2-09-67572/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada pooltevaheline kompromiss lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramises, mille kohaselt

Kohtuasja number 2-09-67572 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J.T. hagi S.T.i vastu abielu lahutamiseks ja S.T.i vastuhagi J.T. vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine / Menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

27. mai 2010

Menetlusosalised

Hageja: J.T. (IK xxx, xxx)

Hageja esindaja: jurist Maksim Fedotov (IK 38011252232, Õigusbüroo OÜ, asuk. Järveküla tee 57-3, 30321 Kohtla-Järve)

Kostja : S.T. (IK xxx, eluk.xxx)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers (Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ Jõhvi osakond Sompa 3, 41533 Jõhvi linn)

Eestkosteasutus: Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu (RK 75001046, asuk. Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve)

2 1.1 Määrata Artjom Timofejevi (sünd. xxx) elukohaks tema ema J.T. elukoht. 1.2 S.T. ja J.T. ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel kokkuleppes toodud tingimustel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhetes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis. 1.3 Lähtudes asjaolust, et lapse isa elab lapsest lahus, on tal õigus oma lapsega suhelda ja osaleda tema kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel järgmiselt: 1.3.1 Võtta laps enda elukohta enda puhkepäevadel selliselt ,et ta läheb lapsele ise tema elukohta järele või eelneval kokkuleppel toob lapse ema ise lapse tema isa elukohta. Lapse isa teatab lapse emale oma puhkepäevadest kalendrikuu lõikes vähemalt kolm kalendripäeva enne vastava kalendrikuu saabumist ette. 1.3.2 Ajavahemikul, mil lapse ema on tööülesannete täitmisega hõivatud, on lapsega koosolemiseks õigus eelkõige lapse isal, mitte teistel isikutel. Lapse ema peab olukorrast, kus ta on tööülesannete täitmisega hõivatud, teavitama lapse isa esimesel võimalusel.

1.3.3 Jõulupühad, aastavahetuse ja oma sünnipäeva veedab laps kordamööda kummagi vanema juures, kusjuures jõulupühad aastal 2010 ja aastavahetuse 2010/2011 veedab laps koos isaga; lihavõtted, võidupüha ja jaanipäeva veedab laps kordamööda kummagi vanema juures, kusjuures jaanipäeval 2010 viibib laps ema juures; emadepäeval on laps ema ja isadepäeval isa juures; oma sünnipäeval 2011aastal viibib laps isa juures, kuid poolte kokkuleppel on seda võimalik muuta. 1.3.4 Lapse isa ja ema ei vii last kuni tema 18-aastaseks saamiseni Eesti Vabariigist välja ilma teise vanema eelneva kirjaliku nõusolekuta. 1.3.5 Lapse haiguse korral jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta parajasti viibib. Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parajasti viibib, sellest teisele vanemale koheselt teatama ning esimesel mõistlikul võimalusel viima lapse tema elukohta kui pooled ei lepi kokku teisiti ja haige lapse transportimine ei kahjusta lapse tervist 1.3.6 Lapse vanemad võivad kokkuleppel suurendada kohtumiste arvu ja kestvust, arvestades seejuures lapse huve.

2. Lapse vanemad teatavad ette oma soovist lapsega kokku saada ja/või ta enda juurde võtta vähemalt üks päev telefoni või e-posti teel. 3. Kõik lapsega suhtlemist puudutavad vaidlused lahendatakse eelkõige lapsevanemate kokkuleppel.

4. Lõpetada menetlus S.T.i vastuhagiavalduses lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja lapse elukoha kindlaksmääramiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

3

ASJAOLUD

14.12.2009 esitas J.T. hagiavalduse kohtusse S.T.i vastu paludes lahutada tema ja kostja abielu, kuna nad ei ela koos juba 2 aastat. Hageja sõnul ei ole kostja nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis. Pooltel on abielust sündinud kaks poega, S. T. sünd. xxx ja A. T. sünd. xxx. 22.01.2010 esitas kostja kohtusse vastuhagiavalduse lapse Artjomiga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning tegi selles osas konkreetsed ettepanekud. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus toetas S.T.i vastuhagi ja märkis oma 02.12.2009 kirjas kohtule ka seda, et J.T. on kategooriliselt vastu Artjom Timofejevi suhtelemisele S.T.iga. Põhihagis kostja S.T. oli nõus abielu lahutamisega kui seda tehakse ühes menetluses lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisega. 25.02.2010 J.T. poolt kohtusse saadetud vastuses teeb J.T. omapoolsed ettepanekud lapsega suhtlemise korra osas. Kohtla-Järve Gümnaasiumi teatele tuginedes on Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi 2 c klassi õpilane Artjom Timofejev kasvamas peres, kus vanematevahelised lahkhelid on väga suured. Kohus arutab asja 27.mai 2010 kohtuistungil.

KOHTUISTUNG 27. mai 2010

Kohtuistungile ilmus hageja J.T. esindaja ja kostja S.T. koos esindajaga, kes saavutasid kompromissi lapse elukoha ja suhtlemise korra kindlaksmääramises.

Hageja esindaja esitas SA Narva Haigla tõendi põhjuse kohta, miks hageja ei ilmu isiklikult kohtusse abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Kohtuistungil arutas kohus kõiki kompromissi punkte lähtudes kostja poolt 22.01.2010 kirjalikult kohtule esitatud punktidest.

Asja sisuliseks lahendamiseks abieluasjas, so. abielu lahutamise küsimuses hageja vahetu seisukoha saamiseks kohus kohustas hagejat ilmuma kohtusse menetlustoiminguks 02.juunil 2010.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning lähtudes Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse 05.02.2010 a kohtule esitatud kirjalikust seisukohast kostja S.T.i ja Artjom Timofejevi suhtlemise korra kohta (seisukoht tl 29, kord tl 9 ja 10), leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi.

4 Kohus on küsitlenud pooli kõikide S.T.i poolt toodud ettepanekute suhtes lapsega suhtlemise korra osas ning kinnitab kompromissi arvestades J.T. esindaja poolt tehtud märkuseid. Kuigi kohus kutsus hageja J.T. menetlustoiminguks kohtusse abielu lahutamise küsimuses, esitas J.T. uued endapoolsed ettepanekud ka kompromissiks, mille pooled juba olid kohtuistungil 27.mail 2010 oma esindajate kaudu vastu võtnud ning milline menetlus oli juba lõppenud. Menetlustoimingul 02.juunil teatas J.T., et soovib jätkuvalt abielu lahutamist. Abielusuhted kostjaga on katkenud. Ta ootab uut last teiselt mehelt. Tuginedes Perekonnaseaduse § 29 lg 3 abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 kohaselt lahendab kohus lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise avalduse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohtuistungil 27. mail 2010 saavutasid pooled lapsega suhtlemise küsimuses kompromissi. Menetlustoimingul 02.juunil 2010 esitas J.T. kompromissi täiendamiseks ettepaneku punkti. 3.5 osas, mis puudutab lapse kuni 18-aastaseks saamiseni Vabariigist väljamineku keeldu ilma teise vanema nõusolekuta. J.T. soovib, et keeldumist kirjalikult põhjendatakse. Kohus leiab, et kui keeldumine iseendast niikuinii välistab vabariigist väljasõidu, siis selle põhjendamine vanemate vahel kirjalikus vormis ei muuda lapse seisukohalt midagi. Kohus leiab, et millegagi ei ole olnud takistatud J.T. esindaja poolt kohtuistungil selle kompromissipunkti täiendamine . Kohus on kompromissiküsimuste menetlemise lõpetanud 27. mai 2010 kohtuistungil poolte kokkuleppega ning määranud määruse kuulutamise aja – 14. juuni 2010.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise. Seda kinnitavad nad ka kohtuistungil.

TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodu alusel kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohtunik