2-10-2985/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-2985 Otsuse kuupäev 15.juuni 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad K K hagi PP vastu elatise suurendamise nõudes

22 500 krooni

Hageja: K K(isikukood xxx xxx), Kostja: PP (isikukood xxx xxx)

Menetlustoiming Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu määrusega 26.09.2005 tsiviilasjas 2/276-2875/05 kinnitatud elatusraha suurust ning mõista PPlt poja MMP (sünd XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni alates 20.jaanuarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni K K kasuks.

Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused Tallinna Linnakohus kinnitas 26.09.2005 määrusega poolte vahelise kompromissi, mille kohaselt kohustus PP tasuma K K poja MMP (sünd. XXX) ülalpidamiseks elatusraha 1 300 krooni kuus. Hageja palub suurendada elatusraha poja ülalpidamiseks, kuna kulutused lapsele on käesolevaks ajaks suurenenud. Elatisraha muutmist soovib hageja alates hagi esitamisest. Hagiavalduses palub hageja elatise suurendamist kuni 4 430,37 kroonini. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet 2 500 kroonini.

Hageja kinnitas, et kostja maksis kuni töötuks jäämiseni elatist 500 krooni kuus rohkem, kui oli eelnevalt kokku lepitud.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on hetkel töötu ning tema sissetulekuks on kuni 11.06.2010 töötukindlustushüvitis 5 800 krooni kuus. Kostjal on peale poja MMP veel teine laps, kes osutuks hageja poolt nõutava summa väljamõistmisel oluliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Arvestades kostja enda kulusid jääb PRM ülalpidamiseks ainult 1 000 krooni. Kostja märgib ka, et on asutanud koolifondi MMP nimele ja igakuine makse nimetatud fondi on

300 krooni kuus. Nimetatud fond teenib lapse huve tulevikus. Kostja palub jätta hageja väljatoodud kulutused internetile ja Kalev Schmidtile tähelepanuta. Interneti eest ei ole hageja alates k.a. märtsist tasunud, mai kuus on tasutud mitte terve kuu teenuse eest ja Kalev Schmidtile tasutud renti ei saa samastada üüriga.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja vähendas kohtuistungil elatise suuruse nõuet 2 500 kroonile, millest tulenevalt poolte võrdse panuse korral oleksid vajalikud kulutused lapse ülalpidamiseks summas 5 000 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulud 5 000 krooni ulatuses kuus tuleb lugeda põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks hageja poolt hagiavalduses näidatud kuludest järgnevalt:

1. Eluasemekulud summas 1 043. Eluaseme kuluks on üür (pangakonto väljavõttel märgitud rent) 1 500 krooni kuus ja kommunaalkulud keskmiselt 1 630 krooni kuus (hageja pangakonto väljavõtted). Kuna korterit kasutab 3 isikut, siis ühe isiku kuluks on 1 043 krooni.

2. Kulutused toidule 1 500 krooni.

3. Kulutused transpordile 110 krooni. Lapse kuukaart maksab 1 100 krooni. Kulutused sõidukile (kütus+liisingumaksed) ei peaks arvestama lapse kulude hulka, kuna sõidukit kasutab põhiliselt hageja oma töökohustuste täitmiseks ning OÜ C palgatõendist nähtuvalt makstakse hagejale sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni

1 800 krooni kuus.

4. Sidekulud 150 krooni.

5. Kulutused tervishoiule 50 krooni. Hageja väitis, et tervishoiukulu 500 krooni on arvestatud aasta kuluna.

6. Kulutused hügieenile 100 krooni.

7. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 300 krooni.

8. Kulutused riietele ja jalatsitele 1 500 krooni.

9. Muudeks kulutusteks jääb 247 krooni.

PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist. PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus arvestab asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps RM P (sünd. XXX), kes osutuks elatise välja mõistmisel summas 2 500 krooni kuus, varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kuigi kohus loeb põhjendatuks kulutusteks lapsele 5 000 krooni kuus ei võimalda kostja varaline seis hetkel anda elatist mõlema poja ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus kahjustamata kostja enese tavalist ülalpidamist. Kostja sissetulekuks oli kuni 11.06.2010 Töötukassast saadav hüvitis 223,81 krooni kalendripäevas, so 6 714,30 krooni kuus ning pärast tulumaksu maha arvamist umbes 5 800 krooni. Kostja enda kuluks on eluasemekulu 2 500 krooni (pangalaen + kommunaalkulu) ja mobiilning interneti ühendusele 700 krooni kuus. Internetiteenust peab kostja vajalikuks uue töökoha leidmiseks. Samas on pangakonto väljavõtte kohaselt kostja maksnud elatist MM ülalpidamiseks ka ajal, mil ta oli töötuna arvel (august 2009 – veebruar 2010) suuremas summas, kui 1 300 krooni kuus, ümmardatult 1 600 krooni kuus. Seega saab järeldada, et kostja hetke varanduslik seis võimaldab tal maksta elatist MM ülalpidamiseks 1 600 krooni kuus. Kostja poolt elukindlustusfondi makstavat raha ei saa arvestada elatusraha hulka, kuna seda raha ei ole võimalik igapäevaselt lapse elulisteks vajadusteks kasutada.

PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, sest kostja on eelnevalt kokkulepitud suuruses elatist maksnud igakuiselt. Elatise suurendamine on põhjendatud vastavalt PKS § 70 lg 1 alates hagi esitamisest, so 20.jaanuarist 2010.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik