2-10-8224/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-8224 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 11. juuni 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind J.M. hagi D.M.`i vastu elatise nõudes 19 575 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja: J.M. (IK xxx; elukoht: xxx)

D.M. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista D.M.`ilt J.M. kasuks elatis alaealise lapse M.M. (IK xxx, sünd. xxx a) ülalpidamiseks alates 18. veebruarist 2010. a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni M.M. täisealisuseni s.o. kuni 01. novembrini 2012. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

EDASIKAEBAMISE KORD

2 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja hagiavaldus

1. J.M. ja D.M. olid abielus, abielu lahutati 08.05.2001. a. Abielust on sündinud tütar M.M. xxx. a, kes on käesoleval ajal 15. aastane ja elab koos hagejaga.

2. J.M. esitas 18.02.2010. a Viru Maakohtule hagi D.M.`i vastu elatise nõudes lapse ülalpidamiseks.

3. Hagiavalduse kohaselt täidab kostja alates 2009. aasta suvest kohusetundetult ülalpidamiskohustust, kostja hoidub pikemat aega kõrvale elatise maksmisest. Hageja leiab, et kostja on suuteline maksma elatist vähemalt miinimummääras, sest kostja töötab Päästeametis ning teenib vähemalt 8 000 krooni kalendrikuus.

II Kostja vastuse

4. Kostja esitas 07.05.2010. a kohtule vastuse (tl 17-25), milles palus vähendada elatise suurust, sest:

4.1. kostja on vabaabielus A. Y.`iga, kes on töötu ja saab ainult lapsetoetust 300 krooni kuus;

4.2. kostjal on teine laps, M. M., kes sündis xxx. a;

4.3. kostja on ainuke pere toitja ja kannab kõik kulutused (kulutused lapsele, kommunaalkulud 2830 krooni, pangalaenu tagasimaksed 3 200 krooni);

4.4. kostja maksab hagejale elatist suulise kokkuleppe alusel 800 krooni kuus;

4.5. kostja sissetulekutest (9 310 krooni) jääb pärast kulude maksmist (7 560 krooni), toidu, riiete ja muude vajaduste jaoks vaid 1750 krooni kolme inimese peale.

III Kohtuistung

5. Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni. Hageja selgitas, et ta on kunagi tõesti kostjaga kokku leppinud, et kostja maksaks elatist 800 krooni, kuid kostja maksis elatist ebaregulaarselt, viimati maksis kostja elatist 2010. a jaanuaris, alates veebruarist lõpetas maksmise üldse. Palegi sõlmiti kokkuleppe elatise suuruse osas siis, kui laps läks esimesse klaasi, praegu on tütar 15. aastane ning kulutused on oluliselt suuremad.

3

6. Kostja selgitas, et ta on nõus maksma elatist 800 krooni. Veebruaris lõpetas kostja elatise maksmise, sest ootab kohtulahendit. Kostja teenib keskmiselt 9 000 krooni kuus, elukaaslane (lapse ema) otsib tööd, kostja sissetulek tuleks jagada kolmega (kostja ise, elukaaslane ja poeg Mark).

IV Kohtu põhjendused

7. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

8. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

9. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

10. Vastavalt PkS § 61 lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

11. Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. 12. Kohus pole tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja töötab Ida-Eesti Päästekeskuses, tema tööaeg on vahetustega, üks ööpäev tööl ja kolm vabad. Kostja keskmine palk on ca 9 000 krooni (tl 22). Hageja keskmine palk on ca 8 500 krooni (bruto; tl 4).

13. Hagejal on üks ülalpeetav, tütar Margarita (15. a). Kostjal on kohustus üleval pidada tütart Margaritat ja poega Marki (7. aastane).

14. Kohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaksid PkS § 61 lg 6 alusel elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimummäära (töövõimetus, lapse piisav sissetulek, muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused). Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja ei ole suuteline maksma elatist summas 2 175 krooni. Kostja ülalpidamisvõime (sissetulek : isik + ülalpeetavad) on 3 000 krooni (9 000 krooni : 3 = 3 000 krooni). Seega ei jää elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks teine laps (PkS § 61 lg 5).

15. Kohus märgib kostjale, et kahe lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb kostjal oma kulutusi optimeerida või leida võimalusi oma sissetulekuid suurendada. Kostja selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostjal võetud kaks eluasemelaenu, väikelaen, kostjal on krediitkaart (väikelaen võeti ajal, kui kostja elukaaslane oli töötu, 2009. a). Kostja varalise seisundi hindamisel laenulepinguid arvestada ei saa, sest kuigi laenulepinguga võtab isik

4 endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Kostjal on kohustus oma last üleval pidada ning laenu võtmine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest. Üldiselt on teada, et lapse kasvades ja vanemaks saades lapse vajadused suurenevad ning kostja poolt makstav elatis 800 krooni ei ole 15. aastase lapse ülalpidamiseks ilmselt piisav.

16. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (18.02.2010. a, PkS § 70).

17. Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459).

18. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.

Kohtunik