2-10-9108/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-10-9108

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010 a Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Tsiviilasja number 2-10-9108

Tsiviilasi JG versus OG elatise nõudes poolte ühiste laste DG ja DG ülalpidamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JG( ik. xxx), elukoht Xxx Kostja: OG( ik. xxx), elukoht xxx

Menetlus Kohtuistung 8.06.2010

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 4, 404 lg 1, 434, 452 lg 1, 632 lg 1, kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi osaliselt rahuldada. 2. Välja mõista OG JG kasuks igakuuliselt tagasiulatuvalt alates 01.06.2009 elatusraha poja DG (isikukood xxx) ülalpidamiseks 1500 krooni kuus kuni DG täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) või kuni elatusraha suuruse muutmiseni. 3. Välja mõista OG JG kasuks igakuuliselt tagasiulatuvalt alates 01.06.2009 elatusraha poja DG (isikukood xxx) ülalpidamiseks 1500 krooni kuus kuni DG täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) või kuni elatusraha suuruse muutmiseni. 4. Elatis tuleb maksta JG arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

Tsiviiltoimik 2-10-9108

2 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad

Poolte abielust on sündinud kaks last: xxx poeg DG (isikukood xxx) ja xxx DG (isikukood xxx). Laste elukohaks on nende ema elukoht. Lapsed on täielikult hageja ülalpidamisel. Kostja üldse ei toeta rahaliselt ega osale laste ülalpidamiskulude katmises. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise DG ülalpidamiseks summas 1985 krooni kuus ja DG ülalpidamiseks summas 2235 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.06.2009. Elatisele on hageja palunud lisada tulumaksu. Hageja brutopalk on 7500-8000 krooni kuus, mille kinnituseks hageja esitas kohtule tõendi. Samuti esitas hageja kohtule koopia abielulahutuse tunnistusest ja koopiad laste sünnitunnistustest. Hageja arvestuste kohaselt kulub DG ülalpidamiseks kuus 3970 krooni (eluasemekulud 1100 krooni; kulutused toidule 1500 krooni; kulutused transpordile 170 krooni, kulutused tervishoiule 100 krooni, kulutused hügieenitarvetele 100 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 500 krooni; koolikulud 500 krooni) ja DG ülalpidamiseks 4470 krooni (eluasemekulud 1100 krooni; kulutused toidule 1500 krooni; kulutused transpordile 170 krooni, kulutused tervishoiule 100 krooni, kulutused hügieenitarvetele 100 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 500 krooni; huviringidele 500 krooni; koolikulud 500 krooni)

Vastuses hagile 19.03.2010 (lk 16-17) vaidles kostja haginõudele vastu, viidates PKS § 61 lg 6, mille kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu; 2) lapsel on piisav sissetulek; 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on puudega isik (kannatanu kriminaalmenetluses) ning alates 01.04.2009 on tema töövõimetuspensioni suuruseks ainult 2009 krooni kuus. Kuna mingit muud sissetulekut kostja ei oma, siis käesoleval ajal ei ole ta üldse võimeline tasuma lastele elatist. Kostja osundas ka TSMS § 230, mille kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi asjakohast tõendit laste tegelike ülalpidamiskulude kohta. Hagiavalduses toodud kalkulatsioonarvestus ei tõenda laste ülalpidamiskulud hageja poolt nimetatud suuruses ning nõutav elatusraha kahele lapsele kokku koos tulumaksuga summas 5 106 krooni kuus on kostja arvates põhjendamatu. Hageja väited laste kulutuste kohta on paljasõnalised. Kostja palub arvestada, et PKS § 49 ja 60 kohaselt on lapse ülalpidamine mõlema vanema kohustus. Hetke seisuga on hageja materiaalselt kindlustatud paremini kui kostja (hagejal on kindel sissetulek ning lisaks sellele talle makstakse lastetoetust). Väärib märkimist, et abielu lahutamisel jäi poolte ühiselt soetatud vara hageja omandisse. Hageja on toiminud pahas usus ning ajal, kui kostja kurjategijate ohvrina viibis raskes seisundis haiglas, on müünud abielu kestel omandatud 4-toalise korteri asukohaga Maardus jättes invaliidist abikaasa eluasemest ilma ja omastades müügist saadud raha. PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste mõistlikkuse hindamisel ja väljamõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit, eeskätt nende regulaarseid sissetulekuid, aga ka kulutusi. Kostja rõhutab, et pensionist summas 2009 krooni kuus ei piisa ka tema enda vajalike kulutuste katteks (sh toidukulud 1 000 krooni; korterimaksed 2 500-3 000 krooni; elekter ja telefonikulud 300 krooni; riided, jalatsid 300 krooni; sõidukulud 110 krooni; ravikulud 200 krooni; AS- le Lindorff Eesti võla tagastamine 150 krooni kuus jms, kokku 3500-4000 krooni). Kostja palub arvestada, et kuriteo tagajärjel on ta sattunud üliraskesse olukorda, kuna lisaks varalisele kahjule tekitati talle kehavigastusi. Harju Maakohtu, Tartu maantee kohtumaja 23.01.2008,.a, otsusega kriminaalasjas nr.1-06-9021/ nr.05237601294, 6237600612, 07237600779/ küll mõisteti välja kostja kasuks 15 950 krooni varalise kahju hüvitamiseks, kuid seniajani ei ole ta väljamõistetud hüvitust saanud. Tekkinud olukorras on kostja sunnitud elama oma isa ülalpidamisel. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes PKS§ 61 lg 6 kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates asi on võimalik lahendada mõistliku kompromissiga. Kohtukulud palub jätta hageja kanda. Kostja lisas oma vastusele pensionitunnistuse koopia, kinnitamaks, et ta saab töövõimetuspensioni, mille suuruseks vastavalt Põhja Pensioniameti

Tsiviiltoimik 2-10-9108

3 16.03.2010 tõendile on 2009 krooni kuus. Samuti esitas kostja koopia Harju Maakohtu 23.01.2008 otsusest kriminaalasjas nr1-06-9021; KÜ Siili 16 arve; Lindorff Eesti AS teatis võla tasumise korra kohta; konto väljavõtte (pangatehingud perioodil 01.09.2009-16.03.2010).

Hageja vastas kostja vastuväidetele 13.04.2010 (lk 35), milles avaldas, et kostja vastuväited ei ole asjakohased ega vasta suures osas tõele. Kostja ei ole esitanud tõendit, milles nähtuks tema töövõimetuse kaotuse protsent. Osaliselt on kostja töövõimeline. Arvestades kostja poolt saadava pensioni suurust leiab hageja, et kostja on 60 % ulatuses töövõimeline, st tema töövõimetuse aste on 40 %. Hagejale on teada, et kostja mitteametlikult osutab tasulisi teenuseid elektroonika valdkonnas (parandades arvuteid, seadistades arvutiprogramme), mida võib näha kostja pangakontolt, mis peegeldab, et kostja paneb pidevalt oma arvele sularaha, samuti kannavad teised isikud tema arvele raha. Hageja on teinud arvestused, millest nähtub, et perioodil 01.09.2009 kuni 16.03.2010 on lisaks pensionile laekunud kostja pangakontole 6516 krooni. Lisaks kinnitab hageja arvates kostja head majanduslikku seisundit asjaolu, et ta on võimeline tasuma oma võlgu, mida kinnitab kostja poolt esitatud Lindorff AS-iga sõlmitud kokkulepe ja konto väljavõte. korter Tallinnas ei kuulu kostjale, mistõttu on ainetu väita, et kostja teeb kulutusi nimetatud korteri eest tasumisele kuuluvate maksete tasumise näol. Ka ei nähtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttes, et kostja oleks tasunud korteri eest aadressil Tallinnas.

03.06.2010 toimunud kohtuistungil hageja jäi haginõude juurde. Hageja seletas, et lapsed õpivad Tallinnas , kus lõpetasid 1. ja 3. klassi. Hageja kinnitas, et tal puuduvad andmed kostja võimaliku töötamise kohta. Mingil määral kostja annab lastele raha. Lapsed on kas hageja juures või vanaema juures. Hageja kinnitas, et väikseim summa, millega ta nõustuks, oleks kummalegi lapsele 1500 krooni, so kokku 3000 krooni.

Kostja kinnitas 03.06.2010 kohtuistungil jätkuvalt, et ta pole võimeline oma lastele elatist maksma, kuna saab vaid 2009 krooni kuus kätte. Tal on säilinud töövõimest 40 %. Ta ei ole leidnud võimetele vastavat tööd. Samas avaldas kostja, et saab aru, et mingis ulatuses peab ta elatist maksma. Kostja heitis hagejale ette poolte ühisvaraks olnud korteri müügist saadud raha omastamist ja kulutamist isiklikeks vajadusteks ajal, mil kostja viibis haiglas 2005. aastal. Samuti avaldas kostja, et lapsed ei elagi hagejaga, vaid hoopis hageja ema juures ja seega ei kasvata ise lapsi. Kostja nägi lahendusena, et võtab lapsed enda juurde elama.

Kohtuotsuse põhjendused

Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PKS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PKS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 4350 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kostja on tõendanud enda ajutist osalist töövõimetust, mistõttu saab ta riigilt pensioni 2009 krooni kuus. Viimati on kostjale töövõimetuspensioni saamist pikendatud kuni 30.04.2012. See on kohtu arvates ka ainus asjaolu, mis kooskõlas PKS § 61 lg 6 p 1 annab aluse vähendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust.

Kohus leiab, et kostja väited temal ebapiisava sissetuleku kohta ei saa olla selliseks aluseks, mis võimaldaks jätta temalt elatise üldse välja mõistmata. Kostja on kohtule esitanud enda igakuised, so püsivad kulutused (lk 17), mis kokku ulatuvad ca 4500 kroonini kuus. Seega on kostja väide, et tema ainus sissetulek on pension, küsitava väärtusega. Kostja ajutine tööta olemine ei saa olla asjaoluks, mis

Tsiviiltoimik 2-10-9108

4 kinnitaks kostja võimetust omada suuremat sissetulekut, st töötada säilinud töövõime raames ning täita laste ülalpidamiskohustust. Kostjal alles 40 % töövõimest ja ta võib teha meelepärast tööd ning saada töötasu ning tema sissetulekud koos pensioniga oleksid märgatavalt suuremad kui praegu. Ainuüksi töökoha puudumine ei saa olla niisuguseks asjaoluks, mis tingiks elatise väljamõistmata jätmise või vähendamise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seda on korduvalt osundanud ka Riigikohus oma lahendeis (nt 19.06.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-07, millest nähtub, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest). Samas tuleb otsust tehes arvestada ka tegelikku olukorda ja neid asjaolusid, mis olid kohtule otsuse tegemise ajal teada. Olenemata sellest peab kohustuse olemasolu selle kandjat distsiplineerima, et teha tööd selles ulatuses, et suuta maksta oma lastele ülalpidamist. Kohus peab vajalikuks osundada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel. Hetke seisuga on hageja tõepoolest materiaalselt kindlustatud paremini kui kostja (hagejal on kindel sissetulek ning lisaks sellele talle makstakse lastetoetust) ja sellega kohus ka arvestab otsust tehes. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette PKS § 61 lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2 175 krooni. Tulenevalt vanemate võrdsetest õigustest ja kohustustest laste ees on seadusandja lähtunud seega eeldusest, et keskmise lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt kuupalga alammäära suurune summa, milleks on otsuse tegemise ajal 4 350 krooni. Ainetud ja lahendatava hagiga mittehaakuvad on kostja viited abikaasade ühisvara jagamisele viisil, mis ei arvestanud kostja tahet. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja väited, et ta võib ka ise lapsi kasvatada, võttes nad enda juurde enda ülalpidamisele. Ühisvara jagamine ja laste elukoha määramine nagu ka lastega suhtlemise korra kehtestamine on erinevad nõuded, mida menetletakse eraldi sellekohase avalduse alusel. Nende nõuete mitteesitamine ei saa olla seotud kostjalt väljamõistetava elatise kohta otsuse tegemisega. Poolte suhete lõppemise asjaolud ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, samuti isa ja laste vahelise suhtlemise korraldus. Kui kostja leiab, et hageja rikub tema õigust piisaval määral oma lastega suhtlemisel on tal õigus esitada vastavasisuline avaldus kohtusse hagita perekonnaasjana. Ühisvara jagamist saab seaduse kohaselt nõuda ka pärast abielulahutust.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks laste ülalpidamiseks raha andnud. Kuna kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.

PKS § 70 lg 2 näeb ette, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning puudusid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud. Kuna PKS § 61 lg 6 p 1 asjaolu oli kostjal ka 2009. aastal, siis ei näe kohus põhjust, miks ei peaks kostjalt elatist välja mõistma tagasiulatuvalt samas määras, mis kohtuotsuse tegemise asjalgi.

Riigikohus on 12.03.2007 3-2-1-19-07 lahendis osundanud, et PKS § 61 lg 6 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. PKS-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust. Kohtu käsutuses puuduvad andmed hageja muu vara kohta, mille arvelt saaks kohustatud vanema ülalpidamiskohustust täita.

Tsiviiltoimik 2-10-9108

5 Kõike arvesse võttes leiab kohus, et summaks, mis kostjalt tuleb kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista, on 1500 krooni kuus. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 või 69. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009.a. 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis hageja poolt tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist on 1185 krooni kuus (0,21x1500 =315, mis on tulumaksu suurus ühele lapsele väljamõistetavast elatisest).

Menetluskulud

Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtuväliseid menetluskulusid pooltel samuti ei ole.

Raivo Einula Kohtunik