2-09-55861/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-55861

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-55861 Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2010, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi D.R.´i hagi V.K.´i vastu elatise nõudes Hagi hind

19 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2010 Hageja: D.R. (IK xxx, elukoht: xxx) Menetlusosalised ja esindajad Kostja: V.K. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V.K.´ilt D.R.´i kasuks elatis igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 26.oktoobrist 2009 kuni hageja õpingute lõpetamiseni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, s.o. kuni 01. märtsini 2012, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses V.K.´i kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-09-55861

2(5) taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Viru Maakohtule 26. oktoobril 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja isaks kostja. Kostja toetas hagejat materiaalselt kuni hageja sai 18-aastaseks. Hageja jätkab õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 2. kursusel. Hageja on oma ema M. R. ülalpidamisel. Kostja hagejat vabatahtlikult ei toeta.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistused (tl 4,10); kohtuotsus (tl 5-8); tõend (tl 9); abielulahutuse tunnistus (tl 11); väljavõte rahvastikuregistrist (tl 12); hageja ema palgatõend (tl 35); pangatõend (tl 36).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei olnud kostja hageja emaga abielus, kuid ta maksis 18-aastat ilma ühegi viivituseta alimente. 1997.a kostja abiellus ja tal on 2000.a sündinud tütar A.Kittel. Tütar õpib Jõhvi Vene Gümnaasiumis. Kostja elab Sompa linnaosas, kus kommunaalkulud on suuremad kui mujal. Ainuüksi eelmise aasta talveperioodi jooksul maksis ta keskkütte eest 9550 krooni. Sel aastal tõuseb keskkütte hind veelgi. Pärast kõikide maksete tasumist jääb kostjale miinimumist väiksem summa. Kuid selle rahaga peab kostja peret ülal pidama terve kuu. Arvestada tuleb ka sellega, et kuna ettevõte töötab väiksema koormusega, on kostja töötasu ebastabiilne. Hageja on saanud täisealiseks, ta omab tasuta õppevõimalust ja talle makstakse koolis stipendiumi. Samuti on hagejal võimalus ise endale elatist teenida. Kostjal ei ole võimalik enam edaspidi hagejat ülal pidada, kuna kostjal on 9-aastane tütar, keda ta peab ülal pidama ja võimaldama talle korraliku hariduse.

Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: töötasutõend (tl 23); sularahaarve (tl 24); abielutunnistus (tl 24); sünnitunnistus (tl 25); tõend küttekulude kohta (tl 26); pangatõend (tl 37).

Kohtuistung

Kohtuistungil 28.mail 2010 jäi hageja hagiavalduse juurde, selgitades, et ta saab stipendiumi kuus 600 krooni. Riiklikul ülalpidamisel ta ei ole. Ta on proovinud tööle minna, kuid, see pole olnud võimalik. Ta käib kahes spordisektsioonis, samuti on õppimine seotud kulutustega.

Kostja jäi hagiavaldusele esitatud vastuse juurde, selgitades, et ta ei pea oma täisealist poega ülal pidama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-09-55861

3(5) Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni.

Kostja hagi ei tunnista, kuna tema ülalpidamisel on teine laps ning tema materiaalne olukord ei võimalda tal hagejale elatist maksta.

Vaidlust ei ole, et hageja põlvneb kostjast (tl 4) ja hageja ei ole kostja ülalpidamisel ning, et hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 2. kursusel (tl 9).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis elatusraha miinimummääras 2 175 krooni.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4 350 krooni, millest pool moodustab

2 175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses oma vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja on esitanud vastuväite, et peale hageja on kostja ülalpidamisel alaealine laps. Kostjal on xxx sündinud tütar A. K. (tl 25).

Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Eesti Energia Kaevandused AS tõendi (tl 23) kohaselt oli kostja brutotöötasu ajavahemikus mai 2009 kuni oktoober 2009 kokku 69 160 krooni, seega kuus keskmiselt 11 526 krooni. PKS § 61 lg 5 eesmärgiks on tagada, et PKS § 61 lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on PKS § 61 lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele. PKS § 61 lg 5 rakendamine on põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab lastele elatist PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud miinimummääras. Hagi rahuldamata jätmise esmase eeldusena peab kostja tõendama, et tema ja teiste laste teine vanem ei suuda olukorras, kus kostja maksab hagejale elatist PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras, rahuldada teise lapse vajadusi. Kostja tõendeid, millest nähtub, et hageja kasuks elatise PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruses väljamõistmisel jääb tema alaealine laps vähemkindlustatuks kui hageja, esitanud ei ole. Kostja väitel tema abikaasa töötab. Kohus jõuab järeldusele, et peale kohustuslike maksude mahaarvamist ja elatise tasumist hagejale summas 2175 krooni kuus jääb kostjale kätte piisav summa, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine oma teise lapse osas.

2-09-55861

4(5)

PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Eesti Energia Kaevanduse AS tõendi (tl 35) kohaselt on M. R. (hageja ema) keskmine brutotöötasu ajavahemikus mai 2009 kuni aprill 2010 olnud 11454 krooni. Samuti on hageja ema ülalpidamisel peale hageja veel xxx.a sündinud poeg V. A..

Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära.

PKS § 60 lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada.

Kostja väide, et hageja on täisealine ja võib endale ise elatist teenida, pole iseenesest väär, kuid arvestades tänast majanduslikku olukorda ning tööpuuduse taset, on vähetõenäoline, et hageja mingitki eriala omamata tööd leiaks.

Lähtuvalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamistest hagejale elatist maksnud. Nimetatud väite osas poolte vahel vaidlust ei ole.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes kostja varalisest seisundist ning hageja vajadusest, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni alates 26.10.2009.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses väljamõistmise.

Hageja tõend - kohtuotsus (tl 5-8) ei ole asjassepuutuv, kuna hageja vanemale enne hageja täisealiseks saamist välja mõistetud elatis ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmise küsimuse lahendamist. Asjassepuutuv ei ole ka hageja emale kuuluv abielulahutuse tunnistus (tl 11). Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendi laenukohutuste kohta (tl 37), kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna alust elatise väljamõistmiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud määra. Samuti on kostjal nimetatud lepingu alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada.

Hagihind

Hagi on esitatud täisealisele lapsele elatise nõudes. Hageja nõuab elatist igakuise elatusrahana

2 175 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

2-09-55861

5(5)

Hagihind on seega 9 x 2175 = 19 575 krooni.

Menetluskulud

Tuginedes riigilõivuseaduse (RLS ) § 22 lg 1 p 2 riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagis ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik