2-10-8748/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-8748

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-8748 Tsiviilasi MLavaldus ILsurnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja ML(isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isikud: IL(isikukood xxx); AL(isikukood XXX, elukoht XXX); EML(isikukood XXX, elukoht XXX); AL(isikukood XXX elukoht XXX); AL(isikukood XXX, elukoht XXX). Ärakuulamise toimumise aeg 16. juuni 2010.a Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas Ärakuulamistel osalenud isikud Avaldaja ML Puudutatud isik AL Puudutatud isik AL RESOLUTSIOON 1. MLavaldus rahuldada. 2. Tunnistada IL(isikukood xxx) surnuks ja lugeda tema surmaajaks 31. detsember 2002.a. 3. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4. Toimetada isiku surnuks tunnistamise määrus kätte avaldajale ja siseministrile. 5. Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. 6. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata. Avalduse sisu

1. MLesitas 22.02.2010.a Harju Maakohtule avalduse ILsurnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks. Avalduse kohaselt sõlmiti XXX MLja ILabielu, millest on sündinud kaks last. Abielu ei ole lahutatud. Abikaasad elasid 1987.a kuni 1995.a Tallinnas, XXX ning alates 1996.a

2-10-8748

2 Tallinnas, XXX. Esmakordselt lahkus ILabikaasade ühisest kodust 1993.a. Tema tookordsed otsingud jäid tulemusteta (sh politsei ja meedia kaasabil). ILoli kadunud ligikaudu kaks kuud, misjärel ta naases koju. Kodust lahkumist keeldus ta põhjendamast ega avaldanud oma perekonnale oma viibimiskohta ega muud infot. ILoli kohati ka alkoholiprobleemid ning tal esines psüühilisi probleeme (sh suurenenud süütunne).

25.01.1999.a lahkus ILoma kodust ning ei ole enam tagasi tulnud. Avaldajale teadaolevalt elas tema abikaasa ILpärast kodust lahkumist lühiajaliselt mitmetes ajutistes kohtades, s.h töökohas, vanemate juures, hotellides jne. Avaldaja ei ole 2000.a kevadest oma abikaasat enam näinud. 2001.a alguseni käis ILka avaldajale teadaolevalt tööl. ILvanemad nägid teda viimati 2001.a alguses. 2001.a suvel oli vanemate viimane kontakt IL, kui ta leiti ühest Tallinnas asuvast hotellist, kuid ILnendega kohtuda ei soovinud (m.h ei avanud oma vanematele hotellitoaust).

2001.a sügisel pöördus avaldaja ILkohta andmete saamiseks, s.h tema asukoha kindlakstegemiseks politseisse, kuid vastav jälitustoimik avati hiljem. 25.04.2002.a alustas Põhja Prefektuur jälitusmenetlust nr 0201321 ILteadmata kadumise kohta. Käesoleva ajani ei ole politsei ILasukohta tuvastanud. 26.01.2010.a võeti Põhja Prefektuuris ILpojalt ALka DNA proov, et seda võrrelda tuvastamata säilmetega, millede DNA on politsei andmebaasis alates 2001.a sisestatud. Ka eelnimetatu ei ole tänaseni tulemusi andnud. ILasukohta ei ole avaldaja, politsei ega lähedased tänaseni tuvastanud. Pöördumised tuttavate, töökaaslaste jt isikute poole on jäänud tulemusteta. Avaldajal puuduvad igasugused andmed ILviibimiskoha, elusoleku või surma osas alates 2001. aastast, s.o ligikaudu enam kui 9 aastat.

Avaldajat on ajendanud käesolevat avaldust kohtule esitama asjaolu, et ta ei saa realiseerida oma omandiõigust ega teostada varalisi õigusi. Avaldaja ja ILabielu kestel on soetatud neli kinnisasja (kinnistu mõtteline osa Tallinnas, XXX; mõttelised osad XXX asuvatest kinnistutest XXX ja XXX ning ILnimel kinnistatud korteriomand Tallinnas, XXX). Tallinnas, XXX asuva kinnistu kaasomanikud, s.h avaldaja, soovivad sõlmida kokkuleppe kaasomandi lõpetamiseks ning korteriomanditeks jagamiseks, kuid ilma ILnotariaalse nõusolekuta ei ole see võimalik. Lisaks on avaldajal ka soov lähitulevikus teised kinnisasjad võõrandada ning ka need tehingud vajaksid ILnotaraiaalses vormis tahteavaldust.

Kuna ILeeladatava surmaaega ei ole võimalik konkreetse kuupäevaga kindlaks määrata ning viimased andmed tema elusoleku kohta olid 2001.a, siis palub avaldaja kohtul ILsurnuks tunnistada ning tema surmaajaks lugeda 31.12.2002.a.

2. Kohus avaldas 05.03.2010.a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ILsurnuks tunnistamise menetluse kohta ning kutsus kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid ILkohta.

3. Kohus andis siseministrile teadmata kadunud isiku ILkohta riigile teadaolevate andmete ja seisukoha isiku surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise võimalikkuse kohta esitamiseks tähtaja 15.05.2010.a.

4. 16.06.2010.a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde ning puudutatud isikud AL(ILtütar) ning AL(ILisa) toetasid seda (t lk 47).

Kohtumääruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige

2-10-8748

3 teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Avaldaja on ILabikaasa, seega õigustatud isik ILsurnuks tunnistamise avalduse esitamiseks.

TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.

Viimased andmed ILkohta pärinevad 2001.a algusest, kui tema vanemad teda viimast korda nägid. 2001.a suvel oli vanematel IL viimane kontakt, kui ta leiti ühest Tallinnas asuvast hotellist, kuid ILnendega kohtuda ei soovinud (muuhulgas ei avanud oma vanematele hotellitoaust). Pärast seda andmed ILkohta puuduvad (t lk 2).

TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 13.04.2010 kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium esitas päringu ILkohta Politseija Piirivalveametile. Politseija Piirivalveameti andmetel pöördus 23.03.2002.a ALpolitseisse avaldusega, mille kohaselt oli tema poeg ILlahkunud kodust, aadressil XXX, Tallinn, 20.03.2002 ning ei ole tagasi pöördunud. Tagaotsimismenetluse käigus läbiviidud toimingud ei ole seni andnud tulemust isiku asukoha tuvastamiseks. ILväljastatud Eesti kodaniku pass XXXkehtivus lõppes 29.09.2002 ning uut taotlust pole esitatud. Piirikontrolli infosüsteemis leidub ILkohta viimane kanne 22.10.2000.a, sisenemine Tallinna Lennujaama kaudu. Siseministri hinnangul ei saa ILvanust arvestades välistada tema elusolekut, samas leiab siseminister, et eeltoodud andmete põhjal võib kohus ILsurnuks tunnistada. (t lk 35-37).

Tulenevalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 05.03.2010 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles ILesitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid ILkohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. ILkohta andmeid kohtule ei ole esitatud.

Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et ILon surnud. Tema elusoleku kohta ei ole andmeid alates 2001.a algusest, s.o enam kui 9 aasta jooksul. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna ILeeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb ILsurmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.2002.a.

Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Viktor Brügel Kohtunik