2-09-51324/132-09-51324/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-09-51324

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

Edasikaebamise kord Kohtuasja number 2-09-51324 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2010, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Riigi Kinnisvara AS hagi A.N.`i vastu varalise kahju 9 400 krooni nõudes. Hagihind 9 400 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Riigi Kinnisvara AS (RK 10788733) asukoht: Tartu mnt 85, Tallinn)

Ebe Kaio (volikirja alusel)

A.N. (sündinud xxx; käesoleval ajal viibib xxx)

2

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Riigi Kinnisvara AS hagi A.N.`i vastu varalise kahju 9 400 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuvastati Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluste käigus kostja süü kambri nr 8121 aknaklaaside lõhkumises, kusjuures akende lõhkumine toimus 2-l korral. Akende lõhkumise ja kahju suuruse kohta on koostatud aktid nr. 88 ja 118. Hageja palub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kostjalt A.N.`ilt välja mõista hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju summas 9 400 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 000 krooni (tl. 1-2).

Kostja esitas 11. novembril 2009 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista. Kostja teatel on ta akende lõhkumisega soetud karistuse juba ära kandnud – ta istus kartseris. Seega leiab kostja, et tema vastu esitatud hagi on juba kahekordne karistus ühe teo eest. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega (tl. 34).

Kostja esitas 08.06.2010 kohtule avalduse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja jääb jätkuvalt arvamuse juurde, et ta on oma karistuse juba saanud – ta on olnud kartseris ja temalt kahju väljamõistmine on teine karistus

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hagiavalduse järgi tuvastati Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluste käigus kostja süü kambri nr 8121 aknaklaaside lõhkumises. Akende lõhkumine toimus 2-l korral – 17.06.2009 ja 02.07.2009. Akende lõhkumise ja kahju suuruse kohta on koostatud aktid nr. 88 ja 118, samuti on välja antud Viru Vangla direktori 08.07.2009 käskkiri nr. 6-3/1619-D ja 31.07.2009 käskkiri 6-3/1827-D. (t.l. 1-2).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Kostja tegevuse õigusvastasus seisneb vangistusseaduse § 67 p 4 rikkumises.

Vangistusseaduse § 67 p 4 kohaselt, julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohtule kostja poolt esitatud vastustest nähtub, et kostja ei ole vaidlustanud õiguserikkumist ennast, st, akende lõhkumine on aset leidnud. Kostja väide, et temalt tekitatud kahju väljamõistmine on teine karistus, on paljasõnaline, kuna distsiplinaarkaristus ei välista kostja poolt tekitatud kahju väljamõistmise õigust.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja on rikkunud Vangistusseaduse § 67 p 5. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel täielikult ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 9 400 krooni..

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Seega kannab hageja menetluskulud kostja A.N..

Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt A.N.’ilt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2 000 krooni. Hagiavaldusele lisatud maksekorralduse (tl 17) kohaselt tasus Riigi Kinnisvara AS 06.10.2009. a Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumber 2900072136 riigilõivu 2 000 krooni hagi esitamise eest A.N.’i vastu.

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 452, § 632 järgi rahuldatakse hagi täielikult.

Johannes Külaots Kohtunik