Legislator Case Law & Legislation
2-06-28391/2 AI generated

2-06-28391/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-28391/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Legislator headnote

AI generated

2-06-28391/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance untimely restitution petition late objection to debt enforcement postponement of trial non-renewal of contract time limits for seeking redress
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-28391 Tsiviilasi Tsiviilasja hind AS E hagi D Uvastu 5756,72 krooni saamiseks 3023,64 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS E (registrikood xxx asukoht xxx) hageja lepinguline esindaja Katrin V kostja D U (isikukood xxx elukoht teadmata) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D U võlgnevus 5756,72 krooni (viis tuhat seitsesada viiskümmend kuus krooni ja seitsekümmend kaks senti) AS E kasuks.

3. Välja mõista D U menetluskulud 810 (kaheksasada kümme) krooni AS E kasuks.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

2

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik AS E esitas 03.10.2006.a kohtule hagi D U vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3023,64 krooni ja viivise 2733,08 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 18.11.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5756,72 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, lepingulise esindaja kulud 978,64 krooni, menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni ja postikulu 60 krooni. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 144 p 2 on kohtuväline kulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 143 p 5 asja läbivaatamise kulud on väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Kuivõrd kohus ei ole kostjale menetlusdokumente väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetanud, ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja asja läbivaatamise kulu 100 krooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 250 krooni, hageja lepingulise esindaja kulu katteks 500 krooni ja kohtuvälise kulu katteks 60 krooni, kokku 810 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3 Indrek Soots kohtunik