2-10-2553/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Aare Sooverelt Swedbank AS-i kasuks võlg 56 919 (viiskümmend kuus tuhat üheksasada üheksateist) krooni 72 senti, sellest põhiosa summas 44632 krooni 08senti. Välja mõista Aare Sooverelt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 44632,08 krooni alates 15.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).
Legislator headnote
AI generated2-10-2553/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Välja mõista Aare Sooverelt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (7947 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Avalikult teatavakstegemine
14. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-2553; Swedbank AS versus Aare Soovere Hagi ese hagi 56919,72 krooni nõudes; tsiviilasja hind 44632,08 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja Silva Kark Kostja Aare Soovere (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht teadmata)
Resolutsioon
1. Välja mõista Aare Sooverelt Swedbank AS-i kasuks võlg 56 919 (viiskümmend kuus tuhat üheksasada üheksateist) krooni 72 senti, sellest põhiosa summas 44632 krooni 08senti.
2. Välja mõista Aare Sooverelt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 44632,08 krooni alates 15.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).
3. Välja mõista Aare Sooverelt Swedbank AS kasuks menetluskulu 7947 (seitse tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni.
4. Välja mõista Aare Sooverelt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (7947 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.
Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
13. aprillil 2010. Hagiavaldus koos lisadega loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teadaande ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 40 päeva alates teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist.
Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 7947 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste Kohtunik