2-09-65771/19 · Tallinna Ringkonnakohus

1(4) Tsiviilasi nr: 2-09-65771

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav, Otsuse tegemise aeg ja koht 18.juuni 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-65771 Tsiviilasi

A. K. hagi M. T. (endine nimi K.) vastu lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 01.märtsi 2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. T. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX X-XX XXXXX) Kostja M. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X, XXXXX, XXXX XXXX XXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 01.märtsi 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(4) Tsiviilasi nr: 2-09-65771 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A. K. esitas 07.12.2009 Pärnu Maakohtule hagi M. T. (endine perekonnanimi K.) vastu, paludes kostjalt välja mõista poolte ühise lapse L. K. ülalpidamiseks välja igakuise elatise 2175 krooni tagasiulatuvalt alates 01.12.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XX.XX.XXXX tütar L.. Laps elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole lapse ülalpidamist vabatahtlikult toetanud alates 2002.aastast. Hageja ainsaks sissetulekuks on lasteraha ja toimetulekutoetus. Hageja hinnangul kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus 3000 krooni.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei vaielnud vastu oma kohustusele last ülal pidada, kuid ta palus jätta elatise välja mõistmata kuni ajani, mil kostja saab taas tööd, ning määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord. Kostja on korduvalt püüdnud osaleda lapse kasvatamises ja tema rahalises toetamises, kuid hageja ei ole seda võimaldanud. Hageja lahkus koos lapsega 2003.aastal kostja juurest. Kostja majanduslik olukord on halb, kostja kaotas töö 28.08.2009 ja ei ole tänaseni tööd leidnud. Kostja pere ainsaks ülalpidajaks on tema abikaasa. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ja peres on veel ka abikaasa täisealine poeg. Kostja pere igakuised kulud on 6000 krooni ja pere on suurtes makseraskustes nii panga kui teiste teenusepakkujate ees. Praegusel hetkel ei ole kostjal võimalik maksta L. ülalpidamiseks midagi.

Esimese astme kohtu otsus

3. Pärnu Maakohus mõistis 01.03.2010 otsusega kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatise 2175 krooni kuus alates 01.12.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 17.05.2017.

4. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja omaks, et ta ei ole ülalpidamiskohustust täitnud alates 2003.a. Kostja on töötuna arvele võetud alates 12.02.2010. Kostja pangakonto väljavõttest perioodi kohta 16.12.2009 kuni 17.02.2010 nähtub, et tema kontole on 2 kuul laekunud kokku 24 408 krooni. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, XX.XX.XXXX sündinud J. T. ja XX.XX.XXXX sündinud K. K.. Kohus leidis, et puuduvad alused elatisenõude rahuldamata jätmiseks.

5. Vanematevaheliste erimeelsuste olemasolul on õigus pöörduda kohtusse lapsega suhtlemise korra määramiseks. Antud menetluses suhtelemise korda kindlaks ei määrata.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kohus ei arvestanud, et kostja on töötu, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning tema pere on raskes majanduslikus olukorras. Kostjal on eluasemelaenu tagasimaksete osas sõlmitud pangaga täiendav kokkulepe. Kostja kontolt nähtub eluasemelaenu konverteerimine, mitte 24 408 krooni laekumine. Viidatud perioodil laekus kostja kontole kokku 5852 krooni. Kostja ei ole kunagi püüdnud kõrvale hoida lapse kasvatamisest ja rahalisest toetamisest, kuid hageja pole seda võimaldanud. Kostja on nõus lapse ülalpidamiseks tasuma hageja nõutud summa siis, kui ta saab tööd.

3(4) Tsiviilasi nr: 2-09-65771

Apellatsioonkaebuse vastus

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 2 teise lause alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, sest rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

9. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus täitmata selgitamiskohustuse, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. Maakohus ei selgitanud menetlusosalistele tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning rahuldas hagi asjaolude alusel, mis ei ole hagi rahuldamiseks piisavad.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg-te 3 ja 4 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval ajal 2175 krooni). Samas PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps või lg 6 järgi jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla 4.lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

11. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samas tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Maakohus jättis käesoleva asja lahendamisel lapse vanemate varalise seisundi sisuliselt kindlaks tegemata.

12. Maakohus tuvastas, et kostja on töötu ja tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last

– J., sünd XX.XX.XXXX ja K., sünd XX.XX.XXXX. Kohus leidis, et need asjaolud ei anna alust elatusraha nõude rahuldamata jätmiseks, sest kostja pangakontole on laekunud ajavahemikul 16.12.2009-17.02.2010 24 408 krooni, s.o ca 12 000 krooni kuus. Samas ei ole kohus teinud kindlaks, milliste laekumistega oli tegemist ning kas neid võib pidada kostja sissetulekuks, mille arvel on kostjal võimalik poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust täita. Apellatsioonkaebuses väitis kostja, et tema pangakontole laekus eelviidatud ajavahemikul 5852 krooni ning muus osas kajastab konto eluasemelaenu konverteerimist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab see väide tõele ning hagi rahuldamine üksnes kostja pangakonto andmetele viidates ei ole õige.

13. PKS § 61 lg 5 eesmärgiks on tagada, et PKS § 61 lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühised lapsed halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellel ülapidamiseks elatis välja mõistetakse. PKS § 61 lg 5 rakendamine oleks põhjendamatu siis, kui teiste laste vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui kostja maksab tütre L. ülalpidamiseks elatist PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummääras. Seetõttu oleks kohus pidanud käesolevas asjas välja selgitama, milline on teiste laste vanemate (kostja ja tema abikaasa) varaline seisund. Hagi rahuldamata jätmiseks või

4(4) Tsiviilasi nr: 2-09-65771 seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas summas elatise väljamõistmiseks peab kostja tõendama, et tema ja teiste laste teine vanem ei suuda olukorras, kus kostja maksab hagejaga ühisele lapsele elatist PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras, rahuldada teiste laste vajadusi. Maakohus ei ole seda kostjale selgitanud. Samuti tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel anda hinnang sellele, kas kostja töötus on selliseks asjaoluks, mis annab aluse PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamiseks.

14. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel lähtuma sellest, et arvestada tuleb mõlema vanema varalise seisundiga ja kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda ja teiste laste minimaalselt vajalikku elustandardit.

15. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (n.t kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid). Käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et maakohus oleks oma selgitamiskohustust täitnud.

16. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama ka TsMS § 230 lg-ga 3, mille kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjades nõuda ise asjakohast teavet selles sättes nimetatud isikutelt ja asutustelt. Vajadusel peab maakohus tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

7. Kuna asja lahendamiseks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, ei pea ringkonnakohus antud asjas võimalikuks maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada ja teha kohtuotsuse tühistamisel uut otsust, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude ning tõendite hindamise vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Kuna käesolevas asjas esile toodud asjaolud on asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt ebapiisavad, tuleb maakohtul täita asja uuel arutamisel oma selgitamiskohustust, arvestades käesolevas otsuses antud juhiseid

17. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja lahendamise tulemusele.

G.Kivinurm K.Paal A.Tänav