Hageja

3(5) Tsiviilasi nr: 2-09-18630 töötasu on 7 000 krooni kuus. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, ning lõike 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2 175 krooni kuus. Hageja väitel kulub tal lapse ülalpidamiseks igas kuus 8 000 krooni, millest 4 000 krooni peab tasuma kostja. Hagiavalduses ei ole kulutuste suurust kulutuste lõikes välja toodud. Kohus võib PKS § 61 lg

5 kohaselt elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus kostjalt välja elatise

1 500 krooni kuus alates 27.04.2009.

Hageja taotles elatise väljamõistmist PKS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt alates 15.04.2008. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-36-08 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused PKS § 38 lg 1 kohaselt laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus. Kohus võib PKS § 42 lg 1 järgi tuvastada lapse ema nõudel lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha. PKS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kohus leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PKS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Kuna hagi esitati kohtule 27.04.2009, tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest.

Apellatsioonkaebused Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse osas. Kostja nõustub maksma elatist 600 krooni kuus. Kaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud täiendava vastuse, milles kostja kirjeldas oma varalise seisundi muutumist ja palus elatise summat oluliselt vähendada. Kostjal pole võimalik kolme last võrdväärselt ülal pidada. Kuna kostja elukaaslane on nende ühise lapse hooldamisega seoses kodune, peab kostja elukaaslasele makstava vanemahüvitise lõppemisel tagama ka tema ülalpidamise. Hageja pole elatise suurust tõendanud lapse mõistlike kulude ja vajadustega. Kostja arvates tekkis hagejal huvi elatise saamiseks alles majanduskeskkonna halvenedes ja laenukoormuse suurenedes.

Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse osas ja mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja ei nõustu elatise väljamõistmisega PKS § 61 lg 1 sätestatust väiksemas määras. Antud juhul oleks pidanud tuvastama, milline on teiste laste vanemate varaline seisund ja kostja pidanuks tõendama, et elatise väljamõistmisel miinimummääras ei suuda ta teiste laste vajadusi rahuldada. Kohus ei arvestanud, et kostja elukaaslasele kuulub kaks kinnisasja. Elatise väljamõistmisel oleks pidanud kohus arvestama kummagi vanema varalise seisundiga. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja peab suutma üksi last kasvatada, tasudes selleks igapäevaseid makseid ning pangalaenu eluaseme eest. Elatist saab alla miinimummäära välja mõista vaid siis, kui isik on kaotanud töövõime ja tal ei ole võimalik tegeliku varalise seisundi tõttu elatist

4(5) Tsiviilasi nr: 2-09-18630 miinimummääras maksta. Antud juhul ei koorma elatise väljamõistmine miinimummääras kostjat ebamõistlikult ega ohusta kostja minimaalset vajalikku inimväärset elustandardit.

Vastustaja seisukoht Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada väljamõistetava elatise suuruse osas ja uue otsusega mõista kostjalt poeg J. J. ülalpidamiseks välja elatis 2 175 krooni kuus. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, seega osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise poeg

J. ülalpidamiseks. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et J. J. (sünd xx.xx.xxxx) põlvneb kostjast ja menetluskulude jagamise osas.

PKS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seega on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, see tähendab, et rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Hageja soovib elatist PKS § 61 lg-s 4 sätestatud alammääras, mida ei saa kolleegiumi arvates lugeda ülemäära suureks ja mis arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. PKS § 61 lg-s 4 sätestatud määras elatise väljamõistmisel ei ole vajalik kohtul hinnata, milline summa kulub lapse vajaduste katteks. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium tähelepanuta kostja väited poeg J. vajaduste katteks kuluva väljaselgitamata jätmise kohta.

Vaidlust ei ole, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlevad selle üle, kas elatise saab välja mõista alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud alammäära. PKS § 61 lg 5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja selgitas, et tal on praeguse elukaaslasega kaks last, kes poeg J.-le miinimummääras elatise väljamõistmisel jääksid olulises määras vähem kindlustatuks. Asjaolu, et nooremad lapsed jääksid vähem kindlustatuks, pidi TsMS § 230 lg

1 järgi tõendama kostja. Seega pidi kostja esile tooma asjaolud ja tõendid, millest nähtuks, milline on kostja varaline seis ja kui palju kulub nooremate laste vajaduste katmiseks. Kostja seda teinud ei ole. Kolleegiumi arvates ei anna ainuüksi see, et kostjal on praeguse elukaaslaega kaks last ja kostja töötab poole koormusega, alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Seetõttu jääb kolleegiumi arvates kostja väide, et nooremad lapsed jäävad vähem kindlustatuks, paljasõnaliseks. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suudaks täie koormusega töötada tervislikel põhjustel või hankida lisatööd tehes täiendavaid sissetulekuid. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal, kuid kohustatud isikul üksnes piisava palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda kohustusest maksta elatist miinimummääras. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kolleegium leiab, et miinimummääras elatise väljamõistmine on eeldatavasti vastavuses lapse vajaduste katteks kuluvaga ja ei ole ka kohustatud isikule liigselt koormav.

5(5) Tsiviilasi nr: 2-09-18630

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2 175 krooni poeg J. J. ülalpidamiseks. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu poolt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Seega tuleb elatis välja mõista alates 27.04.2009.

Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik