2-10-4644/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-4644 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind BIGBANK AS-i hagi IKvastu 51 699,23 krooni ja täiendava viivise väljamõistmiseks

28 048,26 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BIGBANK AS hageja lepinguline esindaja Artur M kostja IK(isikukood xxx elukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista IKvõlgnevus 51 699,23 krooni (viiskümmend üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja kakskümmend kolm senti) BIGBANK AS kasuks.

3. Välja mõista IKBIGBANK AS kasuks viivis 29,49% põhivõlalt, s.o 28 048,26 kroonilt, aastas alates 26.01.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista IKmenetluskulud 6770 (kuus tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni BIGBANK AS kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik BIGBANK AS esitas 29.01.2010.a kohtule hagi IKja VKvastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisumma 28 048,26 krooni, intressi 6037,58 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1963,13 krooni ja viivise 15 650,26 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja viivise 29,49% tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2010.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. 20.04.2010.a määrusega jättis kohus hagi VKvastu läbi vaatamata, kuna VKoli surnud enne hagiavalduse kohtusse esitamist.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 01.03.2010.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 28 048,26 krooni, intress 6037,58 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1963,13 krooni ja viivis 15 650,26 krooni, kokku

51 699,23 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 29,49% põhinõudelt, s.o 28 048,26 kroonilt, aastas alates 26.01.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 6270 krooni ja lepingulise esindaja kulu katteks 500 krooni, kokku 6770 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik