2-10-8416/62-10-8416/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Summary AI generated
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-8416 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi MTÜ T (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine R...
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-8416 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi MTÜ T (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
Kuupäev Jääk Põhiosa tagasimakse Intressimakse Kokku 15.08.2010 10 000 2 000 0 2 000 15.09.2010 8 000 2 000 0 2 000 15.10.2010 6 000 2 000 0 2 000 15.11.2010 4 000 2 000 0 2 000 15.12.2010 2 000 2 000 0 2 000 Kokku: - 10 000 - 10 000
kehtivas Swedbank Liising AS-i hinnakirjas fikseeritud eralaenude viivise määrale, mis on võrdne võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määraga. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. 1.6 Juhul, kui MTÜ T (likvideerimisel) hilineb punktis 1.2.1 või maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega või ei tasu neid üldse, on Swedbank Liising AS-il õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu MTÜ T (likvideerimisel) varale. MTÜ T (likvideerimisel) informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole Swedbank Liising AS-ile kohustuslik. 1.7 Swedbank Liising AS ja IT(isikukood xxx, elukoht xxx) lepivad kokku, et IT ühineb MTÜ T (likvideerimisel) punktis 1.1 nimetatud kohustusega Swedbank Liising AS nõude tagamise eesmärgil. IT kohustub vastutama käesolevast kompromissist tulenevate MTÜ T (likvideerimisel) kohustuste kohase täitmise eest Swedbank Liising AS
ees solidaarselt MTÜ-ga T (likvideerimisel). IT vastutuse rahaline maksimumsumma on 25 000 krooni. 1.8 Swedbank Liising AS ja IT lepivad kokku, et IT vastutab kompromissist tulenevate MTÜ T (likvideerimisel) kohustuste täitmise eest ka juhul, kui MTÜ T (likvideerimisel) esitab Swedbank Liising AS nõudele vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite MTÜ T (likvideerimisel) pankroti korral või kompromissi kehtetuse vastuväite. 1.9 Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on kompromissijärgse iga makse tasumise tähtpäev. Maksegraafikus toodud summade mittetasumisel või nende tasumisega viivitamisel on Swedbank Liising AS-il õigus ITsolidaarselt MTÜ-ga T (likvideerimisel) nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu ITvarale. ITeelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole Swedbank Liising AS-ile kohustuslik. 2. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. 3. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 4. Jätta taotlus poole riigilõivu tagastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Määruse p-le 4 võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ülejäänud osas ei ole määrus kaevatav.
Kohus tuvastas 09.03.2009 esitas Swedbank Liising AS Harju Maakohtule hagi MTÜ T ja TTvastu võlgnevuse 134 851,65 krooni ja viiviste nõudes. 19.02.2010 määrusega eraldati tsiviilasjast nr 2-09-10052 Swedbank Liising AS nõue MTÜ T vastu võlgnevuse nõudes. Swedbank Liising AS nõude MTÜ T vastu menetlus jätkus käesolevas tsiviilasjas. 10.06.2010 esitasid pooled ning ITkohtule kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitada ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.
Vastavalt TsMS § 430 lg 5 kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.
Hageja on tsiviilasjas nr 2-09-10052 tasunud 05.03.2009 maksekorraldusega nr 25351 ja 09.03.2009 maksekorraldusega nr 25363 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku summas 15 000 krooni. Seoses kompromissi kinnitamisega käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja 05.03.2009 ja 09.03.2009 tasutud riigilõiv ei ole tasutud käesoleva tsiviilasja menetluses. Käesolev menetlus on nimelt eraldatud menetlus tsiviilasjast nr 2-09-10052, riigilõiv on tasutud selles menetluses. Käesolevas tsiviilasjas täiendavat riigilõivu tasutud ei ole. Seetõttu ei saa kohus võtta seisukohta riigilõivu tagastamise küsimuses ega lahendada teise tsiviilasjaga seotud küsimusi. Riigilõivuseaduse § 14 p 1 alusel jätab kohus taotluse poole riigilõivu tagastamiseks läbi vaatamata. Nimetatud kohtu seisukoht ei välista riigilõivu tagastamise uut taotlemist.
Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad antud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
Käesolevale määrusele on kaebeõigus vaid poole riigilõivu tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas, sest see taotlus ei ole pooltevaheline kompromiss, vaid kompromissist tulenev taotlus riigile. Kuivõrd see taotlus lahendati eeltoodud viisil, on kohtu hinnangul kaebeõiguse andmine selles osas põhjendatud. Ülejäänud osas jõustub määrus TsMS § 466 lg 3 alusel koheselt.
Meelis Eerik Kohtunik