2-10-2329/18 · 2-10-2329/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4) Tsiviilasi nr: 2-10-2329

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2010. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-10-2329 Tsiviilasi A. K. hagi K. K. vastu elatise vähendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 31.03.2010.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 14 850 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. K. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): A. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX XXXX, aadress: XXXXXXXXXX XX-X, XXXXXX XXXX) tehinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas;

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): K. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX, aadress: XXXX X), tehinguline esindaja Kalle Kekki Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Pärnu Maakohtu 31.03.2010.a otsus jätta muutmata. 2. A. K. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Keelduda apellandi poolt 10.06.2010.a Tallinna Ringkonnakohtule esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisest ning tagastada tõendid. 4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, A. K.´i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

2(4) Tsiviilasi nr: 2-10-2329 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 15.01.2010.a esitas hageja Pärnu Maakohtusse hagi, milles palus vähendada kostja kasuks välja mõistetud elatisraha suurust poolte ühisele lapsele 1650 krooni võrra, selliselt, et hagejal lasuks kohustus maksta hageja ja kostja ühise lapse ülalpidamiseks elatist summas 700 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Pärnu Maakohtu 18.04.2007.a määrusega hageja ja kostja vaheline kompromiss, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis ühise lapse ülalpidamiseks summas 2350 krooni. Vahepeal hageja majanduslik seis oluliselt muutus ja tal tekkis ka uuest abielust sündinud poja ülalpidamise kohustus. Hageja leidis, et hageja töötasu ja kostjale igakuise elatise suurust arvestades ei ole vajalik hageja igakuiseid kulutusi eraldi välja tuua ja tõendada. Hagejale jääb igakuiselt elamiseks rahalisi vahendeid 1394 krooni, hagejal puuduvad hoiused, isiklik sõiduauto ja muu märkimisväärne vara. Nii N. OÜ kui ka OÜ J. majanduslik seis on väga halb, seda kinnitab asjaolu, et mõlemal äriühingul on riigi ees märkimisväärne maksuvõlg.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja esitas talle kuuluvate firmade kohta käivad andmed ebaõigesti. Lisaks N. OÜ-le kuulub hagejale ka OÜ J.. Hageja soetas hiljuti pangalaenu abil eluaseme, mis kuulub hageja ja tema abikaasa ühisomandisse. Pank ei annaks üle 3 miljoni kroonist laenu isikule, kes ei oma igakuulist sissetulekut. Igapäevasteks sõitudeks kasutab hageja sõidukit Audi Q7, mille turuväärtus on 500 000 krooni, samuti omas hageja mitmeid kinnistuid Saaremaal. Kostja asus seisukohale, et hageja väide tema majandusliku olukorra halvenemise kohta ei vastanud tegelikkusele.

Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus tegi 31.03.2010.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja omas kinnis- ja vallasvara mitme miljoni väärtuses ja seega hageja varanduslik seisund on selline, mis ei takistanud tal tasumast ettenähtud elatist. Hageja ei tõendanud kohtuistungil, et ta oleks töövõimetu, või et lapsel oleks olnud piisav sissetulek. Kohus leidis, et hageja ei esitanud ühtegi põhjust, mida võiks tunnistada mõjuvaks, et elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja varanduslik seisund, vaatamata väiksele töötasule ja finantsraskustes firmadele, oli väga hea ning oli isegi paranenud peale 18.04.2007.a. Kohus asus seisukohale, et pooltevahelise kompromissiga määratletud elatis oli ligilähedane elatise miinimummäärale, ning et hageja oli töövõimeline ning kohustatud täitma ülalpidamiskohustust perekonnaseaduses toodud määras.

Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega vähendatakse igakuist elatist 1650 krooni võrra ja määratakse tasumisele kuuluv elatis suuruses 700 krooni kuus. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja majanduslikku olukorda ja ei ole arvestanud

3(4) Tsiviilasi nr: 2-10-2329 reaalsete asjaoludega. Hagejale kuuluval N. OÜ-l on maksuvõlgnevus summas 180 453 krooni ning OÜ-l J. on maksuvõlgnevus summas 656 042 krooni. Hageja tõendas, et ta sai juhatuse liikme tasu vaid ühest ettevõttest 4350 krooni kuus, täiendavad sissetulekud tal puudusid. Hageja töötasu ja elatisena väljamakstavat summat arvestades jääb hagejale elamiseks vaid 1394 krooni kuus. Selle raha eest lasub hagejal kohustus ülal pidada XX.XX.XXXX.a sündinud poega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei arvestatud otsuse tegemisel hageja reaalsete majanduslike võimalustega. Eeltoodut arvestades ei ole hageja suuteline täitma oma seadusjärgset ülalpidamiskohustust oma teise alaealise lapse suhtes.

Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ei anna otsuse muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Maakohus tegi õige järelduse, et kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks alused puuduvad. Poolte vahel sõlmitud kompromissiga määratletud elatis on ligilähedases suuruses elatise miinimummääraga (PeS § 61 lg 4). Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumi (PeS § 61 lg 5 ja lg 6). Lapse ülalpidamiskohustus on nagu iga teinegi varaline kohustus, mida tuleb täita. Vanema varaliste võimaluste hindamisel ei tule arvestada mitte ainult vanema igakuist sissetulekut, vaid kõiki asjaolusid, mille alusel saab elatise maksmiseks kohustatud vanema võimekust hinnata, sh isiku kogu varanduslikku võimekust, võimekust leida tööd ning teenida raha, isiku käitumist talle kuulunud vara tasuta võõrandamisel enne elatisehagi esitamist jms. Hageja puhul on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tööd tegema ning miinimummäärale lähedases summas elatise maksmise jaoks vajalikku sissetulekut teenima. Hageja väited selle kohta, et tema üldine majanduslik seisund on halb, ei ole tõsiseltvõetavad, sest kinnistusraamatust ja toimikumaterjalidest nähtuvalt kinkis hageja veidi aega enne elatise vähendamise hagi esitamist talle kuulunud kinnisasjad ning kinnisasja mõttelise osa oma praegusele abikaasale. Vastavate kinnisasjade võõrandamise või väljaüürimise kaudu saadava tulu arvelt oleks hageja saanud elatise maksmise kohustust täita.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja usutavaks muutnud ka seda, et praeguses suuruses elatise maksmise kohustuse juures jääks hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (PeS § 61 lg 5). PeS § 61 lg-s 5 sätestatud eelduste hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka seda, et teine laps, kellele hageja viitab, elab oma isa ja emaga koos ning mõlema vanemaga koos elava lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on seetõttu, et isa võtab lapse kasvatamisest osa, mõnevõrra väiksemad võrreldes lapsega, kelle kasvatamises ja ülalpidamises lapse isa igapäevaselt ei osale.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja ja kostja vahel veel jagamata ühisvara saaks olla aluseks elatisekohustuse vähendamisele.

4(4) Tsiviilasi nr: 2-10-2329 10. Need asjaolud, et kostja teenib väidetavalt 8000 kroonist palka ja elab 230m2 suuruses majas, ei anna hagi rahuldamiseks alust, sest see, et ühe vanema majanduslik olukord on selline, et ta suudab oma last ülal pidada, ei vabasta teist vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

11. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 10.06.2010.a esitas apellant ringkonnakohtule täiendavad tõendid, millega soovis tõendada enda halba majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus leiab, et tõendid tuleb apellandile tagastada. TsMS § 652 lg 3 kohaselt hindab ringkonnakohus maakohtu otsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui esinevad vastavas lõikes sätestatud alused. Antud juhul vastavaid aluseid ei esine. Apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust, st ringkonnakohus hindab, kas maakohus tegi asjas õige otsuse. Seega ei saa täiendavate pangaväljavõtete esitamise aluseks olla see, et maakohtu otsuse tegemise ajal selle perioodi pangakontode väljavõtteid veel ei olnud.

Menetluskulude jaotus 12. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik